{"LXK00":{"heading":"LHV Pensionifond XS","id":"xs","code":"xs","dataMarker":"XSK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.\n","strategyCampaign":"### **Kaotusi vältiv XS**\n- Fondi XS vara investeeritakse vähemalt 80% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse.\n- Pensioniks kogutav raha püsib fondis XS stabiilsena. Investeerimisel järgime reitingupiiranguid, mis tulenevad konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest. \n- Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on väikse riskiga võlainstrumendid.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-enok.png","name":"Romet Enok","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Võlakirjade hinnaliikumised hakkavad rahunema koos ootusega, et inflatsioonirisk on saadud kontrolli alla. Sellises keskkonnas pakuvad võlakirjad taas tootlust.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":2422},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":89.43,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":3.85,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.72,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France Treasury Bill 25/05/2025 | 8,61% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 7,63% |\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 7,25% |\n| German Treasury Bill 19/02/2025 | 6,04% |\n| ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 4,77% |\n| Bank Gospodarstwa Krajow 1.375% 01/06/25 | 4,33% |\n| German Treasury Bill 19/03/2025 | 4,31%|\n| France Treasury Bill 09/04/2025 | 4,30% |\n| ZKB Gold ETF | 3,85% |\n| Kojamo 0.875% 28/05/2029 | 3,83% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 7,63% |\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 7,25% |\n| Coop Pank 5.0% 10/03/2032 | 2,87% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2024) | 11 553 754 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 40 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0439% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,5040%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,57%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_122024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_kuuaruanne_2024_12.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_XS_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Suurendasime kulla osakaalu\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nSuurendasime taas fondi kullapositsiooni. Kulla ligikaudu 30% hinnatõus eelmisel aastal oli varaklassi parim tulem rohkem kui kümne aasta jooksul ja ka suurim panustaja fondi XS heasse tulemusse. Jätkuv poliitilise ebakindluse risk ja riikide probleemid oma eelarve tasakaalustamisega hoiavad selle väärismetalli atraktiivsena isegi nii ulatusliku hinnatõusu järel. \n\nVõlakirjaturu peamised segmendid jäid detsembris miinuspoolele, XS aga tõi peaaegu 0,3% tootlust. XS oli taas ka II samba konservatiivsete fondide hulgas 2024. aasta parima tootlusega. Samuti tegi see fond selgelt parema tulemuse kui Euroopa ettevõtete ja valitsuste võlakirjaturud.\n"},{"year":2024,"month":11,"content":"### November 2024: Kasvatasime otseinvesteeringute portfelli mahtu\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nMöödunud kuul kasvatasime taas otseinvesteeringute portfelli mahtu, kui sõlmisime laenulepingu peamiselt Leedu ja Poola turule keskendunud kinnisvaraettevõttega Eastnine. Laenulepingu pikkus on kolm aastat ja pensionifondi teenitav intress 8,5% aastas. Eastnine kaasas samal ajal ka uut omakapitali ja tagatud laenuraha pankadest ning jätkas oma kasvuplaanide elluviimist Poola ärikinnisvara turul. Varem Eestiski investeeringuid omanud ettevõte on võtnud sihi eelkõige Poola turule ja pärast nüüdset suurtehingut moodustabki sealne vara enamuse kompanii portfellist.\n"},{"year":2024,"month":10,"content":"### Oktoober 2024: müüsime kaks märkimisväärset võlakirjapositsiooni\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nMüüsime oktoobris kaks märkimisväärset võlakirjapositsiooni: Volkswageni ja Riigi Kinnisvara AS-i. Maailma börsidel on võlakirjade hinnad ulatuslikult kerkinud ja eriti kehtib see ettevõtete võlakirjade kohta. \nSoetasime väga suures mahus börsivõlakirju 2022. aasta sügisel, kui turgudel valitses intressitõusu suhtes peataolek. Nüüd, hindade taastumise järel vähendame järk-järgult positsioone ning paneme fondi tagasi tuleva raha Saksa ja Prantsuse valitsuse lühiajalistesse võlakirjadesse. Uutest investeeringutest on kõige tõenäolisem järgmine tehing börsiväline otseinvesteering.\n"},{"year":2024,"month":9,"content":"### September 2024: Võlakirjad jätkasid tõusulainel\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nVõlakirjad jätkasid septembris tõusutrendil ja peaaegu kõik olulisimad turud kogusid väärtust ligikaudu 1% jagu. Fondis XS jätkus meie suvise suurinvesteeringu, Eesti Energia võlakirjade võidukäik, kui väärtpaberi hind kerkis rohkem kui 2% võrra lisaks sellele, et intressi koguneb 7,875% aastatempoga. \n\nKui vaadata turgu laiemalt, siis on seal näha nii suur ootus, et Euroopa Keskpank kärbib ka edaspidi intresse (mis tähendab võlakirjade hinnatõusu), et atraktiivseid uusi investeerimisvõimalusi on äärmiselt raske leida. Pigem on portfellis järgmine tõenäolisem muudatus väärtpaberite müümine.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Kas maksimaalne risk on ikka optimaalne strateegia?**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju.\n","text":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju. \n\nTähelepanuta ei saa aga jätta fakti, et oktoobrikuus Saksamaa kümneaastaste riskivabade riigivõlakirjade tulusus hoopis kasvas 0,2 protsendipunkti võrra, mitte ei kahanenud. Sarnast reaktsiooni võis märgata ka kuu aega varem USA-s, kui pärast keskpanga otsust alandada lühiajalisi intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra kerkisid kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärad peaaegu kohe 0,5 protsendipunkti võrra.\n\nSee osutab sellele, et turud ei ole sugugi veendunud, et keskpangad on inflatsiooni lõplikult kontrolli alla saanud. Probleem on selles, et kuigi intressimäärad on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides võrreldes viimaste kuude inflatsiooninäitajatega suhteliselt kõrged ning keskpankade rahapoliitika võib tunduda pigem karmipoolne, siis valitsuste fiskaalpoliitika, eelkõige USA valitsuse oma, on arusaamatult leebe ja lõtv, eriti kui võtta arvesse USA küllaltki positiivset majanduskeskkonda.\n\n**Viimase kümne aasta aktsiaralli ei pruugi kesta igavesti**\n\nAmeerika Ühendriikide aktsiaturud, mis on juba mõnda aega olnud tõusutrendis, jäid oktoobris üsna vaikseks. USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks andis oktoobris 1% varem võidetust tagasi. Euroopa suurettevõtteid hõlmav EuroStoxx 50 indeks kaotas aga 3,3% oma väärtusest.\n\nAktsiaindeksitesse sisse vaadates ja ka võlakirjaturge analüüsides paistis juba oktoobris, et turud hindasid Donald Trumpi võimalust taas presidendiks saada vastaskandidaadi omast tugevamaks. Kuigi mõlema presidendikandidaadi puhul võis arvestada, et riigi kulud jäävad suurelt ületama riigi tulusid (mis kütab majanduskeskkonda), siis nii ettevõtjad kui ka turud ootavad, et Trumpi tulevane valitsus asub vähendama piiranguid, mis pidurdavad majanduskasvu.\n\nSeejuures ei saa aga Trumpi pidada kuidagi Ronald Reagani tüüpi turumajanduse pooldajaks, sest president Trump kuulutab kõigile uhkusega, et tema lemmiksõna on tollimaksud. Just oodatavad tollimaksud on see, mis tekitab USA suurimate väliskaubanduspartnerite jaoks aktsiaturgudel hirmu.\n\nMöödunud kuul torkas mulle silma üks Goldman Sachsi analüüs, kus prognoositakse, et järgmise kümne aasta jooksul jääb S&P 500 indeksi tootlus tunduvalt alla viimase kümne aasta tootlusele. Kui eelmisel kümnendil kasvas USA suurimaid ettevõtteid koondav aktsiaindeks 233% (võttes arvesse ka dividende), mis teeb keskmiseks aastatootluseks 13%, siis Goldman Sachsi analüütikud ootavad, et järgmise kümne aastaga kasvab indeks kõigest 34%, mis teeks annualiseeritud tootluseks ainult 3%. \n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 1. S&P 500 indeksi kümne aasta annualiseeritud tootluste prognoosid 2012., 2020. ja 2024. aastal. Allikas: Goldman Sachs._\n\nGoldman Sachsi analüütikud ei välista ka võimalust, et S&P 500 indeks on kümne aasta pärast hoopis madalamal, prognoosides, et perioodi keskmine annualiseeritud tootlus jääb vahemikku –1 kuni +7%. See tähendab, et USA aktsiaturud võivad jääda alla ka riigi võlakirjaturule, kus saab praegu panna lukku 4,3% tootluse, kui osta kümne aasta pikkuseid võlakirju.\n\nGoldman Sachsi aktsiaturgude strateeg räägib Bloombergile antud [intervjuus](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-10-21/s-p-500-s-decade-of-big-gains-is-over-goldman-strategists-say?sref=iNIjnPWx), et kuna USA majandus on praegu tugev ja ka keskpank alandab intressimäärasid, siis nad ootavad, et järgmisel aastal pakub indeks 9% kogutootlust. Kuid pikemas perspektiivis on ta palju negatiivsem, kuna aktsiate hinnatase on ajaloolises vaates erakordselt kõrge.\n\n**Investeerimisel tasub mõelda erinevatele stsenaariumitele**\n\nNobeli preemia laureaat füüsikas Niels Bohr on öelnud: „Ennustada on väga keeruline, eriti veel, kui see käib tuleviku kohta.“ Eespool kirjeldatud Goldman Sachsi analüüsiga ei taha ma niivõrd hoiatada tumeda tuleviku eest, mis võib aktsiaturge ees oodata, kuivõrd osutada sellele, kuidas käsitleda riski. Selle asemel, et keskenduda ainult ühele punktile paljude võimalike tulemuste hulgast, on informatiivsem mõelda, millisesse vahemikku oodatav tulemus võib jääda.\n\nKui investeerida täna USA valitsuse kümneaastasesse võlakirja, siis on päris selge, et järgmise kümnendi tootlus saab olema 4,3%. Kui aga investeerida USA aktsiatesse, siis võib järgmise kümne aasta tulemuseks kujuneda nii väike kaotus, kui ka võlakirjade tootlust ületav kasum. USA valitsuse võlakirjad on sisuliselt riskivabad, tagades kindla tulususe. Aktsiatega, mis on palju riskantsemad, võib aga nii võita kui ka kaotada.\n\nTunnustatud Ameerika investor Howard Marks kirjeldas oma oktoobrikuu [kuukirjas](https://www.oaktreecapital.com/insights/memo/ruminating-on-asset-allocation), kuidas tema käsitleb riski ja tootluse vahekorda. Investeerimisõpikud on aastakümneid esitanud seda suhet kui lineaarset joont, mis kirjeldab, kuidas suuremat riski võttes teenitakse ka suuremat kasumit.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 2. Riski ja tootluse suhe_\n\nHoward Marks aga leiab, et see käsitlus on ebaadekvaatne, kuna ei näita, et riski kasvades kasvab ka võimalike tulemuste spekter: hea tulemus võib olla prognoositust palju parem ning halb tulemus palju halvem. Marks mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakub välja ka lahenduse, kuidas tema arvates võiks riski ja tootluse suhet graafiliselt kujutada.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis3_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 3. Riski ja tootluse suhe Howard Marksi ettepaneku järgi_\n\n**Aitame kasvatada pensionivara, püüdes vältida suuri kaotusi**\n\nKui me üle 20 aasta tagasi LHV pensionifondidega alustasime, siis me seadsime endale kolm tähtsuse järjekorda asetatud eesmärki:\n1)\tkaitsta meie pensionifondidesse kogutavat vara kaotuste eest,\n2)\ttagada meie pensionifondidesse kogutava vara ostujõu säilimine,\n3)\tsaavutada konkurentidest suurem tootlus.\n\nSeejuures oleme kogu aeg järginud põhimõtet, et korralikku pikaajalist tootlust on võimalik saavutada ainult siis, kui suudame vältida suuri kaotusi.\n\nMinu arvates on pensionivara reserv, mida kogutakse selleks eluperioodiks, kui tööiga on läbi ja regulaarse töötasuga ei saa enam arvestada. Reserv on aga midagi sellist, mis peab olema olemas alles siis, kui seda vaja läheb. See tähendab, et kuskil on piir, kui palju on mõistlik riskida juhul, kui reservis olevat raha investeeritakse.\n\nOlen viimasel ajal saanud oma kolleegidelt järjest rohkem tagasisidet selle kohta, et paljude klientide peamine eesmärk pensionifondi valides on pimesi riski maksimeerimine. See on pannud mind mõtlema, kas see on lihtsalt pikalt kestnud hea aja märk (kui turud on kaua tõusnud ja teevad päevast päeva uusi tippe, siis hakkavad riskid ununema) või on jäetud ka rahatarkuse kiirel levitamisel ja investeerimise populariseerimisel kogemata või isegi teadlikult mõnest olulisest, kuid vähem populaarsest kontseptsioonist rääkimata.\n\nNagu Howard Marks oma memos viitab, on võlakirjade intressimäärad praegu kõrgemad kui 2009. ja 2021. aasta vahelisel perioodil, mis peaks kasvatama nende suhtelist atraktiivsust võrreldes aktsiatega. Goldman Sachsi analüüsi järgi on aktsiad võrreldes oma ajalooliste suhtarvudega seejuures peaaegu absoluutses tipus ning järgmise kümne aasta tootlus võib osutuda märksa väiksemaks kui viimasel kümnel aastal. See kõik peaks andma alust mõelda, kas maksimaalne risk on alati ikka optimaalne strateegia.\n\nNii nagu igas muus eluvaldkonnas on ka investeerimise puhul oma peaga mõtlemisest kasu ning liigse lihtsustamisega kaasnevad omakorda riskid. Rusikareeglid ja üldistused – nagu see, et aktsiaturud pakuvad paremat tootlust kui võlakirjad, ja see, et nooremate inimeste investeerimisportfell peaks koosnema ainult aktsiatest – on sageli abiks, kuid neid ei peaks käsitlema dogmadena.\n\nLHV investeerimismeeskond on alati võtnud investeerimisprotsessis arvesse nii riske kui ka oodatavat tootlust. Me usume, et turud on tsüklilised: on aegu, mil riskimine on tulus, ja aegu, mil tasub olla ettevaatlikum. Kui võlakirjad pakuvad korralikku tootlust ja aktsiaturud on kõigi aegade tipus (mitte ainult absoluutse hinnataseme poolest, vaid ka suhteliselt, st ettevõtete majandusnäitajatega võrreldes), siis tasub võib-olla veelkorda kaaluda, kui palju on võita ja kui palju on kaotada. Suurem risk ei taga iseenesest garanteeritud kõrget tootlust, vaid tähendab, et erinevus positiivse ja negatiivse stsenaariumi vahel on suurem kui madalama riskiga investeeringu puhul.\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019782","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":21.21,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et III sammas on ainulaadne maksusoodustusega investeerimisvõimalus, mida toetab riik?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii","title":"Loe lähemalt","size":"lg"}}}},"LSK00":{"heading":"LHV Pensionifond S","id":"s","code":"s","dataMarker":"SK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega 2-5 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","strategyCampaign":"### **Hoidmise eest vastutav S**\n- Fondi S vara investeerime peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka võlakirjadesse, mille krediidireiting on alla investeerimisjärgu. \n- Kuni 25% fondi varast on lubatud paigutada kinnisasjadesse, taristuobjektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. \n- Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-enok.png","name":"Romet Enok","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Tõeliselt suur raha liigub maailmas võlakirjade vormis. Tegelikult pole võlakiri midagi muud kui laenulepingu uhke nimetus: kokku lepitakse raha väljastamise aeg, intress ja tagasimakse.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":3899},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":78.66,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.93,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":8.63,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.78,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 7,59% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 5,99% |\n| German Treasury Bill 19/03/2025 | 5,67% |\n| France Treasury Bill 09/04/2025 | 5,66% |\n| ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 5,17% |\n| ZKB Gold ETF | 4,93% |\n| KBC Group NV 0.625% 07/12/2031 | 3,99% |\n| Kojamo 0.875% 28/05/2029 | 3,98% |\n| EfTEN Real Estate Fund 5 | 3,97% |\n| German Treasury Bill 19/02/2025 | 3,79% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 7,59% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 5,99% |\n| EfTEN Real Estate Fund 5 | 3,97% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2024) | 26 322 483 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 90 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0439% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,68%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_122024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_kuuaruanne_2024_12.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_S_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Suurendasime kinnisvarainvesteeringute osakaalu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nOsalesime Tallinna börsil toimunud Eften Kinnisvarafondi osakute pakkumises. Võlakirjade kõrvale ka fondi teise varaklassi, kinnisvarainvesteeringute ülesehitamine on edenenud kenasti ja nende osakaal läheneb aastavahetuse seisuga kümnendikule fondi varadest. \n\nVõlakirjaturu peamised segmendid jäid detsembris miinuspoolele, S aga tõi 0,3% tootlust. Samuti tegi fond S selgelt parema tulemuse kui Euroopa ettevõtete ja valitsuste võlakirjaturud. Enim panustasid sellesse meie investeering füüsilisse kulda ja suvel märgitud Eesti Energia pikaajalised võlakirjad.\n"},{"year":2024,"month":11,"content":"### November 2024: Kasvatasime otseinvesteeringute portfelli mahtu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMöödunud kuul kasvatasime taas otseinvesteeringute portfelli mahtu, kui sõlmisime laenulepingu peamiselt Leedu ja Poola turule keskendunud kinnisvaraettevõttega Eastnine. Laenulepingu pikkus on kolm aastat ja pensionifondi teenitav intress 8,5% aastas. Eastnine kaasas samal ajal ka uut omakapitali ja tagatud laenuraha pankadest ning jätkas oma kasvuplaanide elluviimist Poola ärikinnisvara turul. Varem Eestiski investeeringuid omanud ettevõte on võtnud sihi eelkõige Poola turule ja pärast nüüdset suurtehingut moodustabki sealne vara enamuse kompanii portfellist.\n\nNovembris teatas EfTEN Real Estate Fund 5, et omandab koos kuue Eesti ettevõtjaga Kristiine keskuse Tallinnas väärtusega 123,5 miljonit eurot, mis on ühtlasi fondi viimane investeering. Keskuse pindala on 61 600 m2 ning seal on 120 üürnikku, neist suurimad Prisma ja Apollo. Hoone ostu rahastatakse nii omakapitali kui ka SEB ja Swedbanki sündikaatlaenuga.\n"},{"year":2024,"month":10,"content":"### Oktoober 2024: müüsime kaks märkimisväärset võlakirjapositsiooni\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMüüsime oktoobris kaks märkimisväärset võlakirjapositsiooni: Volkswageni ja Riigi Kinnisvara AS-i. Maailma börsidel on võlakirjade hinnad ulatuslikult kerkinud ja eriti kehtib see ettevõtete võlakirjade kohta. Soetasime väga suures mahus börsivõlakirju 2022. aasta sügisel, kui turgudel valitses intressitõusu suhtes peataolek. Nüüd, hindade taastumise järel vähendame järk-järgult positsioone. \nLisaks võlakirjadele müüsime ligi kolmandiku kullast, mis on fondi üks suurimaid investeeringuid. Fondi tagasi tuleva raha paneme Saksa ja Prantsuse valitsuse lühiajalistesse võlakirjadesse. Uutest investeeringutest on kõige tõenäolisem järgmine tehing börsiväline otseinvesteering.\n"},{"year":2024,"month":9,"content":"### September 2024: Võlakirjad jätkasid tõusulainel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nSeptember oli fondi S kahele suurele investeeringule – Eesti Energia võlakirjadele ja kullale – taas edukas kuu. Kui vaadata turgu laiemalt, siis on seal näha nii suur ootus, et Euroopa Keskpank kärbib ka edaspidi intresse (mis tähendab võlakirjade hinnatõusu), et atraktiivseid uusi investeerimisvõimalusi on äärmiselt raske leida. Pigem on portfellis järgmine tõenäolisem muudatus väärtpaberite müümine.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Kas maksimaalne risk on ikka optimaalne strateegia?**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju.\n","text":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju. \n\nTähelepanuta ei saa aga jätta fakti, et oktoobrikuus Saksamaa kümneaastaste riskivabade riigivõlakirjade tulusus hoopis kasvas 0,2 protsendipunkti võrra, mitte ei kahanenud. Sarnast reaktsiooni võis märgata ka kuu aega varem USA-s, kui pärast keskpanga otsust alandada lühiajalisi intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra kerkisid kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärad peaaegu kohe 0,5 protsendipunkti võrra.\n\nSee osutab sellele, et turud ei ole sugugi veendunud, et keskpangad on inflatsiooni lõplikult kontrolli alla saanud. Probleem on selles, et kuigi intressimäärad on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides võrreldes viimaste kuude inflatsiooninäitajatega suhteliselt kõrged ning keskpankade rahapoliitika võib tunduda pigem karmipoolne, siis valitsuste fiskaalpoliitika, eelkõige USA valitsuse oma, on arusaamatult leebe ja lõtv, eriti kui võtta arvesse USA küllaltki positiivset majanduskeskkonda.\n\n**Viimase kümne aasta aktsiaralli ei pruugi kesta igavesti**\n\nAmeerika Ühendriikide aktsiaturud, mis on juba mõnda aega olnud tõusutrendis, jäid oktoobris üsna vaikseks. USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks andis oktoobris 1% varem võidetust tagasi. Euroopa suurettevõtteid hõlmav EuroStoxx 50 indeks kaotas aga 3,3% oma väärtusest.\n\nAktsiaindeksitesse sisse vaadates ja ka võlakirjaturge analüüsides paistis juba oktoobris, et turud hindasid Donald Trumpi võimalust taas presidendiks saada vastaskandidaadi omast tugevamaks. Kuigi mõlema presidendikandidaadi puhul võis arvestada, et riigi kulud jäävad suurelt ületama riigi tulusid (mis kütab majanduskeskkonda), siis nii ettevõtjad kui ka turud ootavad, et Trumpi tulevane valitsus asub vähendama piiranguid, mis pidurdavad majanduskasvu.\n\nSeejuures ei saa aga Trumpi pidada kuidagi Ronald Reagani tüüpi turumajanduse pooldajaks, sest president Trump kuulutab kõigile uhkusega, et tema lemmiksõna on tollimaksud. Just oodatavad tollimaksud on see, mis tekitab USA suurimate väliskaubanduspartnerite jaoks aktsiaturgudel hirmu.\n\nMöödunud kuul torkas mulle silma üks Goldman Sachsi analüüs, kus prognoositakse, et järgmise kümne aasta jooksul jääb S&P 500 indeksi tootlus tunduvalt alla viimase kümne aasta tootlusele. Kui eelmisel kümnendil kasvas USA suurimaid ettevõtteid koondav aktsiaindeks 233% (võttes arvesse ka dividende), mis teeb keskmiseks aastatootluseks 13%, siis Goldman Sachsi analüütikud ootavad, et järgmise kümne aastaga kasvab indeks kõigest 34%, mis teeks annualiseeritud tootluseks ainult 3%. \n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 1. S&P 500 indeksi kümne aasta annualiseeritud tootluste prognoosid 2012., 2020. ja 2024. aastal. Allikas: Goldman Sachs._\n\nGoldman Sachsi analüütikud ei välista ka võimalust, et S&P 500 indeks on kümne aasta pärast hoopis madalamal, prognoosides, et perioodi keskmine annualiseeritud tootlus jääb vahemikku –1 kuni +7%. See tähendab, et USA aktsiaturud võivad jääda alla ka riigi võlakirjaturule, kus saab praegu panna lukku 4,3% tootluse, kui osta kümne aasta pikkuseid võlakirju.