Euroopa majanduse jahtumine aeglustab Eesti majanduskasvu. LHV Pank prognoosib 2012. aasta majanduskasvuks 2,1% ja 2013. aastal 3,2%.
Eesti majandus on käesoleval aastal tänu jõudsale ekspordi kasvule ja kodumaise nõudluse taastumisele kiirelt kasvanud. Majanduskasv on kiirenenud peamiselt eksportivate tööstusettevõtete toel, kuid kasvu on toetanud ka siseturule orienteeritud tegevusalad, mistõttu majanduskasv on muutunud laiapõhjalisemaks. Samal ajal on 2012. aasta majanduskasvu väljavaated viimastel kuudel halvenenud ning selle tulemusena on edaspidi oodata kiire majanduskasvu olulist aeglustumist. Tugeva kolmanda kvartali Eesti SKP kasvu mõjul jätame varasema 2011. aasta majanduskasvu prognoosi muutmata ja ootame käesoleva aasta majanduskasvuks 7%, kuid langetame järgmise aasta majanduskasvu prognoosi ning ootame 2012. aasta majanduskasvuks 2,1% ja 2013. aastal 3,2%.
Pilved Euroopa majanduse kohal on septembrist järsult tumedamaks muutunud. Veel mõned kuud tagasi peamiselt Euroopa perifeeriariike kimbutanud riigivõla teenindamise probleemid ja riikide nõrk rahanduslik olukord on kandunud kiirelt edasi euroala südamikku. Mured eurotsooni liikmesriikide praeguse rahanduspoliitika jätkusuutlikkuse pärast, rangemaks muutuv pankade laenupakkumine ning ettevõtete ja majapidamiste keskendumine laenukoormuse vähendamisele piiravad järgmistel aastatel tunduvalt Euroopa majanduskasvu. Kuigi Eesti ei asu euroala võlaprobleemide keskpunktis, ei jäta Euroopas süvenenud ebakindlus ja rahutud finantsturud Baltikumi täielikult puudutamata.
Ebaselgemaks muutuv tulevik nõrgestab Eesti tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet, mis mõne aja möödudes omakorda vähendab tarbimist ja lükkab edasi plaanitud investeeringuid. Sellega jõuavad finantsturgudel tekkinud pinged edasi tavapärasesse majanduskeskkonda ning vähendavad lõpuks majandusaktiivsust. Teiseks peegeldub jahenev Euroopa majanduskasv Eesti kaubavahetusmahtudes. Pidurduv Euroopa majanduskasv mõjutab väliskeskkonnast olulisel määral sõltuvaid Eesti kaubanduspartnereid, eeskätt Soomet ja Rootsit, mis tingib kiire ekspordikasvu aeglustumise. Kolmandaks võivad pankade kõrgemad kapitalinõuded ja pankadevahelisel laenuturul järsult kasvav usaldamatus tõsta kapitalihinda ka siinses regioonis.
Suurenenud ebakindlusele Euroopas aitab Eestil paremini vastu seista ettevõtete viimastel aastatel paranenud tootlikkus, buumiajal tekkinud mullistuste kadumine, majanduse varasemast parem tasakaal ning riigi madal võlakoorem.