\n\nGoldman Sachsi aktsiaturgude strateeg räägib Bloombergile antud [intervjuus](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-10-21/s-p-500-s-decade-of-big-gains-is-over-goldman-strategists-say?sref=iNIjnPWx), et kuna USA majandus on praegu tugev ja ka keskpank alandab intressimäärasid, siis nad ootavad, et järgmisel aastal pakub indeks 9% kogutootlust. Kuid pikemas perspektiivis on ta palju negatiivsem, kuna aktsiate hinnatase on ajaloolises vaates erakordselt kõrge.\n\n**Investeerimisel tasub mõelda erinevatele stsenaariumitele**\n\nNobeli preemia laureaat füüsikas Niels Bohr on öelnud: „Ennustada on väga keeruline, eriti veel, kui see käib tuleviku kohta.“ Eespool kirjeldatud Goldman Sachsi analüüsiga ei taha ma niivõrd hoiatada tumeda tuleviku eest, mis võib aktsiaturge ees oodata, kuivõrd osutada sellele, kuidas käsitleda riski. Selle asemel, et keskenduda ainult ühele punktile paljude võimalike tulemuste hulgast, on informatiivsem mõelda, millisesse vahemikku oodatav tulemus võib jääda.\n\nKui investeerida täna USA valitsuse kümneaastasesse võlakirja, siis on päris selge, et järgmise kümnendi tootlus saab olema 4,3%. Kui aga investeerida USA aktsiatesse, siis võib järgmise kümne aasta tulemuseks kujuneda nii väike kaotus, kui ka võlakirjade tootlust ületav kasum. USA valitsuse võlakirjad on sisuliselt riskivabad, tagades kindla tulususe. Aktsiatega, mis on palju riskantsemad, võib aga nii võita kui ka kaotada.\n\nTunnustatud Ameerika investor Howard Marks kirjeldas oma oktoobrikuu [kuukirjas](https://www.oaktreecapital.com/insights/memo/ruminating-on-asset-allocation), kuidas tema käsitleb riski ja tootluse vahekorda. Investeerimisõpikud on aastakümneid esitanud seda suhet kui lineaarset joont, mis kirjeldab, kuidas suuremat riski võttes teenitakse ka suuremat kasumit.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 2. Riski ja tootluse suhe_\n\nHoward Marks aga leiab, et see käsitlus on ebaadekvaatne, kuna ei näita, et riski kasvades kasvab ka võimalike tulemuste spekter: hea tulemus võib olla prognoositust palju parem ning halb tulemus palju halvem. Marks mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakub välja ka lahenduse, kuidas tema arvates võiks riski ja tootluse suhet graafiliselt kujutada.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis3_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 3. Riski ja tootluse suhe Howard Marksi ettepaneku järgi_\n\n**Aitame kasvatada pensionivara, püüdes vältida suuri kaotusi**\n\nKui me üle 20 aasta tagasi LHV pensionifondidega alustasime, siis me seadsime endale kolm tähtsuse järjekorda asetatud eesmärki:\n1)\tkaitsta meie pensionifondidesse kogutavat vara kaotuste eest,\n2)\ttagada meie pensionifondidesse kogutava vara ostujõu säilimine,\n3)\tsaavutada konkurentidest suurem tootlus.\n\nSeejuures oleme kogu aeg järginud põhimõtet, et korralikku pikaajalist tootlust on võimalik saavutada ainult siis, kui suudame vältida suuri kaotusi.\n\nMinu arvates on pensionivara reserv, mida kogutakse selleks eluperioodiks, kui tööiga on läbi ja regulaarse töötasuga ei saa enam arvestada. Reserv on aga midagi sellist, mis peab olema olemas alles siis, kui seda vaja läheb. See tähendab, et kuskil on piir, kui palju on mõistlik riskida juhul, kui reservis olevat raha investeeritakse.\n\nOlen viimasel ajal saanud oma kolleegidelt järjest rohkem tagasisidet selle kohta, et paljude klientide peamine eesmärk pensionifondi valides on pimesi riski maksimeerimine. See on pannud mind mõtlema, kas see on lihtsalt pikalt kestnud hea aja märk (kui turud on kaua tõusnud ja teevad päevast päeva uusi tippe, siis hakkavad riskid ununema) või on jäetud ka rahatarkuse kiirel levitamisel ja investeerimise populariseerimisel kogemata või isegi teadlikult mõnest olulisest, kuid vähem populaarsest kontseptsioonist rääkimata.\n\nNagu Howard Marks oma memos viitab, on võlakirjade intressimäärad praegu kõrgemad kui 2009. ja 2021. aasta vahelisel perioodil, mis peaks kasvatama nende suhtelist atraktiivsust võrreldes aktsiatega. Goldman Sachsi analüüsi järgi on aktsiad võrreldes oma ajalooliste suhtarvudega seejuures peaaegu absoluutses tipus ning järgmise kümne aasta tootlus võib osutuda märksa väiksemaks kui viimasel kümnel aastal. See kõik peaks andma alust mõelda, kas maksimaalne risk on alati ikka optimaalne strateegia.\n\nNii nagu igas muus eluvaldkonnas on ka investeerimise puhul oma peaga mõtlemisest kasu ning liigse lihtsustamisega kaasnevad omakorda riskid. Rusikareeglid ja üldistused – nagu see, et aktsiaturud pakuvad paremat tootlust kui võlakirjad, ja see, et nooremate inimeste investeerimisportfell peaks koosnema ainult aktsiatest – on sageli abiks, kuid neid ei peaks käsitlema dogmadena.\n\nLHV investeerimismeeskond on alati võtnud investeerimisprotsessis arvesse nii riske kui ka oodatavat tootlust. Me usume, et turud on tsüklilised: on aegu, mil riskimine on tulus, ja aegu, mil tasub olla ettevaatlikum. Kui võlakirjad pakuvad korralikku tootlust ja aktsiaturud on kõigi aegade tipus (mitte ainult absoluutse hinnataseme poolest, vaid ka suhteliselt, st ettevõtete majandusnäitajatega võrreldes), siis tasub võib-olla veelkorda kaaluda, kui palju on võita ja kui palju on kaotada. Suurem risk ei taga iseenesest garanteeritud kõrget tootlust, vaid tähendab, et erinevus positiivse ja negatiivse stsenaariumi vahel on suurem kui madalama riskiga investeeringu puhul.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019824","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":28.17,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et III sammas on ainulaadne maksusoodustusega investeerimisvõimalus, mida toetab riik?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii","title":"Loe lähemalt","size":"lg"}}}},"LMK25":{"heading":"LHV Pensionifond M","id":"m","code":"m","dataMarker":"MK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.\n","strategyCampaign":"### **Stabiilsust pakkuv M**\n- Fondi M investeerimisstrateegia fookus on suunatud kindlat rahavoogu teenivatele varadele: kinnisvara- ja võlakirjainvesteeringutele. \n- Võlakirjainvesteeringute puhul oleme keskendunud Eesti ettevõtetele. See on andnud fondile viimase seitsme aasta jooksul märkimisväärselt suurema tootluse kui üleilmsed võlakirjaturud.\n- M on juhitud aktiivselt, tänu millele on riskid juhitud ja koguja raha hoitud. Meie investeerimistiim teeb otsuseid põhjaliku analüüsi tulemusena ja majandusolukorrast lähtudes.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-enok.png","name":"Romet Enok","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Ebastabiilsed ajad on näidanud, et LHV pensionifondi M strateegia on end õigustanud: stabiilse tootlusega investeeringud on kaitsnud ja kasvatanud pensionikogujate vara ka langeval turul.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":5790},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":48.09,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":6.38,"unit":"%"},{"name":"Otse kinnisvarainvesteeringud","value":5.91,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":5.32,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":18.47,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":9.73,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.1,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 6,73% |\n| France Treasury Bill 25/05/2025 | 5,65% |\n| German Treasury Bill 19/02/2025 | 5,00% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 5,00% |\n| German Treasury Bill 19/03/2025 | 3,77% |\n| ZKB Gold ETF | 3,62% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 3,37% |\n| East Capital Real Estate Fund IV | 3,03% |\n| SG Capital Partners Fund 1 | 2,76% |\n| EfTEN Real Estate Fund 5 | 2,47% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 6,73% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 5,00% |\n| East Capital Real Estate Fund IV | 3,03% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2024) | 105 630 495 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 300 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0427% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,00%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,09%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_122024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID_062024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_kuuaruanne_2024_12.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_M_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Aktsiaturgudel toimus rahunemine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast novembrikuist nn Trumpi-rallit oli detsembris turgudel väike tagasiminek, kui S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna –2,5% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks tõusis seevastu kuuga eurodes mõõdetuna 1,9% ja arenevate turgude indeks püsis peaaegu muutumatuna, jõudes dollaris mõõdetuna tulemuseni –0,3%. Arenevatel turgudel oli detsembris suurim kaotaja Brasiilia, mille langust tasakaalustas Hiina, kallinedes dollarites 2,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus detsembrikuuga väärtust juurde 1,6%.\n\n2024\\. aasta lõpus olid erakapitalifondid üsna aktiivsed. KJK fondid müüsid üle maailma tuntud Mehhiko pagaritoodete suurtegijale Grupo Bimbole maha ühe oma ulatuslikuima investeeringu, Balkani riikides tegutseva pagariäri Don Don. Ettevõte alustas tegevust aastal 1994 Sloveenias ning on jõudsalt edasi laienenud nii Horvaatiasse, Serbiasse, Bulgaariasse kui ka teistesse Euroopa riikidesse. Tehingu tulemusena sai Grupo Bimbo ligi turgudele, kus ta ei ole varem tegutsenud. \n\nFondi võlakirjaportfelli uudistest on oluline, et Citadele pank teatas detsembris börsile kavatsusest lunastada jaanuaris oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakiri. See teade tõmbas sobivalt joone alla aastale, mil fond M müüs ära mitu võlakirjainvesteeringut nii Eestis kui ka Euroopa turul.\n"},{"year":2024,"month":11,"content":"### November 2024: Kasvatasime otseinvesteeringute portfelli mahtu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nDonald Trumpi võidu järel tegid USA indeksid tugeva tõusu ning S&P 500 lõpetas novembri dollarites mõõdetuna 5,7% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna kuu jooksul 0,4%. Arenevate turgude indeks langes dollarites mõõdetuna kuuga 3,7% ja seda suuresti Hiina tõttu, mis kaotas väärtust koguni 4,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuuga 3%.\n\nNovembris teatas EfTEN Real Estate Fund 5, et omandab koos kuue Eesti ettevõtjaga Kristiine keskuse Tallinnas väärtusega 123,5 miljonit eurot, mis on ühtlasi fondi viimane investeering. Keskuse pindala on 61 600 m2 ning seal on 120 üürnikku, neist suurimad Prisma ja Apollo. Hoone ostu rahastatakse nii omakapitali kui ka SEB ja Swedbanki sündikaatlaenuga. \n\nMöödunud kuul kasvatasime taas otseinvesteeringute portfelli mahtu, kui sõlmisime laenulepingu peamiselt Leedu ja Poola turule keskendunud kinnisvaraettevõttega Eastnine. Laenulepingu pikkus on kolm aastat ja pensionifondi teenitav intress 8,5% aastas. Eastnine kaasas samal ajal ka uut omakapitali ja tagatud laenuraha pankadest ning jätkas oma kasvuplaanide elluviimist Poola ärikinnisvara turul. Varem Eestiski investeeringuid omanud ettevõte on võtnud sihi eelkõige Poola turule ja pärast nüüdset suurtehingut moodustabki sealne vara enamuse kompanii portfellist.\n"},{"year":2024,"month":10,"content":"### Oktoober 2024: müüsime kaks märkimisväärset võlakirjapositsiooni\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nUSA S&P 500 indeks lõpetas oktoobrikuu dollarites mõõdetuna –1% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks eurodes mõõdetuna –3,3% juures. Arenevate turgude indeks langes kuuga dollarites 4,4%, millest peamine odavnemine tuli Hiinast, kus indeks langes dollarites 6%. Hiinat septembris tabanud suur optimismilaine on natuke raugenud. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga 3,5%.\n\nOktoober oli EfTEN Real Estate Fundi jaoks üsna aktiivne kuu, sest omandati logistikakeskus ning sõlmiti tootmis- ja laohoone ostmise leping. Tallinnas asuva logistikakeskuse ankurüürnik on ELP Logistics OÜ, kes jääb kinnistute üürnikuks vähemalt kümneks aastaks. Ehitusjärgus olevat tootmis- ja laohoonet Harku vallas arendatakse ICONFIT-ile, kes on Baltimaade juhtiv spordi-, dieedi- ja tervisliku toidu tootja. Ettevõte on samuti sõlminud fondiga üürilepingu, mille kestus on kümme aastat. \n\nMüüsime sel kuul kaks märkimisväärset võlakirjapositsiooni: Volkswageni ja Riigi Kinnisvara AS-i. Maailma börsidel on võlakirjade hinnad ulatuslikult kerkinud ja eriti kehtib see ettevõtete võlakirjade kohta. Hoidume seega praegu seal pigem uute investeeringute tegemisest ja tõenäoliselt on järgmine uus positsioon hoopis börsiväline otseinvesteering.\n"},{"year":2024,"month":9,"content":"### September 2024: Võlakirjainvesteeringu tootluseks kujunes 9%\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nSeptembrikuu algus oli päris volatiilne nagu augusti algus, kuid suurimad indeksid lõpetasid kuu ikkagi plusspoolel. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks kallines kuuga dollarites mõõdetuna 2% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks eurodes mõõdetuna 0,9%. Arenevate turgude indeks tõusis septembri jooksul dollarites suisa 6,4% ja seda peamiselt tänu Hiinale, mille indeks kogus dollarites mõõdetuna väärtust 23,5%. Hiina puhul rõõmustasid turge kaua oodatud valitsuse suured kulutused, et majandust elavdada. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks oli kuu jooksul üsna muutumatu ja tootluseks kujunes –0,8%.\n\nLivonia fond müüs septembris pärast kuue aasta pikkust investeeringut ära osaluse Leedu ettevõttes Freor, kui ostjaks kujunes ettevõtte juhtkond. Freor toodab tippkvaliteediga külmutusseadmeid, et aidata toiduainete jaemüüjatel vähendada keskkonnamõju ja energiakasutust. Ettevõte asutati aastal 2000 ja on möödunud peaaegu 25 aasta jooksul suutnud laiendada tegevust 55 riiki.\n\nFondi võlakirjaportfellis jõudis lõpule üks meie märkimisväärseid otseinvesteeringuid, kui Sunly maksis tagasi oma võlakirjad. Ettevõte kaasas 2020. aastal LHV fondidest taastuvenergia investeeringute tegemiseks 13 miljonit eurot. Vahepealsel ajal on Sunly kasvanud nii kiiresti, et kui neli aastat tagasi oli ettevõtte omakapital samuti 13 miljoni euro tasemel, siis 2023. lõpuks oldi jõutud kasvada peaaegu 300 miljoni euro suuruse omakapitaliga ettevõtteks. Meie võlakirjainvesteeringu tootluseks kujunes sel ajavahemikul umbes 9% aastas. \n\nJätkame uute kohalike projektide otsingut, kus LHV pensionifondide investeering saab osaleda arenguhüppes.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Kas maksimaalne risk on ikka optimaalne strateegia?**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju.\n","text":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju. \n\nTähelepanuta ei saa aga jätta fakti, et oktoobrikuus Saksamaa kümneaastaste riskivabade riigivõlakirjade tulusus hoopis kasvas 0,2 protsendipunkti võrra, mitte ei kahanenud. Sarnast reaktsiooni võis märgata ka kuu aega varem USA-s, kui pärast keskpanga otsust alandada lühiajalisi intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra kerkisid kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärad peaaegu kohe 0,5 protsendipunkti võrra.\n\nSee osutab sellele, et turud ei ole sugugi veendunud, et keskpangad on inflatsiooni lõplikult kontrolli alla saanud. Probleem on selles, et kuigi intressimäärad on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides võrreldes viimaste kuude inflatsiooninäitajatega suhteliselt kõrged ning keskpankade rahapoliitika võib tunduda pigem karmipoolne, siis valitsuste fiskaalpoliitika, eelkõige USA valitsuse oma, on arusaamatult leebe ja lõtv, eriti kui võtta arvesse USA küllaltki positiivset majanduskeskkonda.\n\n**Viimase kümne aasta aktsiaralli ei pruugi kesta igavesti**\n\nAmeerika Ühendriikide aktsiaturud, mis on juba mõnda aega olnud tõusutrendis, jäid oktoobris üsna vaikseks. USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks andis oktoobris 1% varem võidetust tagasi. Euroopa suurettevõtteid hõlmav EuroStoxx 50 indeks kaotas aga 3,3% oma väärtusest.\n\nAktsiaindeksitesse sisse vaadates ja ka võlakirjaturge analüüsides paistis juba oktoobris, et turud hindasid Donald Trumpi võimalust taas presidendiks saada vastaskandidaadi omast tugevamaks. Kuigi mõlema presidendikandidaadi puhul võis arvestada, et riigi kulud jäävad suurelt ületama riigi tulusid (mis kütab majanduskeskkonda), siis nii ettevõtjad kui ka turud ootavad, et Trumpi tulevane valitsus asub vähendama piiranguid, mis pidurdavad majanduskasvu.\n\nSeejuures ei saa aga Trumpi pidada kuidagi Ronald Reagani tüüpi turumajanduse pooldajaks, sest president Trump kuulutab kõigile uhkusega, et tema lemmiksõna on tollimaksud. Just oodatavad tollimaksud on see, mis tekitab USA suurimate väliskaubanduspartnerite jaoks aktsiaturgudel hirmu.\n\nMöödunud kuul torkas mulle silma üks Goldman Sachsi analüüs, kus prognoositakse, et järgmise kümne aasta jooksul jääb S&P 500 indeksi tootlus tunduvalt alla viimase kümne aasta tootlusele. Kui eelmisel kümnendil kasvas USA suurimaid ettevõtteid koondav aktsiaindeks 233% (võttes arvesse ka dividende), mis teeb keskmiseks aastatootluseks 13%, siis Goldman Sachsi analüütikud ootavad, et järgmise kümne aastaga kasvab indeks kõigest 34%, mis teeks annualiseeritud tootluseks ainult 3%. \n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 1. S&P 500 indeksi kümne aasta annualiseeritud tootluste prognoosid 2012., 2020. ja 2024. aastal. Allikas: Goldman Sachs._\n\nGoldman Sachsi analüütikud ei välista ka võimalust, et S&P 500 indeks on kümne aasta pärast hoopis madalamal, prognoosides, et perioodi keskmine annualiseeritud tootlus jääb vahemikku –1 kuni +7%. See tähendab, et USA aktsiaturud võivad jääda alla ka riigi võlakirjaturule, kus saab praegu panna lukku 4,3% tootluse, kui osta kümne aasta pikkuseid võlakirju.\n\nGoldman Sachsi aktsiaturgude strateeg räägib Bloombergile antud [intervjuus](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-10-21/s-p-500-s-decade-of-big-gains-is-over-goldman-strategists-say?sref=iNIjnPWx), et kuna USA majandus on praegu tugev ja ka keskpank alandab intressimäärasid, siis nad ootavad, et järgmisel aastal pakub indeks 9% kogutootlust. Kuid pikemas perspektiivis on ta palju negatiivsem, kuna aktsiate hinnatase on ajaloolises vaates erakordselt kõrge.\n\n**Investeerimisel tasub mõelda erinevatele stsenaariumitele**\n\nNobeli preemia laureaat füüsikas Niels Bohr on öelnud: „Ennustada on väga keeruline, eriti veel, kui see käib tuleviku kohta.“ Eespool kirjeldatud Goldman Sachsi analüüsiga ei taha ma niivõrd hoiatada tumeda tuleviku eest, mis võib aktsiaturge ees oodata, kuivõrd osutada sellele, kuidas käsitleda riski. Selle asemel, et keskenduda ainult ühele punktile paljude võimalike tulemuste hulgast, on informatiivsem mõelda, millisesse vahemikku oodatav tulemus võib jääda.\n\nKui investeerida täna USA valitsuse kümneaastasesse võlakirja, siis on päris selge, et järgmise kümnendi tootlus saab olema 4,3%. Kui aga investeerida USA aktsiatesse, siis võib järgmise kümne aasta tulemuseks kujuneda nii väike kaotus, kui ka võlakirjade tootlust ületav kasum. USA valitsuse võlakirjad on sisuliselt riskivabad, tagades kindla tulususe. Aktsiatega, mis on palju riskantsemad, võib aga nii võita kui ka kaotada.\n\nTunnustatud Ameerika investor Howard Marks kirjeldas oma oktoobrikuu [kuukirjas](https://www.oaktreecapital.com/insights/memo/ruminating-on-asset-allocation), kuidas tema käsitleb riski ja tootluse vahekorda. Investeerimisõpikud on aastakümneid esitanud seda suhet kui lineaarset joont, mis kirjeldab, kuidas suuremat riski võttes teenitakse ka suuremat kasumit.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 2. Riski ja tootluse suhe_\n\nHoward Marks aga leiab, et see käsitlus on ebaadekvaatne, kuna ei näita, et riski kasvades kasvab ka võimalike tulemuste spekter: hea tulemus võib olla prognoositust palju parem ning halb tulemus palju halvem. Marks mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakub välja ka lahenduse, kuidas tema arvates võiks riski ja tootluse suhet graafiliselt kujutada.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis3_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 3. Riski ja tootluse suhe Howard Marksi ettepaneku järgi_\n\n**Aitame kasvatada pensionivara, püüdes vältida suuri kaotusi**\n\nKui me üle 20 aasta tagasi LHV pensionifondidega alustasime, siis me seadsime endale kolm tähtsuse järjekorda asetatud eesmärki:\n1)\tkaitsta meie pensionifondidesse kogutavat vara kaotuste eest,\n2)\ttagada meie pensionifondidesse kogutava vara ostujõu säilimine,\n3)\tsaavutada konkurentidest suurem tootlus.\n\nSeejuures oleme kogu aeg järginud põhimõtet, et korralikku pikaajalist tootlust on võimalik saavutada ainult siis, kui suudame vältida suuri kaotusi.\n\nMinu arvates on pensionivara reserv, mida kogutakse selleks eluperioodiks, kui tööiga on läbi ja regulaarse töötasuga ei saa enam arvestada. Reserv on aga midagi sellist, mis peab olema olemas alles siis, kui seda vaja läheb. See tähendab, et kuskil on piir, kui palju on mõistlik riskida juhul, kui reservis olevat raha investeeritakse.\n\nOlen viimasel ajal saanud oma kolleegidelt järjest rohkem tagasisidet selle kohta, et paljude klientide peamine eesmärk pensionifondi valides on pimesi riski maksimeerimine. See on pannud mind mõtlema, kas see on lihtsalt pikalt kestnud hea aja märk (kui turud on kaua tõusnud ja teevad päevast päeva uusi tippe, siis hakkavad riskid ununema) või on jäetud ka rahatarkuse kiirel levitamisel ja investeerimise populariseerimisel kogemata või isegi teadlikult mõnest olulisest, kuid vähem populaarsest kontseptsioonist rääkimata.\n\nNagu Howard Marks oma memos viitab, on võlakirjade intressimäärad praegu kõrgemad kui 2009. ja 2021. aasta vahelisel perioodil, mis peaks kasvatama nende suhtelist atraktiivsust võrreldes aktsiatega. Goldman Sachsi analüüsi järgi on aktsiad võrreldes oma ajalooliste suhtarvudega seejuures peaaegu absoluutses tipus ning järgmise kümne aasta tootlus võib osutuda märksa väiksemaks kui viimasel kümnel aastal. See kõik peaks andma alust mõelda, kas maksimaalne risk on alati ikka optimaalne strateegia.\n\nNii nagu igas muus eluvaldkonnas on ka investeerimise puhul oma peaga mõtlemisest kasu ning liigse lihtsustamisega kaasnevad omakorda riskid. Rusikareeglid ja üldistused – nagu see, et aktsiaturud pakuvad paremat tootlust kui võlakirjad, ja see, et nooremate inimeste investeerimisportfell peaks koosnema ainult aktsiatest – on sageli abiks, kuid neid ei peaks käsitlema dogmadena.\n\nLHV investeerimismeeskond on alati võtnud investeerimisprotsessis arvesse nii riske kui ka oodatavat tootlust. Me usume, et turud on tsüklilised: on aegu, mil riskimine on tulus, ja aegu, mil tasub olla ettevaatlikum. Kui võlakirjad pakuvad korralikku tootlust ja aktsiaturud on kõigi aegade tipus (mitte ainult absoluutse hinnataseme poolest, vaid ka suhteliselt, st ettevõtete majandusnäitajatega võrreldes), siis tasub võib-olla veelkorda kaaluda, kui palju on võita ja kui palju on kaotada. Suurem risk ei taga iseenesest garanteeritud kõrget tootlust, vaid tähendab, et erinevus positiivse ja negatiivse stsenaariumi vahel on suurem kui madalama riskiga investeeringu puhul.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019774","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":38.91,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Aktiivne III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/aktiivne","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LLK50":{"heading":"LHV Pensionifond L","id":"l","code":"l","dataMarker":"LK50","suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.\n","strategyCampaign":"### **Kriisikindel lipulaev L**\n- Fondi L strateegia lähtub põhimõttest, et korraliku tootluse eeldus on oskus vältida suuri kaotusi. Seepärast hajutame selle fondi investeeringud mitme varaklassi vahel. Kuna aktsiate osakaal on fondis mõõdukas, sõltub fond ka aktsiaturgude käekäigust vähem.\n- Kinnisvara moodustab varaklassina veidi üle 20% fondi investeeringutest, pakkudes inflatsioonilises keskkonnas kindlat ja stabiilset rahavoogu. Kinnisvaraobjekte hindame kord aastas. \n- L on juhitud aktiivselt, tänu millele on riskid juhitud ja koguja raha hoitud. Meie investeerimistiim teeb otsuseid põhjaliku analüüsi tulemusena ja majandusolukorrast lähtudes.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-oidermaa.png","name":"Kristo Oidermaa","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Kui portfell on rahapaigutuse poolest mitmekesine, siis on võimalik tulla ka kriisidest välja väga väheste kadudega. Pensionifond L on olnud juba 12 aastat järjest positiivse tootlusega.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":45741},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":6.77,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":17.33,"unit":"%"},{"name":"Otse kinnisvarainvesteeringud","value":5.31,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":11.43,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":14.05,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":35.18,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":9.92,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| ZKB Gold ETF | 3,66% |\n| Investindustrial VII L.P. | 3,19% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 2,95% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 2,70% |\n| Partners Group Direct Equity 2019 | 2,45% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,22% |\n| Ardian ASF VIII | 2,17% |\n| Usaldusfond BaltCap Private Equity Fund III | 2,10% |\n| QS Global Mid-Market Opportunities | 2,02% |\n| INVL Baltic Sea Growth Fund | 2,01% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,22% |\n| Usaldusfond BaltCap Private Equity Fund III | 2,10% |\n| East Capital Real Estate Fund IV | 1,67% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2024) | 850 163 801 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 1 600 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0403% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,24%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,56%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_122024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_kuuaruanne_2024_12.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_L_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Aktsiaturgudel toimus rahunemine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast novembrikuist nn Trumpi-rallit oli detsembris turgudel väike tagasiminek, kui S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna –2,5% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks tõusis seevastu kuuga eurodes mõõdetuna 1,9% ja arenevate turgude indeks püsis peaaegu muutumatuna, jõudes dollaris mõõdetuna tulemuseni –0,3%. Arenevatel turgudel oli detsembris suurim kaotaja Brasiilia, mille langust tasakaalustas Hiina, kallinedes dollarites 2,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus detsembrikuuga väärtust juurde 1,6%.\n\nDetsembris ostsime fondi portfelli uutest nimedest Ameerika Ühendriikide ettevõtte United Rentals, mis annab rendile ehitustehnikat, ja ravimitööstuse ettevõtte Novo Nordisk. Kuu jooksul panustasid tootlusesse kõige rohkem Euroopa pankade indeks, mis tõusis ligikaudu 5,4%, Stora Enso (+6,8%) ja üks meie energiainvesteering, Antero Resources (+7.2%). Kõige negatiivsemalt mõjutasid tootlust meie kullaga seotud positsioonid, mis odavnesid 6–12%, ja energiametallide investeeringud, mille väärtus kahanes 9–14%. \n\nOleme aasta jooksul oma portfelli vaikselt hajutanud. Oleme lisanud tsükliliste toormefirmade kõrvale fondi ka kapitali suure tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.\n\n2024\\. aasta lõpus olid erakapitalifondid üsna aktiivsed. KJK fondid müüsid üle maailma tuntud Mehhiko pagaritoodete suurtegijale Grupo Bimbole maha ühe oma ulatuslikuima investeeringu, Balkani riikides tegutseva pagariäri Don Don. Ettevõte alustas tegevust aastal 1994 Sloveenias ning on jõudsalt edasi laienenud nii Horvaatiasse, Serbiasse, Bulgaariasse kui ka teistesse Euroopa riikidesse. Tehingu tulemusena sai Grupo Bimbo ligi turgudele, kus ta ei ole varem tegutsenud. \n\nFondi võlakirjaportfelli uudistest on oluline, et Citadele pank teatas detsembris börsile kavatsusest lunastada jaanuaris oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakiri. See teade tõmbas sobivalt joone alla aastale, mil fond L müüs ära mitu võlakirjainvesteeringut nii Eestis kui ka Euroopa turul.\n"},{"year":2024,"month":11,"content":"### November 2024: Kasvatasime otseinvesteeringute portfelli mahtu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nDonald Trumpi võidu järel tegid USA indeksid tugeva tõusu ning S&P 500 lõpetas novembri dollarites mõõdetuna 5,7% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna kuu jooksul 0,4%. Arenevate turgude indeks langes dollarites mõõdetuna kuuga 3,7% ja seda suuresti Hiina tõttu, mis kaotas väärtust koguni 4,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuuga 3%.\n\nKuu jooksul täiendasime oma positsiooni Fortumis. Novembris panustasid tootlusesse kõige rohkem meie energiaga seotud investeeringud, mis kallinesid vahemikus 5–27%. Kõige rohkem kaotas väärtust üks meie kullapositsioon, langedes ligikaudu 9%, aga ka Euroopa pankade indeks (u –3,2%) ja energiametallide investeering (u –6,3%). \n\nNäeme endiselt häid võimalusi toormesektoris tänu kaitsele, mida see sektor pakub keerulises geopoliitilises keskkonnas, ning samuti Põhjamaade ettevõtetes tänu nende kvaliteedile ja konkurentsivõimele. Viimaste kuude jooksul oleme suurendanud oma avatust Ameerika Ühendriikide aktsiatele ja soovime seda suunda tulevikus jätkata.\n\nNovembris teatas EfTEN Real Estate Fund 5, et omandab koos kuue Eesti ettevõtjaga Kristiine keskuse Tallinnas väärtusega 123,5 miljonit eurot, mis on ühtlasi fondi viimane investeering. Keskuse pindala on 61 600 m2 ning seal on 120 üürnikku, neist suurimad Prisma ja Apollo. Hoone ostu rahastatakse nii omakapitali kui ka SEB ja Swedbanki sündikaatlaenuga. \n\nMöödunud kuul kasvatasime taas otseinvesteeringute portfelli mahtu, kui sõlmisime laenulepingu peamiselt Leedu ja Poola turule keskendunud kinnisvaraettevõttega Eastnine. Laenulepingu pikkus on kolm aastat ja pensionifondi teenitav intress 8,5% aastas. Eastnine kaasas samal ajal ka uut omakapitali ja tagatud laenuraha pankadest ning jätkas oma kasvuplaanide elluviimist Poola ärikinnisvara turul. Varem Eestiski investeeringuid omanud ettevõte on võtnud sihi eelkõige Poola turule ja pärast nüüdset suurtehingut moodustabki sealne vara enamuse kompanii portfellist.\n"},{"year":2024,"month":10,"content":"### Oktoober 2024: aktsiaportfellis tõi tulemuse kuld\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nUSA S&P 500 indeks lõpetas oktoobrikuu dollarites mõõdetuna –1% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks eurodes mõõdetuna –3,3% juures. Arenevate turgude indeks langes kuuga dollarites 4,4%, millest peamine odavnemine tuli Hiinast, kus indeks langes dollarites 6%. Hiinat septembris tabanud suur optimismilaine on natuke raugenud. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga 3,5%.\n\nSel kuul ostsime fondidesse Soome energeetikaettevõtet Fortum, vähendasime kullapositsiooni ning müüsime L-ist ja Aktiivne III-st ära Soome jaemüügiettevõtte Kesko. Aktsiaportfellis tõid kõige parema tulemuse kullaga seotud positsioonid, mis kallinesid 4,5–7,5%, ja Euroopa pankade indeksifond, mis tõusis kuuga 3,5%. Kõige kehvema tootlusega olid energiametallide investeeringud, mis kaotasid kuuga väärtust 7–9%, ning Hiina positsioon Alibaba, mis langes ligikaudu 12%.\n\nNäeme endiselt häid võimalusi toormesektoris tänu kaitsele, mida see pakub keerulises geopoliitilises keskkonnas, ning samuti Skandinaavia ettevõtetes, tänu nende kvaliteedile ja konkurentsivõimele. Oleme viimaste kuude jooksul suurendanud ka avatust Ameerika Ühendriikide aktsiatele ja soovime seda suunda tulevikus jätkata.\n\nOktoober oli EfTEN Real Estate Fundi jaoks üsna aktiivne kuu, sest omandati logistikakeskus ning sõlmiti tootmis- ja laohoone ostmise leping. Tallinnas asuva logistikakeskuse ankurüürnik on ELP Logistics OÜ, kes jääb kinnistute üürnikuks vähemalt kümneks aastaks. Ehitusjärgus olevat tootmis- ja laohoonet Harku vallas arendatakse ICONFIT-ile, kes on Baltimaade juhtiv spordi-, dieedi- ja tervisliku toidu tootja. Ettevõte on samuti sõlminud fondiga üürilepingu, mille kestus on kümme aastat.\n\nVõlakirjaportfellis pöörasime järjekordse märkimisväärse positsiooni rahaks. Kui suvel müüsime hinnatõusu järel ära Volkswageni võlakirjad ja septembris maksis oma laenu tagasi Sunly, siis nüüd müüsime pikaajalise investeeringu Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjades. Börsidel on võlakirjahinnad arvestatavalt kallinenud ja seetõttu vaatame uute investeeringute kaalumisel taas otseinvesteeringute poole. Näemegi portfellis järgmise tõenäolise tehinguna selles valdkonnas uue positsiooni soetamist ja seda börsiväliselt.\n"},{"year":2024,"month":9,"content":"### September 2024: Suurimad indeksid lõpetasid kuu plusspoolel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nSeptembrikuu algus oli päris volatiilne nagu augusti algus, kuid suurimad indeksid lõpetasid kuu ikkagi plusspoolel. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks kallines kuuga dollarites mõõdetuna 2% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks eurodes mõõdetuna 0,9%. Arenevate turgude indeks tõusis septembri jooksul dollarites suisa 6,4% ja seda peamiselt tänu Hiinale, mille indeks kogus dollarites mõõdetuna väärtust 23,5%. Hiina puhul rõõmustasid turge kaua oodatud valitsuse suured kulutused, et majandust elavdada. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks oli kuu jooksul üsna muutumatu ja tootluseks kujunes –0,8%.\n\nLivonia fond müüs septembris pärast kuue aasta pikkust investeeringut ära osaluse Leedu ettevõttes Freor, kui ostjaks kujunes ettevõtte juhtkond. Freor toodab tippkvaliteediga külmutusseadmeid, et aidata toiduainete jaemüüjatel vähendada keskkonnamõju ja energiakasutust. Ettevõte asutati aastal 2000 ja on möödunud peaaegu 25 aasta jooksul suutnud laiendada tegevust 55 riiki.\n\nMaailma suurim erakapitalifond Blackstone müüs septembris ära osaluse börsil kaubeldavas USA ettevõttes Pacific Gas & Electric Company. Selle kommunaalettevõtte põhitegevus on maagaasi ja elektri pakkumine Ameerika Ühendriikide Põhja-California elanikele. \n\nSeptembrikuus müüsime aktsiaportfellist ära kuus investeeringut: Siemens Healthineersi, Roche Holdingu, GN Store Nordi, Huhtamäki, Valmeti ja Agnico Eagle Minesi. Uusi oste fond ei teinud.\n\nKuu jooksul tõid parima tulemuse meie energiametalli positsioonid, füüsiline kuld ja Alibaba, sest turuosaliste meeleolu oli positiivsem tänu teatele, et Hiina valitsus hakkab majandust rohkem toetama. Kõige rohkem tõmbasid fondi tulemusi septembris allapoole energiavaldkonna investeeringud ja kullakaevandaja Barrick Gold Corp. Näeme endiselt häid võimalusi toormesektoris tänu kaitsele, mida sektor pakub investorile keerulises geopoliitilises keskkonnas, samuti Põhjamaade ettevõtetes tänu nende tagatavale kvaliteedile ja heale konkurentsivõimele.\n\nFondi võlakirjaportfellis jõudis lõpule üks meie märkimisväärseid otseinvesteeringuid, kui Sunly maksis tagasi oma võlakirjad. Ettevõte kaasas 2020. aastal LHV fondidest taastuvenergia investeeringute tegemiseks 13 miljonit eurot. Vahepealsel ajal on Sunly kasvanud nii kiiresti, et kui neli aastat tagasi oli ettevõtte omakapital samuti 13 miljoni euro tasemel, siis 2023. lõpuks oldi jõutud kasvada peaaegu 300 miljoni euro suuruse omakapitaliga ettevõtteks. Meie võlakirjainvesteeringu tootluseks kujunes sel ajavahemikul umbes 9% aastas. \n\nJätkame uute kohalike projektide otsingut, kus LHV pensionifondide investeering saab osaleda arenguhüppes.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Kas maksimaalne risk on ikka optimaalne strateegia?**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju.\n","text":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju. \n\nTähelepanuta ei saa aga jätta fakti, et oktoobrikuus Saksamaa kümneaastaste riskivabade riigivõlakirjade tulusus hoopis kasvas 0,2 protsendipunkti võrra, mitte ei kahanenud. Sarnast reaktsiooni võis märgata ka kuu aega varem USA-s, kui pärast keskpanga otsust alandada lühiajalisi intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra kerkisid kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärad peaaegu kohe 0,5 protsendipunkti võrra.\n\nSee osutab sellele, et turud ei ole sugugi veendunud, et keskpangad on inflatsiooni lõplikult kontrolli alla saanud. Probleem on selles, et kuigi intressimäärad on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides võrreldes viimaste kuude inflatsiooninäitajatega suhteliselt kõrged ning keskpankade rahapoliitika võib tunduda pigem karmipoolne, siis valitsuste fiskaalpoliitika, eelkõige USA valitsuse oma, on arusaamatult leebe ja lõtv, eriti kui võtta arvesse USA küllaltki positiivset majanduskeskkonda.\n\n**Viimase kümne aasta aktsiaralli ei pruugi kesta igavesti**\n\nAmeerika Ühendriikide aktsiaturud, mis on juba mõnda aega olnud tõusutrendis, jäid oktoobris üsna vaikseks. USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks andis oktoobris 1% varem võidetust tagasi. Euroopa suurettevõtteid hõlmav EuroStoxx 50 indeks kaotas aga 3,3% oma väärtusest.\n\nAktsiaindeksitesse sisse vaadates ja ka võlakirjaturge analüüsides paistis juba oktoobris, et turud hindasid Donald Trumpi võimalust taas presidendiks saada vastaskandidaadi omast tugevamaks. Kuigi mõlema presidendikandidaadi puhul võis arvestada, et riigi kulud jäävad suurelt ületama riigi tulusid (mis kütab majanduskeskkonda), siis nii ettevõtjad kui ka turud ootavad, et Trumpi tulevane valitsus asub vähendama piiranguid, mis pidurdavad majanduskasvu.\n\nSeejuures ei saa aga Trumpi pidada kuidagi Ronald Reagani tüüpi turumajanduse pooldajaks, sest president Trump kuulutab kõigile uhkusega, et tema lemmiksõna on tollimaksud. Just oodatavad tollimaksud on see, mis tekitab USA suurimate väliskaubanduspartnerite jaoks aktsiaturgudel hirmu.\n\nMöödunud kuul torkas mulle silma üks Goldman Sachsi analüüs, kus prognoositakse, et järgmise kümne aasta jooksul jääb S&P 500 indeksi tootlus tunduvalt alla viimase kümne aasta tootlusele. Kui eelmisel kümnendil kasvas USA suurimaid ettevõtteid koondav aktsiaindeks 233% (võttes arvesse ka dividende), mis teeb keskmiseks aastatootluseks 13%, siis Goldman Sachsi analüütikud ootavad, et järgmise kümne aastaga kasvab indeks kõigest 34%, mis teeks annualiseeritud tootluseks ainult 3%. \n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 1. S&P 500 indeksi kümne aasta annualiseeritud tootluste prognoosid 2012., 2020. ja 2024. aastal. Allikas: Goldman Sachs._\n\nGoldman Sachsi analüütikud ei välista ka võimalust, et S&P 500 indeks on kümne aasta pärast hoopis madalamal, prognoosides, et perioodi keskmine annualiseeritud tootlus jääb vahemikku –1 kuni +7%. See tähendab, et USA aktsiaturud võivad jääda alla ka riigi võlakirjaturule, kus saab praegu panna lukku 4,3% tootluse, kui osta kümne aasta pikkuseid võlakirju.\n\nGoldman Sachsi aktsiaturgude strateeg räägib Bloombergile antud [intervjuus](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-10-21/s-p-500-s-decade-of-big-gains-is-over-goldman-strategists-say?sref=iNIjnPWx), et kuna USA majandus on praegu tugev ja ka keskpank alandab intressimäärasid, siis nad ootavad, et järgmisel aastal pakub indeks 9% kogutootlust. Kuid pikemas perspektiivis on ta palju negatiivsem, kuna aktsiate hinnatase on ajaloolises vaates erakordselt kõrge.\n\n**Investeerimisel tasub mõelda erinevatele stsenaariumitele**\n\nNobeli preemia laureaat füüsikas Niels Bohr on öelnud: „Ennustada on väga keeruline, eriti veel, kui see käib tuleviku kohta.“ Eespool kirjeldatud Goldman Sachsi analüüsiga ei taha ma niivõrd hoiatada tumeda tuleviku eest, mis võib aktsiaturge ees oodata, kuivõrd osutada sellele, kuidas käsitleda riski. Selle asemel, et keskenduda ainult ühele punktile paljude võimalike tulemuste hulgast, on informatiivsem mõelda, millisesse vahemikku oodatav tulemus võib jääda.\n\nKui investeerida täna USA valitsuse kümneaastasesse võlakirja, siis on päris selge, et järgmise kümnendi tootlus saab olema 4,3%. Kui aga investeerida USA aktsiatesse, siis võib järgmise kümne aasta tulemuseks kujuneda nii väike kaotus, kui ka võlakirjade tootlust ületav kasum. USA valitsuse võlakirjad on sisuliselt riskivabad, tagades kindla tulususe. Aktsiatega, mis on palju riskantsemad, võib aga nii võita kui ka kaotada.\n\nTunnustatud Ameerika investor Howard Marks kirjeldas oma oktoobrikuu [kuukirjas](https://www.oaktreecapital.com/insights/memo/ruminating-on-asset-allocation), kuidas tema käsitleb riski ja tootluse vahekorda. Investeerimisõpikud on aastakümneid esitanud seda suhet kui lineaarset joont, mis kirjeldab, kuidas suuremat riski võttes teenitakse ka suuremat kasumit.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 2. Riski ja tootluse suhe_\n\nHoward Marks aga leiab, et see käsitlus on ebaadekvaatne, kuna ei näita, et riski kasvades kasvab ka võimalike tulemuste spekter: hea tulemus võib olla prognoositust palju parem ning halb tulemus palju halvem. Marks mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakub välja ka lahenduse, kuidas tema arvates võiks riski ja tootluse suhet graafiliselt kujutada.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis3_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 3. Riski ja tootluse suhe Howard Marksi ettepaneku järgi_\n\n**Aitame kasvatada pensionivara, püüdes vältida suuri kaotusi**\n\nKui me üle 20 aasta tagasi LHV pensionifondidega alustasime, siis me seadsime endale kolm tähtsuse järjekorda asetatud eesmärki:\n1)\tkaitsta meie pensionifondidesse kogutavat vara kaotuste eest,\n2)\ttagada meie pensionifondidesse kogutava vara ostujõu säilimine,\n3)\tsaavutada konkurentidest suurem tootlus.\n\nSeejuures oleme kogu aeg järginud põhimõtet, et korralikku pikaajalist tootlust on võimalik saavutada ainult siis, kui suudame vältida suuri kaotusi.\n\nMinu arvates on pensionivara reserv, mida kogutakse selleks eluperioodiks, kui tööiga on läbi ja regulaarse töötasuga ei saa enam arvestada. Reserv on aga midagi sellist, mis peab olema olemas alles siis, kui seda vaja läheb. See tähendab, et kuskil on piir, kui palju on mõistlik riskida juhul, kui reservis olevat raha investeeritakse.\n\nOlen viimasel ajal saanud oma kolleegidelt järjest rohkem tagasisidet selle kohta, et paljude klientide peamine eesmärk pensionifondi valides on pimesi riski maksimeerimine. See on pannud mind mõtlema, kas see on lihtsalt pikalt kestnud hea aja märk (kui turud on kaua tõusnud ja teevad päevast päeva uusi tippe, siis hakkavad riskid ununema) või on jäetud ka rahatarkuse kiirel levitamisel ja investeerimise populariseerimisel kogemata või isegi teadlikult mõnest olulisest, kuid vähem populaarsest kontseptsioonist rääkimata.\n\nNagu Howard Marks oma memos viitab, on võlakirjade intressimäärad praegu kõrgemad kui 2009. ja 2021. aasta vahelisel perioodil, mis peaks kasvatama nende suhtelist atraktiivsust võrreldes aktsiatega. Goldman Sachsi analüüsi järgi on aktsiad võrreldes oma ajalooliste suhtarvudega seejuures peaaegu absoluutses tipus ning järgmise kümne aasta tootlus võib osutuda märksa väiksemaks kui viimasel kümnel aastal. See kõik peaks andma alust mõelda, kas maksimaalne risk on alati ikka optimaalne strateegia.\n\nNii nagu igas muus eluvaldkonnas on ka investeerimise puhul oma peaga mõtlemisest kasu ning liigse lihtsustamisega kaasnevad omakorda riskid. Rusikareeglid ja üldistused – nagu see, et aktsiaturud pakuvad paremat tootlust kui võlakirjad, ja see, et nooremate inimeste investeerimisportfell peaks koosnema ainult aktsiatest – on sageli abiks, kuid neid ei peaks käsitlema dogmadena.\n\nLHV investeerimismeeskond on alati võtnud investeerimisprotsessis arvesse nii riske kui ka oodatavat tootlust. Me usume, et turud on tsüklilised: on aegu, mil riskimine on tulus, ja aegu, mil tasub olla ettevaatlikum. Kui võlakirjad pakuvad korralikku tootlust ja aktsiaturud on kõigi aegade tipus (mitte ainult absoluutse hinnataseme poolest, vaid ka suhteliselt, st ettevõtete majandusnäitajatega võrreldes), siis tasub võib-olla veelkorda kaaluda, kui palju on võita ja kui palju on kaotada. Suurem risk ei taga iseenesest garanteeritud kõrget tootlust, vaid tähendab, et erinevus positiivse ja negatiivse stsenaariumi vahel on suurem kui madalama riskiga investeeringu puhul.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019832","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":23.13,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Aktiivne III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/aktiivne","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LXK75":{"heading":"LHV Pensionifond XL","id":"xl","code":"xl","dataMarker":"XLK50","suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis riskima keskmisest rohkem,\n- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.\n","strategyCampaign":"### **Suurema aktsiaosakaaluga XL**\n- XL on LHV kõige äkilisem aktiivselt juhitud pensionifond. See tähendab, et XL investeerib aktsiaturgudele rohkem kui ükski teine LHV aktiivne fond.\n- Kuigi XL tohib paigutada aktsiaturgudele kõik oma varad, eelistame hajutada fondi investeeringuid mitme varaklassi – kinnisvara, erakapitalifondide ja börsiväliste võlakirjade – vahel. \n- XL on juhitud aktiivselt, tänu millele on riskid juhitud ja koguja raha hoitud. Meie investeerimistiim teeb otsuseid põhjaliku analüüsi tulemusena ja majandusolukorrast lähtudes. \n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-oidermaa.png","name":"Kristo Oidermaa","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Fondi XL aktsiaportfelli kokkupanemisele oleme lähenenud temaatiliselt ja valinud välja sektorid, mis on alati pakkunud kiire inflatsiooni ajal head tootlust.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":25851},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":12.57,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":30.44,"unit":"%"},{"name":"Otse kinnisvarainvesteeringud","value":3.74,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":17.52,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":9.82,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":20.16,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.75,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| ZKB Gold ETF | 4,61% |\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 3,88% |\n| Axcel VI | 3,64% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,32% |\n| Fortum | 2,80% |\n| First Trust RBA American Industrial Renaissancetm | 2,64% |\n| Monte Rosa V Class J | 2,11% |\n| Investindustrial VII L.P. | 2,04% |\n| Vanguard Russell 2000 ETF | 1,96% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,95% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 3,88% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,95% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 1,51% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2024) | 265 629 340 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 530 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0415% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,28%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,22%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_122024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_kuuaruanne_2024_12.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_XL_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Aktsiaturgudel toimus rahunemine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast novembrikuist nn Trumpi-rallit oli detsembris turgudel väike tagasiminek, kui S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna –2,5% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks tõusis seevastu kuuga eurodes mõõdetuna 1,9% ja arenevate turgude indeks püsis peaaegu muutumatuna, jõudes dollaris mõõdetuna tulemuseni –0,3%. Arenevatel turgudel oli detsembris suurim kaotaja Brasiilia, mille langust tasakaalustas Hiina, kallinedes dollarites 2,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus detsembrikuuga väärtust juurde 1,6%.\n\nDetsembris lisasime fondi portfelli uutest nimedest järgmised: ASML, Applied Industrial Technologies, Builders FirstSource, Old Dominion Freight Line ja Novo Nordisk. Olemasolevatest investeeringutest ostsime juurde United Rentalsit ja Valarist. \n\nKuu jooksul panustasid tootlusse kõige rohkem Euroopa pankade indeks, mis tõusis ligikaudu 5,4%, Stora Enso (+6,8%), Metso Corporation (+7,85%) ja üks meie energiapositsioon, Antero Resources (+7,2%). Kõige negatiivsemalt mõjutasid tootlust Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtete indeks, mis langes ligikaudu 10%, meie kullaga seotud positsioonid, mis odavnesid 6–12%, energiametallide positsioonid, mis odavnesid 9–14%, ning Novo Nordisk, mis kaotas väärtust ligikaudu 19%. \n\nOleme aasta jooksul oma portfelli vaikselt hajutanud. Oleme lisanud tsükliliste toormefirmade kõrvale fondi ka kapitali suure tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.\n\nEelmise aasta lõpus olid erakapitalifondid üsna aktiivsed. Üks meie otseinvesteeringutest, Põhjamaade juhtiv jäätmekäitlusettevõte NG Group ostis Fortumilt taaskasutuse ja jäätmete utiliseerimisega tegeleva haru. Tehingu maksumuseks kujunes 800 miljonit eurot. Selle tulemusena haldab NG kõiki jäätmevooge, sealhulgas ohtlikke jäätmeid, muutes need väärtuslikeks ressurssideks. Ühinenud ettevõtte aastakäive on ligi 1,2 miljardit eurot ja Põhjamaades antakse tööd 3500 inimesele.\n\nKJK fondid müüsid üle maailma tuntud Mehhiko pagaritoodete suurtegijale Grupo Bimbole maha ühe oma ulatuslikuima investeeringu, Balkani riikides tegutseva pagariäri Don Don. Ettevõte alustas tegevust aastal 1994 Sloveenias ning on jõudsalt edasi laienenud nii Horvaatiasse, Serbiasse, Bulgaariasse kui ka teistesse Euroopa riikidesse. Tehingu tulemusena sai Grupo Bimbo ligi turgudele, kus ta ei ole varem tegutsenud. \n\nFondi võlakirjaportfelli uudistest on oluline, et Citadele pank teatas detsembris börsile kavatsusest lunastada jaanuaris oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakiri. See teade tõmbas sobivalt joone alla aastale, mil fond XL müüs ära mitu võlakirjainvesteeringut nii Eestis kui ka Euroopa turul.\n"},{"year":2024,"month":11,"content":"### November 2024: Kasvatasime otseinvesteeringute portfelli mahtu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nDonald Trumpi võidu järel tegid USA indeksid tugeva tõusu ning S&P 500 lõpetas novembri dollarites mõõdetuna 5,7% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna kuu jooksul 0,4%. Arenevate turgude indeks langes dollarites mõõdetuna kuuga 3,7% ja seda suuresti Hiina tõttu, mis kaotas väärtust koguni 4,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuuga 3%.\n\nKuu jooksul kasvatasime nii olemasolevaid positsioone kui ka lisasime portfelli uusi. Senistest investeeringutest suurendasime Epiroci, Atlas Copco, Glencore’i, kullakaevurite ETF-i ja Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtete ETF-i osakaalu. Uutena ostsime Ladina-Ameerika ettevõtte Mercado Libre’i, Emcor Groupi, Investor AB, energiaettevõtte EQT Corpi ja USA taristuarenduse ETF-i positsioone. \n\nNovembris andsid tootlusesse suurima osa meie energiaga seotud investeeringud, mis kallinesid vahemikus 5–27%, ning Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtete ETF, mis tegi XL-is tootluseks ligikaudu 11% ja Aktiivne III-s 12,75%. Kõige rohkem kaotas väärtust üks meie kullapositsioon, langedes ligikaudu 9%, aga ka Euroopa pankade indeks (u –3,2%) ja energiametallide investeering (u –6,3%). \n\nNäeme endiselt häid võimalusi toormesektoris tänu kaitsele, mida see sektor pakub keerulises geopoliitilises keskkonnas, ning samuti Põhjamaade ettevõtetes tänu nende kvaliteedile ja konkurentsivõimele. Viimaste kuude jooksul oleme suurendanud oma avatust Ameerika Ühendriikide aktsiatele ja soovime seda suunda tulevikus jätkata.\n\nNovembris teatas EfTEN Real Estate Fund 5, et omandab koos kuue Eesti ettevõtjaga Kristiine keskuse Tallinnas väärtusega 123,5 miljonit eurot, mis on ühtlasi fondi viimane investeering. Keskuse pindala on 61 600 m2 ning seal on 120 üürnikku, neist suurimad Prisma ja Apollo. Hoone ostu rahastatakse nii omakapitali kui ka SEB ja Swedbanki sündikaatlaenuga. \n\nMöödunud kuul kasvatasime taas otseinvesteeringute portfelli mahtu, kui sõlmisime laenulepingu peamiselt Leedu ja Poola turule keskendunud kinnisvaraettevõttega Eastnine. Laenulepingu pikkus on kolm aastat ja pensionifondi teenitav intress 8,5% aastas. Eastnine kaasas samal ajal ka uut omakapitali ja tagatud laenuraha pankadest ning jätkas oma kasvuplaanide elluviimist Poola ärikinnisvara turul. Varem Eestiski investeeringuid omanud ettevõte on võtnud sihi eelkõige Poola turule ja pärast nüüdset suurtehingut moodustabki sealne vara enamuse kompanii portfellist.\n"},{"year":2024,"month":10,"content":"### Oktoober 2024: aktsiaportfellis tõi tulemuse kuld\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nUSA S&P 500 indeks lõpetas oktoobrikuu dollarites mõõdetuna –1% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks eurodes mõõdetuna –3,3% juures. Arenevate turgude indeks langes kuuga dollarites 4,4%, millest peamine odavnemine tuli Hiinast, kus indeks langes dollarites 6%. Hiinat septembris tabanud suur optimismilaine on natuke raugenud. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga 3,5%.\n\nSel kuul ostsime fondidesse Soome energeetikaettevõtet Fortum, vähendasime kullapositsiooni ning müüsime L-ist ja Aktiivne III-st ära Soome jaemüügiettevõtte Kesko. Aktsiaportfellis tõid kõige parema tulemuse kullaga seotud positsioonid, mis kallinesid 4,5–7,5%, ja Euroopa pankade indeksifond, mis tõusis kuuga 3,5%. Kõige kehvema tootlusega olid energiametallide investeeringud, mis kaotasid kuuga väärtust 7–9%, ning Hiina positsioon Alibaba, mis langes ligikaudu 12%.\n\nNäeme endiselt häid võimalusi toormesektoris tänu kaitsele, mida see pakub keerulises geopoliitilises keskkonnas, ning samuti Skandinaavia ettevõtetes, tänu nende kvaliteedile ja konkurentsivõimele. Oleme viimaste kuude jooksul suurendanud ka avatust Ameerika Ühendriikide aktsiatele ja soovime seda suunda tulevikus jätkata.\n\nOktoober oli EfTEN Real Estate Fundi jaoks üsna aktiivne kuu, mille jooksul omandati logistikakeskus ning sõlmiti leping tootmis- ja laohoone ostmiseks. Tallinnas asuva logistikakeskuse puhul on ankurüürnikuks ELP Logistics OÜ, kes jääb kinnistute üürnikuks vähemalt kümneks aastaks. Ehitusjärgus olevat tootmis-ja laohoonet Harku vallas arendatakse ICONFIT-ile, kes on Baltimaade juhtiv spordi-, dieedi- ja tervisliku toidu tootja. Ettevõte on samuti sõlminud fondiga pikaajalise üürilepingu, mille kestvus on 10 aastat. \nVõlakirjaportfelli märkimisväärseim muutus oli Volkswageni väärtpaberite positsiooni likvideerimine.\n\nSee tavavõlakirjadest veidi keerulisem instrument oli meie fondis peaaegu poolteist aastat ja pakkus tootlust, mis on võrreldav pigem aktsiaturgude pikaajalise keskmisega. Uute investeeringute nimel vaatame seevastu praegu taas pigem väljapoole maailma börse ja tõenäoliselt on järgmine lisanduv positsioon otseinvesteering.\n"},{"year":2024,"month":9,"content":"### September 2024: Suurimad indeksid lõpetasid kuu plusspoolel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nSeptembrikuu algus oli päris volatiilne nagu augusti algus, kuid suurimad indeksid lõpetasid kuu ikkagi plusspoolel. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks kallines kuuga dollarites mõõdetuna 2% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks eurodes mõõdetuna 0,9%. Arenevate turgude indeks tõusis septembri jooksul dollarites suisa 6,4% ja seda peamiselt tänu Hiinale, mille indeks kogus dollarites mõõdetuna väärtust 23,5%. Hiina puhul rõõmustasid turge kaua oodatud valitsuse suured kulutused, et majandust elavdada. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks oli kuu jooksul üsna muutumatu ja tootluseks kujunes –0,8%.\n\nLivonia fond müüs septembris pärast kuue aasta pikkust investeeringut ära osaluse Leedu ettevõttes Freor, kui ostjaks kujunes ettevõtte juhtkond. Freor toodab tippkvaliteediga külmutusseadmeid, et aidata toiduainete jaemüüjatel vähendada keskkonnamõju ja energiakasutust. Ettevõte asutati aastal 2000 ja on möödunud peaaegu 25 aasta jooksul suutnud laiendada tegevust 55 riiki.\n\nSeptembrikuus müüsime aktsiaportfellist ära viis investeeringut: Siemens Healthineersi, Roche Holdingu, GN Store Nordi, Huhtamäki ja Valmeti. Poole võrra vähendasime Agnico Eagle Minesi positsiooni, ent suurendasime oma energiapositsiooni, ostes juurde Noble Corpi ja Valarist. \n\nKuu jooksul tõid parima tulemuse meie energiametalli positsioonid, füüsiline kuld ja Alibaba, sest turuosaliste meeleolu oli positiivsem tänu teatele, et Hiina valitsus hakkab majandust rohkem toetama. Kõige rohkem tõmbasid fondi tulemusi septembris allapoole energiavaldkonna investeeringud ja kullakaevandaja Barrick Gold Corp. Näeme endiselt häid võimalusi toormesektoris tänu kaitsele, mida sektor pakub investorile keerulises geopoliitilises keskkonnas, samuti Põhjamaade ettevõtetes tänu nende tagatavale kvaliteedile ja heale konkurentsivõimele.\n\nFondi võlakirjaportfellis jõudis lõpule üks meie märkimisväärseid otseinvesteeringuid, kui Sunly maksis tagasi oma võlakirjad. Ettevõte kaasas 2020. aastal LHV fondidest taastuvenergia investeeringute tegemiseks 13 miljonit eurot. Vahepealsel ajal on Sunly kasvanud nii kiiresti, et kui neli aastat tagasi oli ettevõtte omakapital samuti 13 miljoni euro tasemel, siis 2023. lõpuks oldi jõutud kasvada peaaegu 300 miljoni euro suuruse omakapitaliga ettevõtteks. Meie võlakirjainvesteeringu tootluseks kujunes sel ajavahemikul umbes 9% aastas. \n\nJätkame uute kohalike projektide otsingut, kus LHV pensionifondide investeering saab osaleda arenguhüppes.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Kas maksimaalne risk on ikka optimaalne strateegia?**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju.\n","text":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju. \n\nTähelepanuta ei saa aga jätta fakti, et oktoobrikuus Saksamaa kümneaastaste riskivabade riigivõlakirjade tulusus hoopis kasvas 0,2 protsendipunkti võrra, mitte ei kahanenud. Sarnast reaktsiooni võis märgata ka kuu aega varem USA-s, kui pärast keskpanga otsust alandada lühiajalisi intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra kerkisid kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärad peaaegu kohe 0,5 protsendipunkti võrra.\n\nSee osutab sellele, et turud ei ole sugugi veendunud, et keskpangad on inflatsiooni lõplikult kontrolli alla saanud. Probleem on selles, et kuigi intressimäärad on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides võrreldes viimaste kuude inflatsiooninäitajatega suhteliselt kõrged ning keskpankade rahapoliitika võib tunduda pigem karmipoolne, siis valitsuste fiskaalpoliitika, eelkõige USA valitsuse oma, on arusaamatult leebe ja lõtv, eriti kui võtta arvesse USA küllaltki positiivset majanduskeskkonda.\n\n**Viimase kümne aasta aktsiaralli ei pruugi kesta igavesti**\n\nAmeerika Ühendriikide aktsiaturud, mis on juba mõnda aega olnud tõusutrendis, jäid oktoobris üsna vaikseks. USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks andis oktoobris 1% varem võidetust tagasi. Euroopa suurettevõtteid hõlmav EuroStoxx 50 indeks kaotas aga 3,3% oma väärtusest.\n\nAktsiaindeksitesse sisse vaadates ja ka võlakirjaturge analüüsides paistis juba oktoobris, et turud hindasid Donald Trumpi võimalust taas presidendiks saada vastaskandidaadi omast tugevamaks. Kuigi mõlema presidendikandidaadi puhul võis arvestada, et riigi kulud jäävad suurelt ületama riigi tulusid (mis kütab majanduskeskkonda), siis nii ettevõtjad kui ka turud ootavad, et Trumpi tulevane valitsus asub vähendama piiranguid, mis pidurdavad majanduskasvu.\n\nSeejuures ei saa aga Trumpi pidada kuidagi Ronald Reagani tüüpi turumajanduse pooldajaks, sest president Trump kuulutab kõigile uhkusega, et tema lemmiksõna on tollimaksud. Just oodatavad tollimaksud on see, mis tekitab USA suurimate väliskaubanduspartnerite jaoks aktsiaturgudel hirmu.\n\nMöödunud kuul torkas mulle silma üks Goldman Sachsi analüüs, kus prognoositakse, et järgmise kümne aasta jooksul jääb S&P 500 indeksi tootlus tunduvalt alla viimase kümne aasta tootlusele. Kui eelmisel kümnendil kasvas USA suurimaid ettevõtteid koondav aktsiaindeks 233% (võttes arvesse ka dividende), mis teeb keskmiseks aastatootluseks 13%, siis Goldman Sachsi analüütikud ootavad, et järgmise kümne aastaga kasvab indeks kõigest 34%, mis teeks annualiseeritud tootluseks ainult 3%. \n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 1. S&P 500 indeksi kümne aasta annualiseeritud tootluste prognoosid 2012., 2020. ja 2024. aastal. Allikas: Goldman Sachs._\n\nGoldman Sachsi analüütikud ei välista ka võimalust, et S&P 500 indeks on kümne aasta pärast hoopis madalamal, prognoosides, et perioodi keskmine annualiseeritud tootlus jääb vahemikku –1 kuni +7%. See tähendab, et USA aktsiaturud võivad jääda alla ka riigi võlakirjaturule, kus saab praegu panna lukku 4,3% tootluse, kui osta kümne aasta pikkuseid võlakirju.\n\nGoldman Sachsi aktsiaturgude strateeg räägib Bloombergile antud [intervjuus](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-10-21/s-p-500-s-decade-of-big-gains-is-over-goldman-strategists-say?sref=iNIjnPWx), et kuna USA majandus on praegu tugev ja ka keskpank alandab intressimäärasid, siis nad ootavad, et järgmisel aastal pakub indeks 9% kogutootlust. Kuid pikemas perspektiivis on ta palju negatiivsem, kuna aktsiate hinnatase on ajaloolises vaates erakordselt kõrge.\n\n**Investeerimisel tasub mõelda erinevatele stsenaariumitele**\n\nNobeli preemia laureaat füüsikas Niels Bohr on öelnud: „Ennustada on väga keeruline, eriti veel, kui see käib tuleviku kohta.“ Eespool kirjeldatud Goldman Sachsi analüüsiga ei taha ma niivõrd hoiatada tumeda tuleviku eest, mis võib aktsiaturge ees oodata, kuivõrd osutada sellele, kuidas käsitleda riski. Selle asemel, et keskenduda ainult ühele punktile paljude võimalike tulemuste hulgast, on informatiivsem mõelda, millisesse vahemikku oodatav tulemus võib jääda.\n\nKui investeerida täna USA valitsuse kümneaastasesse võlakirja, siis on päris selge, et järgmise kümnendi tootlus saab olema 4,3%. Kui aga investeerida USA aktsiatesse, siis võib järgmise kümne aasta tulemuseks kujuneda nii väike kaotus, kui ka võlakirjade tootlust ületav kasum. USA valitsuse võlakirjad on sisuliselt riskivabad, tagades kindla tulususe. Aktsiatega, mis on palju riskantsemad, võib aga nii võita kui ka kaotada.\n\nTunnustatud Ameerika investor Howard Marks kirjeldas oma oktoobrikuu [kuukirjas](https://www.oaktreecapital.com/insights/memo/ruminating-on-asset-allocation), kuidas tema käsitleb riski ja tootluse vahekorda. Investeerimisõpikud on aastakümneid esitanud seda suhet kui lineaarset joont, mis kirjeldab, kuidas suuremat riski võttes teenitakse ka suuremat kasumit.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 2. Riski ja tootluse suhe_\n\nHoward Marks aga leiab, et see käsitlus on ebaadekvaatne, kuna ei näita, et riski kasvades kasvab ka võimalike tulemuste spekter: hea tulemus võib olla prognoositust palju parem ning halb tulemus palju halvem. Marks mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakub välja ka lahenduse, kuidas tema arvates võiks riski ja tootluse suhet graafiliselt kujutada.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis3_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 3. Riski ja tootluse suhe Howard Marksi ettepaneku järgi_\n\n**Aitame kasvatada pensionivara, püüdes vältida suuri kaotusi**\n\nKui me üle 20 aasta tagasi LHV pensionifondidega alustasime, siis me seadsime endale kolm tähtsuse järjekorda asetatud eesmärki:\n1)\tkaitsta meie pensionifondidesse kogutavat vara kaotuste eest,\n2)\ttagada meie pensionifondidesse kogutava vara ostujõu säilimine,\n3)\tsaavutada konkurentidest suurem tootlus.\n\nSeejuures oleme kogu aeg järginud põhimõtet, et korralikku pikaajalist tootlust on võimalik saavutada ainult siis, kui suudame vältida suuri kaotusi.\n\nMinu arvates on pensionivara reserv, mida kogutakse selleks eluperioodiks, kui tööiga on läbi ja regulaarse töötasuga ei saa enam arvestada. Reserv on aga midagi sellist, mis peab olema olemas alles siis, kui seda vaja läheb. See tähendab, et kuskil on piir, kui palju on mõistlik riskida juhul, kui reservis olevat raha investeeritakse.\n\nOlen viimasel ajal saanud oma kolleegidelt järjest rohkem tagasisidet selle kohta, et paljude klientide peamine eesmärk pensionifondi valides on pimesi riski maksimeerimine. See on pannud mind mõtlema, kas see on lihtsalt pikalt kestnud hea aja märk (kui turud on kaua tõusnud ja teevad päevast päeva uusi tippe, siis hakkavad riskid ununema) või on jäetud ka rahatarkuse kiirel levitamisel ja investeerimise populariseerimisel kogemata või isegi teadlikult mõnest olulisest, kuid vähem populaarsest kontseptsioonist rääkimata.\n\nNagu Howard Marks oma memos viitab, on võlakirjade intressimäärad praegu kõrgemad kui 2009. ja 2021. aasta vahelisel perioodil, mis peaks kasvatama nende suhtelist atraktiivsust võrreldes aktsiatega. Goldman Sachsi analüüsi järgi on aktsiad võrreldes oma ajalooliste suhtarvudega seejuures peaaegu absoluutses tipus ning järgmise kümne aasta tootlus võib osutuda märksa väiksemaks kui viimasel kümnel aastal. See kõik peaks andma alust mõelda, kas maksimaalne risk on alati ikka optimaalne strateegia.\n\nNii nagu igas muus eluvaldkonnas on ka investeerimise puhul oma peaga mõtlemisest kasu ning liigse lihtsustamisega kaasnevad omakorda riskid. Rusikareeglid ja üldistused – nagu see, et aktsiaturud pakuvad paremat tootlust kui võlakirjad, ja see, et nooremate inimeste investeerimisportfell peaks koosnema ainult aktsiatest – on sageli abiks, kuid neid ei peaks käsitlema dogmadena.\n\nLHV investeerimismeeskond on alati võtnud investeerimisprotsessis arvesse nii riske kui ka oodatavat tootlust. Me usume, et turud on tsüklilised: on aegu, mil riskimine on tulus, ja aegu, mil tasub olla ettevaatlikum. Kui võlakirjad pakuvad korralikku tootlust ja aktsiaturud on kõigi aegade tipus (mitte ainult absoluutse hinnataseme poolest, vaid ka suhteliselt, st ettevõtete majandusnäitajatega võrreldes), siis tasub võib-olla veelkorda kaaluda, kui palju on võita ja kui palju on kaotada. Suurem risk ei taga iseenesest garanteeritud kõrget tootlust, vaid tähendab, et erinevus positiivse ja negatiivse stsenaariumi vahel on suurem kui madalama riskiga investeeringu puhul.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019766","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":20.42,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Aktiivne III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/aktiivne","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LIK75":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks","id":"indeks","code":"lik","dataMarker":"LIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,\n- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,\n- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond investeerib kogu vara aktsiaindekseid järgivatesse investeerimisfondidesse ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nInvesteeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kahe turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets) ja arenevad turud (emerging markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","strategyCampaign":"### **Madalate haldustasudega indeksifond**\n- Usume, et järgmine kasv tuleb just arenevatelt turgudelt ning seepärast oleme suunanud 38% fondi investeeringutest Hiinasse, Taiwani, Indiasse, Lõuna-Koreasse, Brasiiliasse ja teistesse arenevate turgude riikidesse\n- Fondi riskid on targalt hajutatud: investeeringud on jaotatud rohkemate riikide vahel ja need ei sõltu nii suuresti USA börsi käekäigust.\n- LHV indeksifondi tasu on Eesti pensionifondide seas soodsuselt teine. Jooksvate tasude määr on aastas 0,32%.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-rebane.png","name":"Erko Rebane","profession":"LHV portfellihaldur","quote":"_„Ka indeksifondil võib olla hajutatud strateegia: investeeringud on jaotatud riikide majanduse suuruse ehk SKP, mitte börsi suuruse ehk turukapitalisatsiooni järgi, mis tooks kaasa USA börsi suure osakaalu.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":24528},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.48,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.52,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF | 27,84% |\n| AMUNDI MSCI WORLD ETF V ACC | 27,06% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 25,56% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 7,08% |\n| SPDR MSCI World UCITS ETF | 6,15% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 4,30% |\n| Amundi Prime All Country World | 1,48% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2024) | 152 564 803 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 500 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0451% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,2000%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,32%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused_2023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_prospekt_122024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_092024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_kuuaruanne_2024_12.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Indeks_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: USA tariifid vs. Hiina stiimul\n\nErko Rebane, portfellihaldur\n\n2024\\. aasta alguses vaadati tulevikku skeptilise pilguga, sest aktsiaturgude 2022. a langusele oli järgnenud kosutav ralli, mis aga ei tundunud olevat jätkusuutlik arvestades endiselt suhteliselt kõrget inflatsiooni Ühendriikides ning võimalikku majandussurutise riski, kui Föderaalreserv jääb intressimäärade alandamisega hiljaks. \n\nViimased 12 kuud läksid aga maailma aktsiaturul ajalukku taas väga tugevana suuresti tänu Ühendriikidele, kelle tehnoloogiaettevõtted töötasid veduri rollis. Ilmekas on fakt, et kui MSCI maailma aktsiaturgude liikumist kajastav indeks (vaid arenenud riigid) tõusis 2024. aastal dollarites mõõdetuna 19%, siis see sama indeks ilma USA aktsiateta kerkis vaid 2%. Eurosid koduvaluutana kasutavate investorite jaoks aitas dollarites noteeritud varade puhul tootlust lisada veel EUR/USD vahetuskursi nõrgenemine 6%. \n\nEesti pensionimaasikul jäi II samba aktsiapõhiste indeksi pensionifondidel 2024. aasta tootlus vahemikku 18,8% kuni 26,4%. LHV Pensionifondi Indeks tootlus oli 20,85% ning kolmanda samba fondi Indeks III oma 20,74%. \n\nErinevalt teiste fondivalitsejate indeksifondidest, mis investeerivad 88–100% rahast arenenud riikide aktsiaturgudele ning nende portfelle mõjutab seega tugevalt USA aktsiaturu käekäik (USA moodustab MSCI arenenud riikide aktsiaturgude indeksist 74%), on nii LHV II kui ka III samba indeksifondi investeeringud hajutatud laiemalt: 63% arenenud ning 37% arenevate riikide aktsiaturgudele. \n\n**Tehnoloogiasektori sära**\n\nSuured tehnoloogiaettevõtted on viimastel aastatel teinud Ühendriikides tootluse kujundamisel tänuväärset tööd, mis jätkus ka eelmisel aastal. Tesla aktsia tõusis mullu 63%, Nvidia 171%, Amazon 44%, Meta Platforms 65%, Alphabet 36%, Apple 30%, Microsoft 12%. Siia nimekirja võib lisada ka Broadcomi, mis tehisintellekti potentsiaali tuules rallis mullu 108% ning saavutas ettevõttena samuti üle triljoni dollari suuruse turuväärtuse. \n\nKeskmiselt tõusid need aktsiad 2024. aastal 66%, aidates USA suurimate ettevõttete aktsiate liikumist kajastaval S&P 500 indeksil lõpetada aasta 23% kõrgemal. Kui antud kaheksat firmat mitte arvestada, oleks S&P 500 tootlus piirdunud mullu 12%-ga. \n\nPeohoos on tore ette kujutada tehnoloogiasektori võidukäiku ka 2025. aastal, mida ei saa otseselt välistada, kuid samas tuleb teadvustada, et nendest suurematest tehnoloogiafirmadest peegeldavad enamiku aktsiad juba üsna kõrgeid ootusi ning on võrreldes oodatava kasumi kasvuga potentsiaalselt üle hinnatud. \n\nNäiteks Tesla aktsia kaupleb 116-kordset 2025. a oodatavat kasumit (P/E suhtarv) ja kui arvestada, et ettevõtte tänavune aktsiakasum peaks kasvama 34%, annab see PEG suhtarvuks 3,4. Viimane näitab kui kallis on aktsia võrreldes oma oodatava kasumi kasvuga – reeglina loetakse aktsiat odavaks, kui PEG suhtarv jääb alla 1,0 ning sellest kõrgema puhul kalliks. Amazoni oodatavad P/E ja PEG suhtarvud on vastavalt 35 ja 2,4, Meta Platformsil 23 ja 1,9, Apple’il 33 ja 3,6, Microsoftil 32 ja 2,9, Alphabetil 21 ja 1,8 ning Nvidial 31 ja 0,6. \n\nTehnoloogiasektori aktsiad muudavad kõrgeks kogu USA aktsiaturu väärtuskordaja. Kui MSCI USA indeksi puhul on ettevõtete aktsiate hinna ning järgmise nelja kvartali oodatava kasumi suhe (P/E) 21,9, siis MSCI arenevate riikide aktsiaturgude ettevaatav P/E on 11,9. Teatavad käärid on alati olnud, ent praegu on need eriti suured, mis näitab seda, et USA aktsiaturul peavad ettevõtted üllatama oodatust kiirema kasumi kasvuga, et õigustada edasist hinnatõusu (ja riskid on suured juhul kui ootusi ei suudeta täita), samas kui arenevate riikide puhul on ootused väga madalad, luues suurema tõusupotentsiaali, kui kasvus tekib positiivseid üllatusi. \n\nIgasugused väärtuskordajad tuginevad üsna konkreetselt aktsia hinnal ja erinevatel finantsnäitajate ootustel, ent mõjuteguriteks on ka raskemini mõõdetavamad komponendid nagu investorite meelestatus, rahapoliitika jne, mille tõttu aktsiahinnad võivadki jääda ala- või ülehinnatuks. Kuid pikemas plaanis võiksid need olla heaks indikatsiooniks, kuhu suunas on nö pendel parasjagu liikunud. \n\n**2025. aasta väljavaade**\n\nÜhendriikide 47. presidendiks valitud Donald Trump on aidanud juba enne ametisse astumist lisada hoogu juurde kapitali voolule, mis sisuliselt terve aasta USA varadesse suundus. Regulatsioonide vähendamise ning maksude langetamise perspektiiv võivad luua sealsele ettevõtlusele ja seeläbi ka aktsiaturgudele soodsa pinnase edasiseks kasvuks, ent praeguste hinnatasemete juures on sellest juba üksjagu sisse hinnatud ja kõikvõimalikud potentsiaalsed tagasilöögid võivad õhu kiirelt välja lasta. \n\nTrump on lubanud USA majandust kaitsta laiahaardeliste tollitariifidega, võttes sihikule teised arenenud ja arenevad suurriigid, kuid mõju võib olla laiem, kuna nõnda kannatavad ka väiksemad riigid, kes omakorda neisse ekspordivad. Ei maksa arvata, et USA täiendavad tariifid ja ekspordipiirangud jääksid vastuseta, kujundades maailmas merkantilistliku poliitika võidukäiku, mis aeglustaks rahvusvahelist kaubandust. \n\nKaubandussõda on seega 2025. aastal kaartidesse kirjutatud – küsimus on selle ulatuses. Trump viskas avakäiguna õhku ettepaneku kehtestada täiendav 10% tariifi kõikidele Hiinast tulevatele toodetele ja 25% tariif Mehhikost ning Kanadast pärinevatele kaupadele. See võis olla läbirääkimiste taktika, mis võib lõpuks osutuda kardetust pehmemaks. \n\nEnt kahtlemata on potentsiaalsed tariifid pannud sihtriikides juba eos mõtlema, kuidas neile vastu seista ja pakkuda kohalikule majandusele leevendavat mõju. Eriti kõnekalt on näha, kuidas tariifide negatiivset mõju seostakse vajadusega majandust stimuleerida Hiinas. \n\nEksporditööstus on Hiina majanduses üks väheseid kasvuallikaid, millest johtuvalt oleme viimastel kuudel kuulnud, kuidas sealne valitsus ja keskpank on erinevate toetavate meetmetega fokusseerinud oma tähelepanu siiani kiratsenud sisetarbimise elavdamisele. Muu hulgas öeldi detsembri alguses, et keskpanga rahapoliitika saab 2025. aastast olema mõõdukalt lõtv. Viimati rakendati samasugust hoiakut 2008. aastal, kui oli vaja mahuka stiimulpaketiga majandust üleilmsest finantskriisist päästa. Hiina keskpank on nentinud, et lisaks tavapärastele intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamistele plaanitakse tänavu laiendada võlakirjade ostusid ning toetada kinnisvara- ja aktsiaturgu.\n\nHiina valitsus on samuti seadnud sisetarbimise tugeva toetamise oma peamiseks eesmärgiks, prioritiseerides seda üle kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise. Juba oleme näinud, kuidas selleks tõsteti eelmise aasta lõpus üle mitme aasta miljonite avalike sektori töötajate palkasid, subsideeritakse vanade autode ja erinevate elektroonikaseadmete väljavahetamist uute vastu. Veel on suuremate fiskaalkulutustega lubatud tõsta sotsiaaltoetusi ning pensione ja kiirendada linnapiirkondades taristu renoveerimist, millega loodetakse kaasa aidata üle kahe aasta languses olnud kinnisvaraturu stabiliseerumisele. Millised saavad olema konkreetsed näitajad eeskätt fiskaaldefitsiidi ja SKP kasvueesmärgi näol, selguvad tõenäoliselt märtsis toimuval valitsuse istungil. \n\nMullu septembris majanduse jõulisemast toetamise plaanist teatanud valitsus aitas Hiina aktsiaturul 2024. aastal MSCI indeksi järgi saavutada ligi 20% tootluse, ent isegi seda arvestades kauplevad sealsed ettevõtted keskmiselt 10 korda käesoleva aasta oodatavat kasumit. See peegeldab investorite väga madalaid ootusi, millest johtuvalt võivad väiksemadki positiivsemad arengud majanduses anda aktsiaturul alust tõusuks. Ühest küljest annaks see positiivse tõuke laiemalt arenevatele riikidele keskendunud investeeringutele, aga ka üleilmsele toormeturule ning paljudele Hiinas tegutsevatele rahvusvahelistele ettevõtetele. \n\nKokkuvõttes võivad Ühendriigid jääda üleilmset aktsiaturgu vedama ka 2025. aastal, kuid fookus võib liikuda USA suurematelt tehnoloogiaettevõtetelt ülejäänud ettevõtetele, kelle kasumi kasvu soosivad Trumpi lubatud maksulangetused ja regulatsioonide lõdvendamine. Ka Ühendriikide majandus on püsinud võrdlemisi tugevana vaatamata sellele, et Föderaalserv on praeguseks toonud lühiajalise intressimäära vaid 5,5% pealt 4,5% peale. Sellisel tasemel ei pruugi pööre rahapoliitikas olla väga äkiline ja ulatuslik, kui inflatsioon peaks uue administratsiooni poliitika toel taas hoogustuma hakkama. Mida vähem üllatusi teele satub, seda rahulikumaks jäävad kõrgete ootustega investorid. \n\nPärituul võib terendada ka arenevate riikidega seotud investeeringute jaoks, kuna Hiina valitsus ja keskpank näivad lõpuks olevat valmis tegema mida iganes selleks, et kodumaist nõudlust turgutada. Ainult et kui Ühendriikide puhul võib tehnoloogiaettevõtete suur mõju ning nende kõrged väärtuskordajad piirata aktsiaturu kui terviku tõusupotentsiaali, siis väga madalad ootused Hiinas (ja ka mujal arenevatel turgudel) loovad vastupidi üsna soodsa pinnase aktsiate hinnatõusuks kui erinevad stiimulmeetmed oma eesmärki täitma hakkavad.\n"},{"year":2024,"month":9,"content":"### September 2024: Arenevate riikide aktsiaturgude tagasitulek\n\nErko Rebane, portfellihaldur\n\nEhkki kolmandas kvartalis nägime üleilmsetel aktsiaturgudel järske langusi nii juulis, augustis kui ka septembris, taastuti nendest kiiresti uutele rekordkõrgetele tasemetele. Rahapoliitika lõdvendamine Ühendriikides ja mitmekülgne majanduse stimuleerimise pakett Hiinas on toitmas investorite riskiisu, seda eriti odavamate aktsiate järele arenevates riikides, kuhu LHV II ja III samba pensioni indeksifondid on konkureerivatest indeksifondidest rohkem investeerinud. LHV indeksifondide tootluseks kujunes kolmandas kvartalis 1,9%. \n\nKolmandas kvartalis nägime mitmel korral aktsiaturgudel tagasilööke, mis olid ühest küljest ajendatud tugevast tõusust esimesel poolaastal ja ühtäkki investoreid haaranud hirmust, et võib-olla ei kujune ettevõtete kasumite kasv nõnda tugevaks nagu oodatakse. Esmalt lõid turuosalised kõhklema tehisintellekti võidukäiguga seotud ettevõtetele seatud prognoosides ja seejärel panid muretsema USA tööturu jahtumisele viitavad märgid, tuues vestlustesse korraks isegi arutelu USA majanduse võimalikust langusest.\n\nKartustel USA majandusliku hoo järsu raugemise pärast polnud siiski alust ja kuna samal ajal on inflatsioon nii siin- kui ka sealpool Atlandit aeglustumas, saavad keskpangad rahapoliitika lõdvendamisega anda majandusele juurde nö lisahapnikku. See sobib hästi aktsiainvestoritele, kes saavad kindlamalt tunda ettevõtete kasumiootuste osas.\n\n**Hiina asub jõulisemalt majandust toetama**\n\nBörsidel andis lisapõhjuse riski võtta Hiina valitsus koos keskpangaga, kes pärast koroonaviiruse pandeemiat on üritanud pidurdada kinnisvarasektori langusest tingitud negatiivset efekti tarbimisele, ent siiani üsna konservatiivsete meetoditega. Septembri teises pooles teatati märksa jõulisematest sammudest, hõlmates intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamist, aktsiaturu toetamist läbi keskpanga pakutava likviidsuse, fiskaalsete vahendite ja regulatsioonide kasutamist kinnisvaraturu stabiliseerimiseks ning töötute ja madala sissetulekuga inimeste suuremat toetamist.\n\nIsegi kui osade arvates ei pruugi nendes plaanides olla endiselt piisavalt detailsust või vajatakse Hiina deflatsiooniohuga majanduse narratiivi ümberlükkamiseks tõestust, tuleks siin pigem näha nüüd poliitilist valmisolekut teha mida iganes vaja, et panna majandus jätkusuutlikult üle 5% kasvama. Kui praegu välja kuulutatud vahenditest jääb väheks, siis tõenäoliselt kuuleme täiendavatest sammudest.\n\nHiina kinnisvaraturul mitu aastat väldanud languse tõttu olid investorid riigi väljavaate suhtes skeptiliseks muutunud, mistõttu võis Shanghai Composite indeksit veel alles septembri keskpaigas leida samast madalpunktist, kus see oli koroonaviiruse pandeemia alguses 2020. aasta kevadel. Sügiskuu teine pool puhus Hiina aktsiaturule aga elu sisse ning Shanghai Composite’i septembri tootluseks kujunes kohalikus valuutas 17,4%. \n\n**Miks arenevad riigid võivad riskiisu kasvust rohkem võita?**\n\nOlukorras, kus maailma kõige võimsam keskpank (Föderaalreserv) on asunud langetama intressimäära ja maailma teiseks kõige suurema majandusega riigis (Hiinas) hakatakse kasvu stimuleerima nii raha- kui ka fiskaalpoliitikaga, võib investorite riskiisu maailmabörsidel järele jääda kõrgeks.\n\nKuid kui Ühendriikide ja Euroopa aktsiad kauplevad juba uutel rekordkõrgetel tasemetel ja ettevõtete väärtuskordajad on muutunud USA-s kalliks, siis see võib panna investoreid otsima võimalusi rohkem arenevate riikide aktsiatest, kuna viimased on aastaid sörkinud sabas ning hinnatasemed püsinud odavana.\n\nNäiteks kui MSCI USA aktsiaindeks kaupleb 24 korda ettevõtete jooksva aasta kasumit, mis on kõrgem pandeemia eelsest tasemest ja viitab sellega piiratud tõusupotentsiaalile, siis MSCI Hiina indeksi P/E näitaja on vaid 12 ja laiemalt MSCI arenevate riikide indeksisse kuuluvate ettevõtete eest tuleb maksta 16-kordset aastakasumit. \n\n**Septembrist uuenes mudelportfell**\n\nEesti pensionimaastikul leiduvatest indeksifondidest on arenevate riikide aktsiaturgudele kõige rohkem avatud LHV omad. Kui teiste indeksite põhised pensionifondid investeerivad arenevatele aktsiaturgudele vahemikus 0…14% kogu fondist, siis LHV pensionifondis Indeks (ja samuti ka III samba fondis Indeks III) on arenevate riikide aktsiate osakaal 37,3% ja arenenud riikide aktsiaturgude oma 62,7%.\n\nTegemist on septembrist kehtima hakanud LHV indeksifondide mudelportfelliga, mis võrreldes eelmise mudeliga tõi kaasa arenenud turgude osakaalu tõusu ühe protsendipunkti võrra ja arenevate turgude osakaalu alanemise ühe protsendipunkti võrra.\n\nLHV pensioni indeksifondide mudelportfelli uuendame korra aastas, et hoida vara jaotust kooskõlas maailma riikide sisemajanduse kogutoodangutega, mitte pelgalt börside suurustega, mis viimase puhul tähendaks portfellis Ühendriikide domineerivat osakaalu. Selle tulemusel investeerivad LHV indeksifondid oma pensionivara võrreldes teiste Eesti pensioniturul olevate indeksifondidega kuni kolm korda rohkem arenevatele turgudele, mis annab suurema hajutatuse.\n\nKolmanda kvartali lõpu seisuga on LHV pensionifondil Indeks (samuti kolmanda samba fondil Indeks III) läbi börsil kaubeldavate fondide osalus 4993 ettevõttes üle maailma. Kümme kõige suurema osakaaluga ettevõtet on LHV indeksifondides Taiwan Semiconductor Manufacturing (3,5%), Apple (2,9%), Microsoft (2,8%), Nvidia (2,7%), Tencent Holdings (1,7%), Alphabet (1,6%), Amazon (1,6%), Meta Platforms (1,1%), Samsung Electronics (1,1%), Alibaba Group (0,9%).\n"},{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: Indeksid on 10 aasta keskmistest täna kallimad\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n2024\\. aasta teises kvartalis jätkus indeksite võidukäik. Sedapuhku tõusid aga odavamad arenevate riikide aktsiaindeksid rohkem: arenenud turud tõusid euros netos mõõdetuna MSCI indeksite baasil kvartaliga +3,4% ja arenevad turud +5,8%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivad LHV II ja III samba indeksifondid näitasid teises kvartalis tulemust +4,7%.\n\nLHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,2 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,7 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,1% dividendimäära. Viimase 10 aasta keskmiste kordajatega võrreldes on portfelli valuatsiooni kordajad täna juba kallimad. Arenenud aktsiaturgude indeksi MSCI Worldi hinna ja 12 kuud ettevaatava kasumi suhtarv ehk P/E on täna 11% üle 10 aasta keskmise, arenevatel turgudel MSCI Emerging Markets indeksi näitel 3% üle keskmise. Jooksvat raamatupidamisväärtuse suhtarvu P/B vaadates näeme, et esimesel juhul ollakse keskmisest kallimad koguni 31%, teisel juhul 6%.\n\nKeskmisest kallimad kordajad ei tähenda, et indeksid peaks selle peale kohe allapoole liikuma, kuid vähendab tõenäoliselt indeksitelt tulevikus teenitavat tootlust, sest on vähetõenäoline, et hinnatasemed võrreldes keskmiste kordajatega jäädavalt oluliselt kõrgematele tasemetele püsima jäävad või et ettevõtete kasumikasv võrreldes ajaloolise keskmisega nüüd oluliselt püsivalt suurem oleks.\n\n**Valimised Euroopas ja USAs**\n\nMaailm elab 2024. aastal spordivõistluste ja valimiste laines. Valimised on olulised seetõttu, et ajalooliselt on valimiste aastad investoritele olnud reeglina head aastad, sest poliitikat ajastatakse nii, et rasked otsused tehakse ära valimiste järgselt ning head olud jäävad valimiste eelsesse aega, et oleks suurem tõenäosus tagasi valitud saada.\n\nEuroopa Parlamendi valimised on Euroopas äsja lõppenud ning kuigi hääli mängiti eri leeride lõikes päris palju ümber, tundub hääletustulemusi vaadates, et Euroopa jätkab siiski enam-vähem senisel kursil. USA valimised toimuvad novembris ning pärast juuni lõpus peetud Bideni-Trumpi presidendidebatti vähenesid Bideni šansid tagasivalituks saada päris oluliselt. Üles on kerkinud koguni küsimus, kas ta üldse peaks uueks ametiajaks kandideerima. Üheltpoolt tõotaks Trumpi uus ametiaeg teatud ebakindlust, teiselt poolt on ta silma paistnud ekspansiivse fiskaalpoliitika toetajana, kellele meeldib majandust stimuleerida ja kes ei karda riigi rahakoti raudu avada ka laenuraha arvelt.\n\n**Fondijuht vahetub, strateegia jääb**\n\nLHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku kuulub LHV indeksifondidesse tükike 5000st erinevast ettevõttest üle maailma. Teise kvartali jooksul jätkus tehnoloogiasektori aktsiate tõus ja nende kontsentreerumine indeksite suurimate positsioonide seas. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta teise kvartali lõpu seisuga nüüd LHV indeksifondides: Taiwan Semiconductor 3,6%, Microsoft 3,0%, Apple 2,9%, NVIDIA 2,8%, Alphabet 1,9%, Amazon 1,7%, Tencent Holdings 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Meta 1,1% ja Alibaba 0,7%.\n\n15\\. mail [teatasime](https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b1fcc9cd8e379935eef809f42f9ff5106&lang=et&src=listed) börsile, et lahkun pärast 18 aastat LHVs töötamist Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi kohalt selle aasta 31. juulil. Mu kirg investeerimise vastu ei ole kuhugi kadunud, tegelikult on see kõigi nende aastatega hoopis kasvanud, kuid muutused on elus – nii nagu ka börsidel – alati paratamatud. LHV indeksifondid olid esimesed Eesti pensioniturule jõudnud indeksifondid, kui me nendega 2016. aasta novembris alustasime. Tänaseks on nii LHV II kui III samba indeksifondis mõlemas ca 23-25 tuhat klienti, nende fondide maht kokku ligi 200 mln eurot ja indeksifondide osakute väärtused on oma kõigi aegade tippude juures.\n\nEesti II samba mahust on eri turuosaliste kõigis indeksifondides tänaseks kokku ca 25% kogu Eesti II samba pensionirahast ning ca 50% III samba rahast. Indeksite jaoks on viimane aastakümme olnud väga hea aeg ning selle laineharjal on nende populaarsus väga kiiresti kasvanud. Pensioni investeerimises on indeksid kindlasti tulnud selleks, et jääda. Kuid indeksitesse investeerimine eeldab ka inimeselt ise veidi suurema huvi tundmist oma pensionivara käekäigu ja eri indeksitesse investeerimise atraktiivsuse ja võimaluste vastu. Vahel on odavamad ühed indeksid, vahel teised ja vahel võivad olla kõik indeksid liiga kallid – Eesti pensioniturul on tänaseks piisavalt suur valik eri indeksitooteid, et valida endale sobivaim. LHVs oleme olnud seisukohal, et kui väga pikka perioodi vaadata, siis ajalooliselt on parima tulemuse andnud arenevate aktsiaturgude indeksid ja kui need on hinnastatud täna ka teistest turgudest odavamalt, siis tulevikku vaadates võiks sealt ka ju hea tulemuse saada.\n\nAlates augustist võtab indeksifondide igapäevase juhtimise ja tehingute tegemise üle meie pikaaegne investeerimistiimi liige Erko Rebane. Järgmine kvartali kiri oktoobri alguses tuleb juba temalt.\n\nMinu poolt aitäh teile usalduse eest, kummardan.\n"},{"year":2024,"month":3,"content":"### Märts 2024: Arenevad aktsiaturud on odavad, arenenud turud kallid\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n2024\\. aasta algas indeksiinvestoritele suurepäraselt. Aktsiatesse investeerivad Eesti pensioni indeksifondid näitasid 1. kvartalis tootlust +7,2% kuni +11,1%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega kordades rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivate LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli aasta esimeses kvartalis +8,7%. LHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,3 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,6 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,3% dividendimäära.\n\nNumbrid ei valeta – võrreldes viimase 10 aasta keskmiste kordajatega on portfelli valuatsiooni kordajad veidi kallimad. Kuid „kallidus“ ei ole turgudel ühtlaselt jaotunud. Kui arenevad aktsiaturud kauplevad täpselt oma ajalooliste keskmiste juures, siis arenenud riikide turud on oma ajaloolisest keskmisest selgelt kallimad ja vahe keskmistega kärises esimese kvartali aktsiaralli järel veelgi suuremaks.\n\n**Rekordilised erinevused hinnatasemetes**\n\nEttevaatava hinna-ja-kasumi suhtarvu ehk P/E järgi on arenevad turud juba 36% ja jooksva hinna-ja-raamatupidamisväärtuse suhtarvu ehk P/B järgi 52% odavamad kui arenenud turud. Bloombergi portaal märkis oma [kvartali lõpuloos](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-03-31/billions-flood-active-etfs-in-hunt-for-cheap-developing-stocks?srnd=homepage-europe&sref=BUuGX0sD), et MSCI Arenevate turgude indeksi hinnataset USA S&P500 indeksiga võrreldes on arenevate riikide börside odavus jõudmas rekordilise tasemeni ja paistab täna juba kaugelt silma. Seejuures on arenevate turgude kategooria suurimast riigist Hiinast tulnud viimasel ajal just [infokilde sealse majanduse](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-03-31/china-s-industrial-upswing-is-latest-sign-of-economic-recovery?srnd=homepage-europe&sref=BUuGX0sD) käekäigu paranemisest.\n\nEesti indeksifondide investoritel on võimalus arenevate turgude liikumisest rohkem osa saada läbi LHV II ja III samba indeksifondide, mis investeerivad neile börsidele 38% fondi rahast – võrdluseks Luminori indeksifondil on see 14%, Tuleva ja SEB indeksifondil 10–11% ning Swedbanki indeksifondil 0%. Kuidas eri indeksitel viimastel aastatel läinud on ja mida see indeksiinvestorite jaoks tulevikus tähendada võib, saab lugeda mu märtsikuisest loos [„Indeksifondidel on läinud liiga hästi“](https://news.fp.lhv.ee/uudised/indeksifondidel-on-laeinud-liiga-haesti).\n\n**Üle 5000 eri investeeringu**\n\nLHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku on LHV indeksifondidel osalus üle 5000 erinevas ettevõttes üle maailma ning suurimate positsioonide hulka mahub USA tehnoloogiasektori kõrval nimesid ka mujalt maailmast.\n\n10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta esimese kvartali lõpu seisuga: Taiwan Semiconductor 3,1%, Microsoft 2,9%, Apple 2,4%, NVIDIA 2,1%, Amazon 1,6%, Alphabet 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Tencent Holdings 1,3%, Meta 1,0% ja Alibaba 0,7%.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109401","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Indeks III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/indeks","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"TUK00":{"heading":"Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond","id":"tv","code":"tv","dataMarker":"TUK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionieani jäänud vähem kui 10 aastat,\n- oled nõus kaotuse vältimiseks kõrgema tootluse võimalusest loobuma.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":1609},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":96.47,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.55,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 24,45% |\n| BlackRock FIDF - Euro Credit Bond Index Fund - Flexible | 24,07% |\n| BlackRock FIDF - Euro Government Bond Index Fund - Flexible | 23,99% |\n| BlackRock BGIF - Euro Aggregate Bond Index Fund - X2 | 23,96% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,27%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,38%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600109443","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"TUK75":{"heading":"Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond","id":"ta","code":"ta","dataMarker":"TUK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sa oled noorem kui 55-aastane,\n- tahad saavutada parimat võimalikku tootlust pika aja vältel ja sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":31964},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.09,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.93,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| CCF Developed World (ESG Screened) Index Fund | 29,34% |\n| BlackRock ISF - Developed World ESG Screened Index | 29,33% |\n| iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF | 22,22% |\n| iShares Emerging Market Screened Equity Index Fund | 9,74% |\n| iShares MSCI Europe ESG Screened UCITS ETF | 7,68% |\n| iShares MSCI Japan ESG Screened UCITS ETF | 0,78% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,27%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,35%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109435","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"SEK50":{"heading":"SEB pensionifond 55+","id":"seb55","code":"seb55","dataMarker":"SEK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 3 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 50% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda keskmises ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":38025},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":7.93,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.95,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":72.01,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":8.77,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.23,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":2,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.11,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| SEB Global Exposure Fund | 24,07% |\n| SPDR S&P 500 ESG Leaders UCITS ETF | 20,94% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 4,18% |\n| iShares MSCI EM IMI ESG Screened UCITS ETF | 4,12% |\n| SEB Europe Exposure Fund IC | 4,10% |\n| SEB Emerging Markets Exposure Fund | 3,60% |\n| iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF | 3,07% |\n| Bundesrepublik Deutschland Bundesanleihe 2.2% 15.02.2034 | 2,62% |\n| Amundi S&P Global Utilities Esg Ucits Etf | 2,54% |\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 1,97% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 1,97% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09.06.2027 | 1,93% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,50% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,96%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019725","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":8.51,"fundManager":"SEB"},"SEK25":{"heading":"SEB pensionifond 60+","id":"seb60","code":"seb60","dataMarker":"SEK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib suures osas võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":2493},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":30.21,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.5,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":36.81,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.25,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.64,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":15,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.58,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| SEB Global Exposure Fund | 12,12% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 11,51% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 9,58% |\n| SPDR S&P 500 ESG Leaders UCITS ETF | 8,02% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 4,93% |\n| SEB Hybrid Capital-R EUR | 4,40% |\n| Schroder ISF EURO Corporate Bond | 3,26% |\n| PIMCO GIS Global High Yield Bond Fund | 3,21% |\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 2,65% |\n| Siauliu Bankas FRN 07.10.2025 | 2,39% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 9,58% |\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 2,65% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09.06.2027 | 2,28% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,03%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098612","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":23.82,"fundManager":"SEB"},"SEK00":{"heading":"SEB pensionifond 65+","id":"seb65","code":"seb65","dataMarker":"SEK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud alla 3 aasta,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Kuni 10% ulatuses on lubatud investeerida mujale, muuhulgas aktsiatesse. Nendesse varaklassidesse investeerimisega kaasnevad madalamad riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda väikeses ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":5504},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":51.05,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.9,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":41.64,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.4,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Index Euro Corporate Sri- UCITS ETF DR | 13,13% |\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR | 11,09% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 9,33% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0.5% 15.02.2026 | 6,03% |\n| Bundesrepublik Deutschland 0% 15.08.2031 | 5,64% |\n| Morgan Stanley Sustainable Euro Corporate Bond Fund | 5,55% |\n| Spain Government Bond 3.25% 30.04.2034 | 4,31% |\n| PIMCO GIS Euro Credit Fund | 4,24% |\n| SEB Hybrid Capital-R EUR | 4,09% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 3,89% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 9,33% |\n| LHV Group AS FRN 03.10.2027 | 1,39% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09.06.2027 | 1,13% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,39%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,56%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019717","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":16.49,"fundManager":"SEB"},"SEK100":{"heading":"SEB pensionifond 18+","id":"seb18","code":"seb18","dataMarker":"SEK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% oma varadest aktsiariskiga instrumentidesse. Sellega kaasnevad kõrged riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":23166},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":3.63,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.24,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":86.23,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":3.94,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.31,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.67,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| SPDR S&P 500 ESG Leaders UCITS ETF | 25,49% |\n| SEB Global Exposure Fund | 22,47% |\n| iShares MSCI EM IMI ESG Screened UCITS ETF | 6,71% |\n| iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF | 5,52% |\n| SEB Emerging Markets Exposure Fund | 4,87% |\n| iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF | 3,77% |\n| SEB Europe Exposure Fund IC | 3,34% |\n| Amundi S&P Global Utilities Esg Ucits Etf | 2,51% |\n| L&G Japan Equity UCITS ETF | 1,95% |\n| Neuberger Berman Investment Funds PLC-Neuberger Berman Global Sustainable Equity | 1,94% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 1,26% |\n| Tallinna Sadam AS | 0,80% |\n| Enefit Green AS | 0,75% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,92%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001699","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":5.65,"fundManager":"SEB"},"SWK99":{"heading":"Swedbank pensionifond indeks 1990–99 sündinutele","id":"swed_90-99","code":"swed_90-99","dataMarker":"SWK99","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 90-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond on moodustatud nn passiivse investeerimispoliitikaga elutsüklifondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse instrumentidesse, mis järgivad globaalseid indekseid ning aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu vähendatakse Fondi varas aja jooksul vastavalt Fondi prospektis ja tingimustes sätestatule.\nAktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":58952},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":99.6,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.36,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Apple | 4,90% |\n| Nvidia | 4,37% |\n| Microsoft | 4,35% |\n| Amazon.com | 2,50% |\n| Meta Platforms | 1,71% |\n| Alphabet A | 1,68% |\n| Eli Lilly | 1,19% |\n| Berkshire Hathaway B | 1,12% |\n| Broadcom | 1,07% |\n| JPMorgan Chase | 1,04% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,31%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109393","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"SWK75":{"heading":"Swedbank pensionifond 1980–89 sündinutele","id":"k4","code":"k4","dataMarker":"SWK75","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 80-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase ajas muutub. Nooremana võid võtta rohkem riske ja investeerida aktsiatesse. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":54328},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":1.91,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":71.22,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":13.87,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":6.11,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":2.19,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.93,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Globalfond A | 4,29% |\n| Apple | 3,47% |\n| Amundi MSCI EM ex China ESG ETF | 3,14% |\n| Microsoft | 2,97% |\n| Nvidia | 2,91% |\n| Access Edge Japan A | 2,82% |\n| Xtrackers MSCI Japan ESG UCITS ETF | 2,45% |\n| Amazon.com | 1,40% |\n| Meta Platforms | 1,33% |\n| Alphabet C | 1,26% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II AS | 1,21% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 0,90% |\n| EfTEN Real Estate Fund 5 usaldusfond | 0,65% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,77%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103248","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":8.58,"fundManager":"Swedbank"},"SWK50":{"heading":"Swedbank pensionifond 1970–79 sündinutele","id":"k3","code":"k3","dataMarker":"SWK50","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 70-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase ajas muutuvad. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":65942},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":3.21,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":68.16,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":12.12,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":9.47,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":2.12,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.1,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Globalfond A | 4,34% |\n| Apple | 3,35% |\n| Microsoft | 2,87% |\n| Nvidia | 2,82% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 2,73% |\n| Access Edge Japan A | 2,67% |\n| Xtrackers MSCI Japan ESG UCITS ETF | 2,39% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,91% |\n| Amundi MSCI EM ex China ESG ETF | 1,85% |\n| Amazon.com | 1,36% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II | 2,73% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,91% |\n| Lumi Retal Property Fund | 1,01% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,79%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019758","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":11.54,"fundManager":"Swedbank"},"SWK25":{"heading":"Swedbank pensionifond 1960–69 sündinutele","id":"k2","code":"k2","dataMarker":"SWK25","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 60-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase muutuvad ajas automaatselt. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":22610},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":46.4,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":18.36,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":9.52,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.55,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.51,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":11.58,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.37,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Corporate Bond Europe High Yield A | 5,96% |\n| iShares EUR High Yield Corp Bond ESG UCITS ETF | 5,62% |\n| Amundi S&P 500 Climate Net Zero Ambition Pab Ucits | 4,87% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,67% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,05% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,59% |\n| Amundi MSCI EM ex China ESG ETF | 1,57% |\n| Ignitis 2.000% 300521 | 1,21% |\n| Luminor Bank VAR 260923 | 1,17% |\n| Globalfond A | 1,15% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,67% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,05% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,59% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,77%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019741","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":16.68,"fundManager":"Swedbank"},"SWK00":{"heading":"Swedbank Pensionifond Konservatiivne","id":"k1","code":"k1","dataMarker":"SWK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu pensioniiga on kohe lähenemas;\n- soovid juba kogutud raha säilitada;\n- otsid madala riskitasemega fondi.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi varadest vähemalt 80% investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Ülejäänu investeeritakse aktsiatesse, kinnisvarasse ja muudesse lubatud varadesse. Fondiosaku hind lühema aja jooksul oluliselt ei kõigu. See ei ole elutsüklifond. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult. \n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":5327},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":85.95,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":12.29,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.52,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 9,32% |\n| Luminor Bank VAR 270608 | 2,81% |\n| Altum 1.300% 250307 | 2,59% |\n| France Government 0.500% 260525 | 2,51% |\n| French Republic Government 0.000% 260225 | 2,50% |\n| Netherlands Government 0.750% 270715 | 2,49% |\n| French Government 2.500% 260924 | 2,39% |\n| Italy Government 4.500% 260301 | 2,17% |\n| Italy Government 3.450% 270715 | 2,12% |\n| Italy Government 0.500% 260201 | 2,01% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 9,32% |\n| Luminor Bank VAR 241203 | 2,81% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,81% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,47%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019733","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":21.7,"fundManager":"Swedbank"},"SIK75":{"heading":"SEB pensionifond indeks","id":"eindeks","code":"sik","dataMarker":"SIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- sa eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on järgida väärtpaberiturgusid.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse, rakendades passiivset investeerimisstrateegiat ja järgides väärtpaberiturge. Sellega kaasnevad kõrged riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":32413},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.71,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.28,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| SPDR S&P 500 ESG Leaders UCITS ETF | 28,67% |\n| SEB Global Exposure Fund | 28,41% |\n| L&G US Equity UCITS ETF | 18,51% |\n| SEB Europe Exposure Fund IC | 11,16% |\n| iShares MSCI EM IMI ESG Screened UCITS ETF | 7,54% |\n| L&G Japan Equity UCITS ETF | 5,42% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,33%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109427","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"SEB"},"NPK00":{"heading":"Luminor 61-65 pensionifond","id":"lumi61-65","code":"lumi61-65","dataMarker":"NPK00","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on alla 3 aasta pikk,\n- sa soovid pigem oma pensionivara kaitsta ning seda mitte enam niivõrd kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 10% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas kvaliteetvõlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saab hoiduda suurematest lühiajalistest kõikumistest. Kõrgete intressitasemete juures võib fond investeerida ka suurema osa varast hoiustesse, et vältida tagasilööke võlakirjaturgudel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":2752},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":27.04,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.69,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":62.22,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.06,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Euro Investment Grade | 22,03% |\n| iShares EUR Corporate Bond ESG | 19,73% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 13,94% |\n| Latvia 3.875 | 5,21% |\n| Estonian Eurobond 0,125 | 3,97% |\n| iShares eb.rexx Government | 3,71% |\n| EPSO-G 3.117% | 3,36% |\n| Siauliu bankas 1.047 | 2,70% |\n| LATVEN 2.42 | 2,30% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 1,94% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Estonian Eurobond | 3,97% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,87%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600098455","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":3.97,"fundManager":"Luminor"},"NPK25":{"heading":"Luminor 56+ pensionifond","id":"lumi56","code":"lumi56","dataMarker":"NPK25","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- sa soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 30% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänu investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% enda varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":984},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":16.38,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":24.55,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.12,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.47,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":48.21,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.28,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | Tootlus |\n|---|---:|\n| iShares Euro Investment Grade | 15,13% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 7,66% |\n| Screened Index Fund (IE) Inst Acc | 5,91% |\n| iShares Developed World Index | 5,74% |\n| SPDR Bloomberg Barclays Euro | 5,40% |\n| iShares EUR Corporate Bond ESG | 4,81% |\n| BNPP Easy JPM ESG EMBI Global | 4,80% |\n| Debt - Hard Currency Fund EUR I2 | 4,41% |\n| iShares North America Index Fund | 4,31% |\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 4,12% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,12% |\n| KS Livonia Partners Fund II AIF | 0,47% |\n| ESTONIA 3.25 01/17/2034 | 0,29% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,19%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098448","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":4.88,"fundManager":"Luminor"},"NPK75":{"heading":"Luminor 16-50 pensionifond","id":"lumi16-50","code":"lumi16-50","dataMarker":"NPK75","active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 20 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt kõrge varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 100% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Olenevalt turuolukorrast, võib fond vajadusel ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":13446},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":95.65,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.07,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.44,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":2.07,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.77,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Developed World ESG | 20,47% |\n| iShares Developed World Index Fund | 20,46% |\n| iShares North America Index Fund | 17,97% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 17,25% |\n| iShares Core MSCI EM IMI UCITS ETF | 4,82% |\n| iShares Europe Equity Index Fund | 4,59% |\n| iShares Emerging Markets Index Fund | 4,54% |\n| Amundi Nasdaq-100 II-ETF A | 4,13% |\n| iShares Japan Index Fund | 1,42% |\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 1,01% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 1,01% |\n| KS Livonia Partners Fund II AIF | 0,44% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 0,06% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,18%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103503","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":1.51,"fundManager":"Luminor"},"NPK50":{"heading":"Luminor 50-56 pensionifond","id":"lumi50-56","code":"lumi50-56","dataMarker":"NPK50","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada mõnevõrra kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 60% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":10292},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":8.25,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":53.57,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":6.68,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.72,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":26.28,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.48,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Developed World Index | 11,98% |\n| Screened Index Fund (IE) Inst Acc | 11,97% |\n| iShares North America Index Fund | 9,73% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 9,11% |\n| iShares EUR Corporate Bond ESG | 5,43% |\n| iShares Euro Investment Grade | 5,13% |\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 5,08% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 5,01% |\n| BNPP Easy JPM ESG EMBI Global | 2,98% |\n| iShares Europe Equity Index Fund | 2,57% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 5,08% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 1,60% |\n| Estonian Eurobond | 0,88% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,23%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098430","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":8.67,"fundManager":"Luminor"},"NIK100":{"heading":"Luminor Indeks Pensionifond","id":"jatkusuutlik","code":"jatkusuutlik","dataMarker":"NIK100ew","suitability":"**Sobib kui**\n- Sinu kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi, et pikemas perspektiivis teenida potentsiaalselt kõrget tootlust.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Sõltumata olukorrast finantsturgudel hoitakse aktsiariski 100% lähedal. Fond investeerib globaalselt. Fond võib investeerida erinevatesse majandusharudesse ja regioonidesse ning erinevates valuutades nomineeritud varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":204},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":91.1,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":8.9,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi MSCI World SRI C NZ | 23,12% |\n| iShares MSCI World SRI UCITS | 21,19% |\n| World Socially Responsible UCITS | 21,13% |\n| BNP Paribas Easy MSCI World SRI | 16,73% |\n| iShares MSCI EM SRI UCITS ETF | 8,93% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,49%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001806","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor"},"SPT30":{"heading":"Luminor Tulevik 55+ Pensionifond","id":"intress-pluss","code":"lum_int","dataMarker":"SPT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib maksimaalselt 20% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Seeläbi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,89%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109369, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,89%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,34%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109369","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LHT75":{"heading":"LHV Pensionifond Aktiivne III","id":"aktiivne","code":"aktiivne","dataMarker":"LHT75","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada kogutud raha maksuefektiivselt pensioniea saabudes.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondi vara võib lisaks eelnimetatule investeerida ka võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse, kinnisasjadesse, tuletisinstrumentidesse, väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest, ja muusse varasse. Fondi arvel võib ka võtta ja anda laenu. Fondi arvel võib Fondivalitseja võtta laenu kuni 25% fondi vara väärtusest, mis mh võimaldab fondi vara aktsiariskiga instrumentidesse investeerida ka üle 100% fondi vara väärtusest, kuni 125% fondi vara väärtusest.\n","isLhvFund":true,"costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,89%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"18 195 533,69 €","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":29.47,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":30.16,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":19.7,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.12,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.25,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.3,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| ZKB Gold ETF | 4,49% |\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 3,94% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,18% |\n| France Treasury Bill 25/05/2025 | 3,16% |\n| German Treasury Bill 19/03/2025 | 3,16% |\n| First Trust RBA American Industrial Renaissancetm | 3,10% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 2,81% |\n| Fortum | 2,71% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 2,52% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,95% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 3,94% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,95% |\n| BIGBANK 7.5% 16/05/2032 | 1,92% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2024) | 31 494 819 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0.0439%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,89%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,19%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Aktiivne_III_tingimused.pdf) \n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_vabatahtlike_pensionifondide_prospekt_18122024.pdf)\n- [Põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Aktiivne_III_KIID_022024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Aktiivne_III_kuuaruanne_2024_12.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Aktiivne_III_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Aktsiaturgudel toimus rahunemine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast novembrikuist nn Trumpi-rallit oli detsembris turgudel väike tagasiminek, kui S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna –2,5% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks tõusis seevastu kuuga eurodes mõõdetuna 1,9% ja arenevate turgude indeks püsis peaaegu muutumatuna, jõudes dollaris mõõdetuna tulemuseni –0,3%. Arenevatel turgudel oli detsembris suurim kaotaja Brasiilia, mille langust tasakaalustas Hiina, kallinedes dollarites 2,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus detsembrikuuga väärtust juurde 1,6%.\n\nDetsembris lisasime fondi portfelli uutest nimedest järgmised: ASML, Applied Industrial Technologies, Builders FirstSource, Old Dominion Freight Line ja Novo Nordisk. Olemasolevatest investeeringutest ostsime juurde United Rentalsit ja Valarist. \n\nKuu jooksul panustasid tootlusse kõige rohkem Euroopa pankade indeks, mis tõusis ligikaudu 5,4%, Stora Enso (+6,8%), Metso Corporation (+7,85%) ja üks meie energiapositsioon, Antero Resources (+7,2%). Kõige negatiivsemalt mõjutasid tootlust Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtete indeks, mis langes ligikaudu 10%, meie kullaga seotud positsioonid, mis odavnesid 6–12%, energiametallide positsioonid, mis odavnesid 9–14%, ning Novo Nordisk, mis kaotas väärtust ligikaudu 19%. \n\nOleme aasta jooksul oma portfelli vaikselt hajutanud. Oleme lisanud tsükliliste toormefirmade kõrvale fondi ka kapitali suure tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.\n\n2024\\. aasta lõpus olid erakapitalifondid üsna aktiivsed. KJK fondid müüsid üle maailma tuntud Mehhiko pagaritoodete suurtegijale Grupo Bimbole maha ühe oma ulatuslikuima investeeringu, Balkani riikides tegutseva pagariäri Don Don. Ettevõte alustas tegevust aastal 1994 Sloveenias ning on jõudsalt edasi laienenud nii Horvaatiasse, Serbiasse, Bulgaariasse kui ka teistesse Euroopa riikidesse. Tehingu tulemusena sai Grupo Bimbo ligi turgudele, kus ta ei ole varem tegutsenud. \n\nFondi võlakirjaportfelli uudistest on oluline, et Citadele pank teatas detsembris börsile kavatsusest lunastada jaanuaris oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakiri. See teade tõmbas sobivalt joone alla aastale, mil fond müüs ära mitu võlakirjainvesteeringut nii Eestis kui ka Euroopa turul.\n"},{"year":2024,"month":11,"content":"### November 2024: Kasvatasime otseinvesteeringute portfelli mahtu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nDonald Trumpi võidu järel tegid USA indeksid tugeva tõusu ning S&P 500 lõpetas novembri dollarites mõõdetuna 5,7% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna kuu jooksul 0,4%. Arenevate turgude indeks langes dollarites mõõdetuna kuuga 3,7% ja seda suuresti Hiina tõttu, mis kaotas väärtust koguni 4,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuuga 3%.\n\nKuu jooksul kasvatasime nii olemasolevaid positsioone kui ka lisasime portfelli uusi. Senistest investeeringutest suurendasime Epiroci, Atlas Copco, Glencore’i, kullakaevurite ETF-i ja Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtete ETF-i osakaalu. Uutena ostsime Ladina-Ameerika ettevõtte Mercado Libre’i, Emcor Groupi, Investor AB, energiaettevõtte EQT Corpi ja USA taristuarenduse ETF-i positsioone.\n\nNovembris andsid tootlusesse suurima osa meie energiaga seotud investeeringud, mis kallinesid vahemikus 5–27%, ning Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtete ETF, mis tegi XL-is tootluseks ligikaudu 11% ja Aktiivne III-s 12,75%. Kõige rohkem kaotas väärtust üks meie kullapositsioon, langedes ligikaudu 9%, aga ka Euroopa pankade indeks (u –3,2%) ja energiametallide investeering (u –6,3%). \n\nNäeme endiselt häid võimalusi toormesektoris tänu kaitsele, mida see sektor pakub keerulises geopoliitilises keskkonnas, ning samuti Põhjamaade ettevõtetes tänu nende kvaliteedile ja konkurentsivõimele. Viimaste kuude jooksul oleme suurendanud oma avatust Ameerika Ühendriikide aktsiatele ja soovime seda suunda tulevikus jätkata.\n\nNovembris teatas EfTEN Real Estate Fund 5, et omandab koos kuue Eesti ettevõtjaga Kristiine keskuse Tallinnas väärtusega 123,5 miljonit eurot, mis on ühtlasi fondi viimane investeering. Keskuse pindala on 61 600 m2 ning seal on 120 üürnikku, neist suurimad Prisma ja Apollo. Hoone ostu rahastatakse nii omakapitali kui ka SEB ja Swedbanki sündikaatlaenuga.\n\nMöödunud kuul kasvatasime taas otseinvesteeringute portfelli mahtu, kui sõlmisime laenulepingu peamiselt Leedu ja Poola turule keskendunud kinnisvaraettevõttega Eastnine. Laenulepingu pikkus on kolm aastat ja pensionifondi teenitav intress 8,5% aastas. Eastnine kaasas samal ajal ka uut omakapitali ja tagatud laenuraha pankadest ning jätkas oma kasvuplaanide elluviimist Poola ärikinnisvara turul. Varem Eestiski investeeringuid omanud ettevõte on võtnud sihi eelkõige Poola turule ja pärast nüüdset suurtehingut moodustabki sealne vara enamuse kompanii portfellist.\n"},{"year":2024,"month":10,"content":"### Oktoober 2024: aktsiaportfellis tõi tulemuse kuld\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nUSA S&P 500 indeks lõpetas oktoobrikuu dollarites mõõdetuna –1% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks eurodes mõõdetuna –3,3% juures. Arenevate turgude indeks langes kuuga dollarites 4,4%, millest peamine odavnemine tuli Hiinast, kus indeks langes dollarites 6%. Hiinat septembris tabanud suur optimismilaine on natuke raugenud. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga 3,5%.\n\nSel kuul ostsime fondidesse Soome energeetikaettevõtet Fortum, vähendasime kullapositsiooni ning müüsime L-ist ja Aktiivne III-st ära Soome jaemüügiettevõtte Kesko. Aktsiaportfellis tõid kõige parema tulemuse kullaga seotud positsioonid, mis kallinesid 4,5–7,5%, ja Euroopa pankade indeksifond, mis tõusis kuuga 3,5%. Kõige kehvema tootlusega olid energiametallide investeeringud, mis kaotasid kuuga väärtust 7–9%, ning Hiina positsioon Alibaba, mis langes ligikaudu 12%.\n\nNäeme endiselt häid võimalusi toormesektoris tänu kaitsele, mida see pakub keerulises geopoliitilises keskkonnas, ning samuti Skandinaavia ettevõtetes, tänu nende kvaliteedile ja konkurentsivõimele. Oleme viimaste kuude jooksul suurendanud ka avatust Ameerika Ühendriikide aktsiatele ja soovime seda suunda tulevikus jätkata.\n\nOktoober oli EfTEN Real Estate Fundi jaoks üsna aktiivne kuu, sest omandati logistikakeskus ning sõlmiti tootmis- ja laohoone ostmise leping. Tallinnas asuva logistikakeskuse ankurüürnik on ELP Logistics OÜ, kes jääb kinnistute üürnikuks vähemalt kümneks aastaks. Ehitusjärgus olevat tootmis- ja laohoonet Harku vallas arendatakse ICONFIT-ile, kes on Baltimaade juhtiv spordi-, dieedi- ja tervisliku toidu tootja. Ettevõte on samuti sõlminud fondiga üürilepingu, mille kestus on kümme aastat.\n\nVõlakirjaportfelli märkimisväärseim muutus oli Volkswageni väärtpaberite positsiooni likvideerimine. See tavavõlakirjadest veidi keerulisem instrument oli meie fondis peaaegu poolteist aastat ja pakkus tootlust, mis on võrreldav pigem aktsiaturgude pikaajalise keskmisega. Uute investeeringute nimel vaatame seevastu praegu taas pigem väljapoole maailma börse ja tõenäoliselt on järgmine lisanduv positsioon otseinvesteering.\n"},{"year":2024,"month":9,"content":"### September 2024: Suurimad indeksid lõpetasid kuu plusspoolel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nSeptembrikuu algus oli päris volatiilne nagu augusti algus, kuid suurimad indeksid lõpetasid kuu ikkagi plusspoolel. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks kallines kuuga dollarites mõõdetuna 2% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks eurodes mõõdetuna 0,9%. Arenevate turgude indeks tõusis septembri jooksul dollarites suisa 6,4% ja seda peamiselt tänu Hiinale, mille indeks kogus dollarites mõõdetuna väärtust 23,5%. Hiina puhul rõõmustasid turge kaua oodatud valitsuse suured kulutused, et majandust elavdada. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks oli kuu jooksul üsna muutumatu ja tootluseks kujunes –0,8%.\n\nSeptembrikuus müüsime aktsiaportfellist ära viis investeeringut: Siemens Healthineersi, Roche Holdingu, GN Store Nordi, Huhtamäki ja Valmeti. Poole võrra vähendasime Agnico Eagle Minesi positsiooni, ent suurendasime oma energiapositsiooni, ostes juurde Noble Corpi ja Valarist. \n\nKuu jooksul tõid parima tulemuse meie energiametalli positsioonid, füüsiline kuld ja Alibaba, sest turuosaliste meeleolu oli positiivsem tänu teatele, et Hiina valitsus hakkab majandust rohkem toetama. Kõige rohkem tõmbasid fondi tulemusi septembris allapoole energiavaldkonna investeeringud ja kullakaevandaja Barrick Gold Corp. \n\nNäeme endiselt häid võimalusi toormesektoris tänu kaitsele, mida sektor pakub investorile keerulises geopoliitilises keskkonnas, samuti Põhjamaade ettevõtetes tänu nende tagatavale kvaliteedile ja heale konkurentsivõimele. Fondi võlakirjaportfellis oli september edukas kuu meie suurele investeeringule Eesti Energia väärtpaberitesse. Lisaks 7,875% aastatempoga kogunevale intressidele on võlakirjade hind kerkinud alates nende soetamisest tänavu juulis ligikaudu 5%. \n\nTeeme jätkuvalt võlakirjainvesteeringuid ainult siis, kui nende riski ja tootluse väljavaated on võrreldavad aktsiainvesteeringute omadega või neist paremad.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Kas maksimaalne risk on ikka optimaalne strateegia?**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju.\n","text":"Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju. \n\nTähelepanuta ei saa aga jätta fakti, et oktoobrikuus Saksamaa kümneaastaste riskivabade riigivõlakirjade tulusus hoopis kasvas 0,2 protsendipunkti võrra, mitte ei kahanenud. Sarnast reaktsiooni võis märgata ka kuu aega varem USA-s, kui pärast keskpanga otsust alandada lühiajalisi intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra kerkisid kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärad peaaegu kohe 0,5 protsendipunkti võrra.\n\nSee osutab sellele, et turud ei ole sugugi veendunud, et keskpangad on inflatsiooni lõplikult kontrolli alla saanud. Probleem on selles, et kuigi intressimäärad on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides võrreldes viimaste kuude inflatsiooninäitajatega suhteliselt kõrged ning keskpankade rahapoliitika võib tunduda pigem karmipoolne, siis valitsuste fiskaalpoliitika, eelkõige USA valitsuse oma, on arusaamatult leebe ja lõtv, eriti kui võtta arvesse USA küllaltki positiivset majanduskeskkonda.\n\n**Viimase kümne aasta aktsiaralli ei pruugi kesta igavesti**\n\nAmeerika Ühendriikide aktsiaturud, mis on juba mõnda aega olnud tõusutrendis, jäid oktoobris üsna vaikseks. USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks andis oktoobris 1% varem võidetust tagasi. Euroopa suurettevõtteid hõlmav EuroStoxx 50 indeks kaotas aga 3,3% oma väärtusest.\n\nAktsiaindeksitesse sisse vaadates ja ka võlakirjaturge analüüsides paistis juba oktoobris, et turud hindasid Donald Trumpi võimalust taas presidendiks saada vastaskandidaadi omast tugevamaks. Kuigi mõlema presidendikandidaadi puhul võis arvestada, et riigi kulud jäävad suurelt ületama riigi tulusid (mis kütab majanduskeskkonda), siis nii ettevõtjad kui ka turud ootavad, et Trumpi tulevane valitsus asub vähendama piiranguid, mis pidurdavad majanduskasvu.\n\nSeejuures ei saa aga Trumpi pidada kuidagi Ronald Reagani tüüpi turumajanduse pooldajaks, sest president Trump kuulutab kõigile uhkusega, et tema lemmiksõna on tollimaksud. Just oodatavad tollimaksud on see, mis tekitab USA suurimate väliskaubanduspartnerite jaoks aktsiaturgudel hirmu.\n\nMöödunud kuul torkas mulle silma üks Goldman Sachsi analüüs, kus prognoositakse, et järgmise kümne aasta jooksul jääb S&P 500 indeksi tootlus tunduvalt alla viimase kümne aasta tootlusele. Kui eelmisel kümnendil kasvas USA suurimaid ettevõtteid koondav aktsiaindeks 233% (võttes arvesse ka dividende), mis teeb keskmiseks aastatootluseks 13%, siis Goldman Sachsi analüütikud ootavad, et järgmise kümne aastaga kasvab indeks kõigest 34%, mis teeks annualiseeritud tootluseks ainult 3%. \n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 1. S&P 500 indeksi kümne aasta annualiseeritud tootluste prognoosid 2012., 2020. ja 2024. aastal. Allikas: Goldman Sachs._\n\nGoldman Sachsi analüütikud ei välista ka võimalust, et S&P 500 indeks on kümne aasta pärast hoopis madalamal, prognoosides, et perioodi keskmine annualiseeritud tootlus jääb vahemikku –1 kuni +7%. See tähendab, et USA aktsiaturud võivad jääda alla ka riigi võlakirjaturule, kus saab praegu panna lukku 4,3% tootluse, kui osta kümne aasta pikkuseid võlakirju.\n\nGoldman Sachsi aktsiaturgude strateeg räägib Bloombergile antud [intervjuus](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-10-21/s-p-500-s-decade-of-big-gains-is-over-goldman-strategists-say?sref=iNIjnPWx), et kuna USA majandus on praegu tugev ja ka keskpank alandab intressimäärasid, siis nad ootavad, et järgmisel aastal pakub indeks 9% kogutootlust. Kuid pikemas perspektiivis on ta palju negatiivsem, kuna aktsiate hinnatase on ajaloolises vaates erakordselt kõrge.\n\n**Investeerimisel tasub mõelda erinevatele stsenaariumitele**\n\nNobeli preemia laureaat füüsikas Niels Bohr on öelnud: „Ennustada on väga keeruline, eriti veel, kui see käib tuleviku kohta.“ Eespool kirjeldatud Goldman Sachsi analüüsiga ei taha ma niivõrd hoiatada tumeda tuleviku eest, mis võib aktsiaturge ees oodata, kuivõrd osutada sellele, kuidas käsitleda riski. Selle asemel, et keskenduda ainult ühele punktile paljude võimalike tulemuste hulgast, on informatiivsem mõelda, millisesse vahemikku oodatav tulemus võib jääda.\n\nKui investeerida täna USA valitsuse kümneaastasesse võlakirja, siis on päris selge, et järgmise kümnendi tootlus saab olema 4,3%. Kui aga investeerida USA aktsiatesse, siis võib järgmise kümne aasta tulemuseks kujuneda nii väike kaotus, kui ka võlakirjade tootlust ületav kasum. USA valitsuse võlakirjad on sisuliselt riskivabad, tagades kindla tulususe. Aktsiatega, mis on palju riskantsemad, võib aga nii võita kui ka kaotada.\n\nTunnustatud Ameerika investor Howard Marks kirjeldas oma oktoobrikuu [kuukirjas](https://www.oaktreecapital.com/insights/memo/ruminating-on-asset-allocation), kuidas tema käsitleb riski ja tootluse vahekorda. Investeerimisõpikud on aastakümneid esitanud seda suhet kui lineaarset joont, mis kirjeldab, kuidas suuremat riski võttes teenitakse ka suuremat kasumit.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 2. Riski ja tootluse suhe_\n\nHoward Marks aga leiab, et see käsitlus on ebaadekvaatne, kuna ei näita, et riski kasvades kasvab ka võimalike tulemuste spekter: hea tulemus võib olla prognoositust palju parem ning halb tulemus palju halvem. Marks mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakub välja ka lahenduse, kuidas tema arvates võiks riski ja tootluse suhet graafiliselt kujutada.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis3_2111.png){.pension-img}\n_Joonis 3. Riski ja tootluse suhe Howard Marksi ettepaneku järgi_\n\n**Aitame kasvatada pensionivara, püüdes vältida suuri kaotusi**\n\nKui me üle 20 aasta tagasi LHV pensionifondidega alustasime, siis me seadsime endale kolm tähtsuse järjekorda asetatud eesmärki:\n1)\tkaitsta meie pensionifondidesse kogutavat vara kaotuste eest,\n2)\ttagada meie pensionifondidesse kogutava vara ostujõu säilimine,\n3)\tsaavutada konkurentidest suurem tootlus.\n\nSeejuures oleme kogu aeg järginud põhimõtet, et korralikku pikaajalist tootlust on võimalik saavutada ainult siis, kui suudame vältida suuri kaotusi.\n\nMinu arvates on pensionivara reserv, mida kogutakse selleks eluperioodiks, kui tööiga on läbi ja regulaarse töötasuga ei saa enam arvestada. Reserv on aga midagi sellist, mis peab olema olemas alles siis, kui seda vaja läheb. See tähendab, et kuskil on piir, kui palju on mõistlik riskida juhul, kui reservis olevat raha investeeritakse.\n\nOlen viimasel ajal saanud oma kolleegidelt järjest rohkem tagasisidet selle kohta, et paljude klientide peamine eesmärk pensionifondi valides on pimesi riski maksimeerimine. See on pannud mind mõtlema, kas see on lihtsalt pikalt kestnud hea aja märk (kui turud on kaua tõusnud ja teevad päevast päeva uusi tippe, siis hakkavad riskid ununema) või on jäetud ka rahatarkuse kiirel levitamisel ja investeerimise populariseerimisel kogemata või isegi teadlikult mõnest olulisest, kuid vähem populaarsest kontseptsioonist rääkimata.\n\nNagu Howard Marks oma memos viitab, on võlakirjade intressimäärad praegu kõrgemad kui 2009. ja 2021. aasta vahelisel perioodil, mis peaks kasvatama nende suhtelist atraktiivsust võrreldes aktsiatega. Goldman Sachsi analüüsi järgi on aktsiad võrreldes oma ajalooliste suhtarvudega seejuures peaaegu absoluutses tipus ning järgmise kümne aasta tootlus võib osutuda märksa väiksemaks kui viimasel kümnel aastal. See kõik peaks andma alust mõelda, kas maksimaalne risk on alati ikka optimaalne strateegia.\n\nNii nagu igas muus eluvaldkonnas on ka investeerimise puhul oma peaga mõtlemisest kasu ning liigse lihtsustamisega kaasnevad omakorda riskid. Rusikareeglid ja üldistused – nagu see, et aktsiaturud pakuvad paremat tootlust kui võlakirjad, ja see, et nooremate inimeste investeerimisportfell peaks koosnema ainult aktsiatest – on sageli abiks, kuid neid ei peaks käsitlema dogmadena.\n\nLHV investeerimismeeskond on alati võtnud investeerimisprotsessis arvesse nii riske kui ka oodatavat tootlust. Me usume, et turud on tsüklilised: on aegu, mil riskimine on tulus, ja aegu, mil tasub olla ettevaatlikum. Kui võlakirjad pakuvad korralikku tootlust ja aktsiaturud on kõigi aegade tipus (mitte ainult absoluutse hinnataseme poolest, vaid ka suhteliselt, st ettevõtete majandusnäitajatega võrreldes), siis tasub võib-olla veelkorda kaaluda, kui palju on võita ja kui palju on kaotada. Suurem risk ei taga iseenesest garanteeritud kõrget tootlust, vaid tähendab, et erinevus positiivse ja negatiivse stsenaariumi vahel on suurem kui madalama riskiga investeeringu puhul.\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemaksed","content":[{"title":"LHV Pensionifond Aktiivne III","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600010294","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":15.32,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":6.39,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LIT100":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks III","id":"indeks","code":"lhv_lit","dataMarker":"LIT100","securityId":147612,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis taluma aktsiaturgude võimalikest suurtest kõikumistest tulenevaid riske,\n- omad varasemat investeerimiskogemust.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond investeerib kogu vara aktsiaindekseid järgivatesse investeerimisfondidesse ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nAktsiatesse investeerivate fondide investeeringud on jaotatud maailma riikide majanduse ligilähedase suuruse alusel kahe turuliigi vahel: arenenud ja arenevad turgud.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,2%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"8 094 598,17 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":96.28,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.72,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF | 26,87% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 26,75% |\n| AMUNDI MSCI WORLD ETF V ACC | 25,27% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 5,78% |\n| SPDR MSCI World UCITS ETF | 5,33% |\n| Amundi Prime All Country World | 3,22% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 3,05% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2024) | 70 956 379 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0.0451%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,37%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_III_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_vabatahtlike_pensionifondide_prospekt_18122024.pdf)\n- [Põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_III_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_III_mudelportfell_092024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_III_kuuaruanne_2024_12.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Indeks_III_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Indeks III","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: USA tariifid vs. Hiina stiimul\n\nErko Rebane, portfellihaldur\n\n2024\\. aasta alguses vaadati tulevikku skeptilise pilguga, sest aktsiaturgude 2022. a langusele oli järgnenud kosutav ralli, mis aga ei tundunud olevat jätkusuutlik arvestades endiselt suhteliselt kõrget inflatsiooni Ühendriikides ning võimalikku majandussurutise riski, kui Föderaalreserv jääb intressimäärade alandamisega hiljaks. \n\nViimased 12 kuud läksid aga maailma aktsiaturul ajalukku taas väga tugevana suuresti tänu Ühendriikidele, kelle tehnoloogiaettevõtted töötasid veduri rollis. Ilmekas on fakt, et kui MSCI maailma aktsiaturgude liikumist kajastav indeks (vaid arenenud riigid) tõusis 2024. aastal dollarites mõõdetuna 19%, siis see sama indeks ilma USA aktsiateta kerkis vaid 2%. Eurosid koduvaluutana kasutavate investorite jaoks aitas dollarites noteeritud varade puhul tootlust lisada veel EUR/USD vahetuskursi nõrgenemine 6%. \n\nEesti pensionimaasikul jäi II samba aktsiapõhiste indeksi pensionifondidel 2024. aasta tootlus vahemikku 18,8% kuni 26,4%. LHV Pensionifondi Indeks tootlus oli 20,85% ning kolmanda samba fondi Indeks III oma 20,74%. \n\nErinevalt teiste fondivalitsejate indeksifondidest, mis investeerivad 88–100% rahast arenenud riikide aktsiaturgudele ning nende portfelle mõjutab seega tugevalt USA aktsiaturu käekäik (USA moodustab MSCI arenenud riikide aktsiaturgude indeksist 74%), on nii LHV II kui ka III samba indeksifondi investeeringud hajutatud laiemalt: 63% arenenud ning 37% arenevate riikide aktsiaturgudele. \n\n**Tehnoloogiasektori sära**\n\nSuured tehnoloogiaettevõtted on viimastel aastatel teinud Ühendriikides tootluse kujundamisel tänuväärset tööd, mis jätkus ka eelmisel aastal. Tesla aktsia tõusis mullu 63%, Nvidia 171%, Amazon 44%, Meta Platforms 65%, Alphabet 36%, Apple 30%, Microsoft 12%. Siia nimekirja võib lisada ka Broadcomi, mis tehisintellekti potentsiaali tuules rallis mullu 108% ning saavutas ettevõttena samuti üle triljoni dollari suuruse turuväärtuse. \n\nKeskmiselt tõusid need aktsiad 2024. aastal 66%, aidates USA suurimate ettevõttete aktsiate liikumist kajastaval S&P 500 indeksil lõpetada aasta 23% kõrgemal. Kui antud kaheksat firmat mitte arvestada, oleks S&P 500 tootlus piirdunud mullu 12%-ga. \n\nPeohoos on tore ette kujutada tehnoloogiasektori võidukäiku ka 2025. aastal, mida ei saa otseselt välistada, kuid samas tuleb teadvustada, et nendest suurematest tehnoloogiafirmadest peegeldavad enamiku aktsiad juba üsna kõrgeid ootusi ning on võrreldes oodatava kasumi kasvuga potentsiaalselt üle hinnatud. \n\nNäiteks Tesla aktsia kaupleb 116-kordset 2025. a oodatavat kasumit (P/E suhtarv) ja kui arvestada, et ettevõtte tänavune aktsiakasum peaks kasvama 34%, annab see PEG suhtarvuks 3,4. Viimane näitab kui kallis on aktsia võrreldes oma oodatava kasumi kasvuga – reeglina loetakse aktsiat odavaks, kui PEG suhtarv jääb alla 1,0 ning sellest kõrgema puhul kalliks. Amazoni oodatavad P/E ja PEG suhtarvud on vastavalt 35 ja 2,4, Meta Platformsil 23 ja 1,9, Apple’il 33 ja 3,6, Microsoftil 32 ja 2,9, Alphabetil 21 ja 1,8 ning Nvidial 31 ja 0,6. \n\nTehnoloogiasektori aktsiad muudavad kõrgeks kogu USA aktsiaturu väärtuskordaja. Kui MSCI USA indeksi puhul on ettevõtete aktsiate hinna ning järgmise nelja kvartali oodatava kasumi suhe (P/E) 21,9, siis MSCI arenevate riikide aktsiaturgude ettevaatav P/E on 11,9. Teatavad käärid on alati olnud, ent praegu on need eriti suured, mis näitab seda, et USA aktsiaturul peavad ettevõtted üllatama oodatust kiirema kasumi kasvuga, et õigustada edasist hinnatõusu (ja riskid on suured juhul kui ootusi ei suudeta täita), samas kui arenevate riikide puhul on ootused väga madalad, luues suurema tõusupotentsiaali, kui kasvus tekib positiivseid üllatusi. \n\nIgasugused väärtuskordajad tuginevad üsna konkreetselt aktsia hinnal ja erinevatel finantsnäitajate ootustel, ent mõjuteguriteks on ka raskemini mõõdetavamad komponendid nagu investorite meelestatus, rahapoliitika jne, mille tõttu aktsiahinnad võivadki jääda ala- või ülehinnatuks. Kuid pikemas plaanis võiksid need olla heaks indikatsiooniks, kuhu suunas on nö pendel parasjagu liikunud. \n\n**2025. aasta väljavaade**\n\nÜhendriikide 47. presidendiks valitud Donald Trump on aidanud juba enne ametisse astumist lisada hoogu juurde kapitali voolule, mis sisuliselt terve aasta USA varadesse suundus. Regulatsioonide vähendamise ning maksude langetamise perspektiiv võivad luua sealsele ettevõtlusele ja seeläbi ka aktsiaturgudele soodsa pinnase edasiseks kasvuks, ent praeguste hinnatasemete juures on sellest juba üksjagu sisse hinnatud ja kõikvõimalikud potentsiaalsed tagasilöögid võivad õhu kiirelt välja lasta. \n\nTrump on lubanud USA majandust kaitsta laiahaardeliste tollitariifidega, võttes sihikule teised arenenud ja arenevad suurriigid, kuid mõju võib olla laiem, kuna nõnda kannatavad ka väiksemad riigid, kes omakorda neisse ekspordivad. Ei maksa arvata, et USA täiendavad tariifid ja ekspordipiirangud jääksid vastuseta, kujundades maailmas merkantilistliku poliitika võidukäiku, mis aeglustaks rahvusvahelist kaubandust. \n\nKaubandussõda on seega 2025. aastal kaartidesse kirjutatud – küsimus on selle ulatuses. Trump viskas avakäiguna õhku ettepaneku kehtestada täiendav 10% tariifi kõikidele Hiinast tulevatele toodetele ja 25% tariif Mehhikost ning Kanadast pärinevatele kaupadele. See võis olla läbirääkimiste taktika, mis võib lõpuks osutuda kardetust pehmemaks. \n\nEnt kahtlemata on potentsiaalsed tariifid pannud sihtriikides juba eos mõtlema, kuidas neile vastu seista ja pakkuda kohalikule majandusele leevendavat mõju. Eriti kõnekalt on näha, kuidas tariifide negatiivset mõju seostakse vajadusega majandust stimuleerida Hiinas. \n\nEksporditööstus on Hiina majanduses üks väheseid kasvuallikaid, millest johtuvalt oleme viimastel kuudel kuulnud, kuidas sealne valitsus ja keskpank on erinevate toetavate meetmetega fokusseerinud oma tähelepanu siiani kiratsenud sisetarbimise elavdamisele. Muu hulgas öeldi detsembri alguses, et keskpanga rahapoliitika saab 2025. aastast olema mõõdukalt lõtv. Viimati rakendati samasugust hoiakut 2008. aastal, kui oli vaja mahuka stiimulpaketiga majandust üleilmsest finantskriisist päästa. Hiina keskpank on nentinud, et lisaks tavapärastele intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamistele plaanitakse tänavu laiendada võlakirjade ostusid ning toetada kinnisvara- ja aktsiaturgu.\n\nHiina valitsus on samuti seadnud sisetarbimise tugeva toetamise oma peamiseks eesmärgiks, prioritiseerides seda üle kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise. Juba oleme näinud, kuidas selleks tõsteti eelmise aasta lõpus üle mitme aasta miljonite avalike sektori töötajate palkasid, subsideeritakse vanade autode ja erinevate elektroonikaseadmete väljavahetamist uute vastu. Veel on suuremate fiskaalkulutustega lubatud tõsta sotsiaaltoetusi ning pensione ja kiirendada linnapiirkondades taristu renoveerimist, millega loodetakse kaasa aidata üle kahe aasta languses olnud kinnisvaraturu stabiliseerumisele. Millised saavad olema konkreetsed näitajad eeskätt fiskaaldefitsiidi ja SKP kasvueesmärgi näol, selguvad tõenäoliselt märtsis toimuval valitsuse istungil. \n\nMullu septembris majanduse jõulisemast toetamise plaanist teatanud valitsus aitas Hiina aktsiaturul 2024. aastal MSCI indeksi järgi saavutada ligi 20% tootluse, ent isegi seda arvestades kauplevad sealsed ettevõtted keskmiselt 10 korda käesoleva aasta oodatavat kasumit. See peegeldab investorite väga madalaid ootusi, millest johtuvalt võivad väiksemadki positiivsemad arengud majanduses anda aktsiaturul alust tõusuks. Ühest küljest annaks see positiivse tõuke laiemalt arenevatele riikidele keskendunud investeeringutele, aga ka üleilmsele toormeturule ning paljudele Hiinas tegutsevatele rahvusvahelistele ettevõtetele. \n\nKokkuvõttes võivad Ühendriigid jääda üleilmset aktsiaturgu vedama ka 2025. aastal, kuid fookus võib liikuda USA suurematelt tehnoloogiaettevõtetelt ülejäänud ettevõtetele, kelle kasumi kasvu soosivad Trumpi lubatud maksulangetused ja regulatsioonide lõdvendamine. Ka Ühendriikide majandus on püsinud võrdlemisi tugevana vaatamata sellele, et Föderaalserv on praeguseks toonud lühiajalise intressimäära vaid 5,5% pealt 4,5% peale. Sellisel tasemel ei pruugi pööre rahapoliitikas olla väga äkiline ja ulatuslik, kui inflatsioon peaks uue administratsiooni poliitika toel taas hoogustuma hakkama. Mida vähem üllatusi teele satub, seda rahulikumaks jäävad kõrgete ootustega investorid. \n\nPärituul võib terendada ka arenevate riikidega seotud investeeringute jaoks, kuna Hiina valitsus ja keskpank näivad lõpuks olevat valmis tegema mida iganes selleks, et kodumaist nõudlust turgutada. Ainult et kui Ühendriikide puhul võib tehnoloogiaettevõtete suur mõju ning nende kõrged väärtuskordajad piirata aktsiaturu kui terviku tõusupotentsiaali, siis väga madalad ootused Hiinas (ja ka mujal arenevatel turgudel) loovad vastupidi üsna soodsa pinnase aktsiate hinnatõusuks kui erinevad stiimulmeetmed oma eesmärki täitma hakkavad.\n"},{"year":2024,"month":9,"content":"### September 2024: Arenevate riikide aktsiaturgude tagasitulek\n\nErko Rebane, portfellihaldur\n\nEhkki kolmandas kvartalis nägime üleilmsetel aktsiaturgudel järske langusi nii juulis, augustis kui ka septembris, taastuti nendest kiiresti uutele rekordkõrgetele tasemetele. Rahapoliitika lõdvendamine Ühendriikides ja mitmekülgne majanduse stimuleerimise pakett Hiinas on toitmas investorite riskiisu, seda eriti odavamate aktsiate järele arenevates riikides, kuhu LHV II ja III samba pensioni indeksifondid on konkureerivatest indeksifondidest rohkem investeerinud. LHV indeksifondide tootluseks kujunes kolmandas kvartalis 1,9%. \n\nKolmandas kvartalis nägime mitmel korral aktsiaturgudel tagasilööke, mis olid ühest küljest ajendatud tugevast tõusust esimesel poolaastal ja ühtäkki investoreid haaranud hirmust, et võib-olla ei kujune ettevõtete kasumite kasv nõnda tugevaks nagu oodatakse. Esmalt lõid turuosalised kõhklema tehisintellekti võidukäiguga seotud ettevõtetele seatud prognoosides ja seejärel panid muretsema USA tööturu jahtumisele viitavad märgid, tuues vestlustesse korraks isegi arutelu USA majanduse võimalikust langusest.\n\nKartustel USA majandusliku hoo järsu raugemise pärast polnud siiski alust ja kuna samal ajal on inflatsioon nii siin- kui ka sealpool Atlandit aeglustumas, saavad keskpangad rahapoliitika lõdvendamisega anda majandusele juurde nö lisahapnikku. See sobib hästi aktsiainvestoritele, kes saavad kindlamalt tunda ettevõtete kasumiootuste osas.\n\n**Hiina asub jõulisemalt majandust toetama**\n\nBörsidel andis lisapõhjuse riski võtta Hiina valitsus koos keskpangaga, kes pärast koroonaviiruse pandeemiat on üritanud pidurdada kinnisvarasektori langusest tingitud negatiivset efekti tarbimisele, ent siiani üsna konservatiivsete meetoditega. Septembri teises pooles teatati märksa jõulisematest sammudest, hõlmates intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamist, aktsiaturu toetamist läbi keskpanga pakutava likviidsuse, fiskaalsete vahendite ja regulatsioonide kasutamist kinnisvaraturu stabiliseerimiseks ning töötute ja madala sissetulekuga inimeste suuremat toetamist.\n\nIsegi kui osade arvates ei pruugi nendes plaanides olla endiselt piisavalt detailsust või vajatakse Hiina deflatsiooniohuga majanduse narratiivi ümberlükkamiseks tõestust, tuleks siin pigem näha nüüd poliitilist valmisolekut teha mida iganes vaja, et panna majandus jätkusuutlikult üle 5% kasvama. Kui praegu välja kuulutatud vahenditest jääb väheks, siis tõenäoliselt kuuleme täiendavatest sammudest.\n\nHiina kinnisvaraturul mitu aastat väldanud languse tõttu olid investorid riigi väljavaate suhtes skeptiliseks muutunud, mistõttu võis Shanghai Composite indeksit veel alles septembri keskpaigas leida samast madalpunktist, kus see oli koroonaviiruse pandeemia alguses 2020. aasta kevadel. Sügiskuu teine pool puhus Hiina aktsiaturule aga elu sisse ning Shanghai Composite’i septembri tootluseks kujunes kohalikus valuutas 17,4%. \n\n**Miks arenevad riigid võivad riskiisu kasvust rohkem võita?**\n\nOlukorras, kus maailma kõige võimsam keskpank (Föderaalreserv) on asunud langetama intressimäära ja maailma teiseks kõige suurema majandusega riigis (Hiinas) hakatakse kasvu stimuleerima nii raha- kui ka fiskaalpoliitikaga, võib investorite riskiisu maailmabörsidel järele jääda kõrgeks.\n\nKuid kui Ühendriikide ja Euroopa aktsiad kauplevad juba uutel rekordkõrgetel tasemetel ja ettevõtete väärtuskordajad on muutunud USA-s kalliks, siis see võib panna investoreid otsima võimalusi rohkem arenevate riikide aktsiatest, kuna viimased on aastaid sörkinud sabas ning hinnatasemed püsinud odavana.\n\nNäiteks kui MSCI USA aktsiaindeks kaupleb 24 korda ettevõtete jooksva aasta kasumit, mis on kõrgem pandeemia eelsest tasemest ja viitab sellega piiratud tõusupotentsiaalile, siis MSCI Hiina indeksi P/E näitaja on vaid 12 ja laiemalt MSCI arenevate riikide indeksisse kuuluvate ettevõtete eest tuleb maksta 16-kordset aastakasumit. \n\n**Septembrist uuenes mudelportfell**\n\nEesti pensionimaastikul leiduvatest indeksifondidest on arenevate riikide aktsiaturgudele kõige rohkem avatud LHV omad. Kui teiste indeksite põhised pensionifondid investeerivad arenevatele aktsiaturgudele vahemikus 0…14% kogu fondist, siis LHV pensionifondis Indeks (ja samuti ka III samba fondis Indeks III) on arenevate riikide aktsiate osakaal 37,3% ja arenenud riikide aktsiaturgude oma 62,7%.\n\nTegemist on septembrist kehtima hakanud LHV indeksifondide mudelportfelliga, mis võrreldes eelmise mudeliga tõi kaasa arenenud turgude osakaalu tõusu ühe protsendipunkti võrra ja arenevate turgude osakaalu alanemise ühe protsendipunkti võrra.\n\nLHV pensioni indeksifondide mudelportfelli uuendame korra aastas, et hoida vara jaotust kooskõlas maailma riikide sisemajanduse kogutoodangutega, mitte pelgalt börside suurustega, mis viimase puhul tähendaks portfellis Ühendriikide domineerivat osakaalu. Selle tulemusel investeerivad LHV indeksifondid oma pensionivara võrreldes teiste Eesti pensioniturul olevate indeksifondidega kuni kolm korda rohkem arenevatele turgudele, mis annab suurema hajutatuse.\n\nKolmanda kvartali lõpu seisuga on LHV pensionifondil Indeks (samuti kolmanda samba fondil Indeks III) läbi börsil kaubeldavate fondide osalus 4993 ettevõttes üle maailma. Kümme kõige suurema osakaaluga ettevõtet on LHV indeksifondides Taiwan Semiconductor Manufacturing (3,5%), Apple (2,9%), Microsoft (2,8%), Nvidia (2,7%), Tencent Holdings (1,7%), Alphabet (1,6%), Amazon (1,6%), Meta Platforms (1,1%), Samsung Electronics (1,1%), Alibaba Group (0,9%).\n"},{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: Indeksid on 10 aasta keskmistest täna kallimad\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n2024\\. aasta teises kvartalis jätkus indeksite võidukäik. Sedapuhku tõusid aga odavamad arenevate riikide aktsiaindeksid rohkem: arenenud turud tõusid euros netos mõõdetuna MSCI indeksite baasil kvartaliga +3,4% ja arenevad turud +5,8%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivad LHV II ja III samba indeksifondid näitasid teises kvartalis tulemust +4,7%.\n\nLHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,2 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,7 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,1% dividendimäära. Viimase 10 aasta keskmiste kordajatega võrreldes on portfelli valuatsiooni kordajad täna juba kallimad. Arenenud aktsiaturgude indeksi MSCI Worldi hinna ja 12 kuud ettevaatava kasumi suhtarv ehk P/E on täna 11% üle 10 aasta keskmise, arenevatel turgudel MSCI Emerging Markets indeksi näitel 3% üle keskmise. Jooksvat raamatupidamisväärtuse suhtarvu P/B vaadates näeme, et esimesel juhul ollakse keskmisest kallimad koguni 31%, teisel juhul 6%.\n\nKeskmisest kallimad kordajad ei tähenda, et indeksid peaks selle peale kohe allapoole liikuma, kuid vähendab tõenäoliselt indeksitelt tulevikus teenitavat tootlust, sest on vähetõenäoline, et hinnatasemed võrreldes keskmiste kordajatega jäädavalt oluliselt kõrgematele tasemetele püsima jäävad või et ettevõtete kasumikasv võrreldes ajaloolise keskmisega nüüd oluliselt püsivalt suurem oleks.\n\n**Valimised Euroopas ja USAs**\n\nMaailm elab 2024. aastal spordivõistluste ja valimiste laines. Valimised on olulised seetõttu, et ajalooliselt on valimiste aastad investoritele olnud reeglina head aastad, sest poliitikat ajastatakse nii, et rasked otsused tehakse ära valimiste järgselt ning head olud jäävad valimiste eelsesse aega, et oleks suurem tõenäosus tagasi valitud saada.\n\nEuroopa Parlamendi valimised on Euroopas äsja lõppenud ning kuigi hääli mängiti eri leeride lõikes päris palju ümber, tundub hääletustulemusi vaadates, et Euroopa jätkab siiski enam-vähem senisel kursil. USA valimised toimuvad novembris ning pärast juuni lõpus peetud Bideni-Trumpi presidendidebatti vähenesid Bideni šansid tagasivalituks saada päris oluliselt. Üles on kerkinud koguni küsimus, kas ta üldse peaks uueks ametiajaks kandideerima. Üheltpoolt tõotaks Trumpi uus ametiaeg teatud ebakindlust, teiselt poolt on ta silma paistnud ekspansiivse fiskaalpoliitika toetajana, kellele meeldib majandust stimuleerida ja kes ei karda riigi rahakoti raudu avada ka laenuraha arvelt.\n\n**Fondijuht vahetub, strateegia jääb**\n\nLHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku kuulub LHV indeksifondidesse tükike 5000st erinevast ettevõttest üle maailma. Teise kvartali jooksul jätkus tehnoloogiasektori aktsiate tõus ja nende kontsentreerumine indeksite suurimate positsioonide seas. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta teise kvartali lõpu seisuga nüüd LHV indeksifondides: Taiwan Semiconductor 3,6%, Microsoft 3,0%, Apple 2,9%, NVIDIA 2,8%, Alphabet 1,9%, Amazon 1,7%, Tencent Holdings 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Meta 1,1% ja Alibaba 0,7%.\n\n15\\. mail [teatasime](https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b1fcc9cd8e379935eef809f42f9ff5106&lang=et&src=listed) börsile, et lahkun pärast 18 aastat LHVs töötamist Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi kohalt selle aasta 31. juulil. Mu kirg investeerimise vastu ei ole kuhugi kadunud, tegelikult on see kõigi nende aastatega hoopis kasvanud, kuid muutused on elus – nii nagu ka börsidel – alati paratamatud. LHV indeksifondid olid esimesed Eesti pensioniturule jõudnud indeksifondid, kui me nendega 2016. aasta novembris alustasime. Tänaseks on nii LHV II kui III samba indeksifondis mõlemas ca 23-25 tuhat klienti, nende fondide maht kokku ligi 200 mln eurot ja indeksifondide osakute väärtused on oma kõigi aegade tippude juures.\n\nEesti II samba mahust on eri turuosaliste kõigis indeksifondides tänaseks kokku ca 25% kogu Eesti II samba pensionirahast ning ca 50% III samba rahast. Indeksite jaoks on viimane aastakümme olnud väga hea aeg ning selle laineharjal on nende populaarsus väga kiiresti kasvanud. Pensioni investeerimises on indeksid kindlasti tulnud selleks, et jääda. Kuid indeksitesse investeerimine eeldab ka inimeselt ise veidi suurema huvi tundmist oma pensionivara käekäigu ja eri indeksitesse investeerimise atraktiivsuse ja võimaluste vastu. Vahel on odavamad ühed indeksid, vahel teised ja vahel võivad olla kõik indeksid liiga kallid – Eesti pensioniturul on tänaseks piisavalt suur valik eri indeksitooteid, et valida endale sobivaim. LHVs oleme olnud seisukohal, et kui väga pikka perioodi vaadata, siis ajalooliselt on parima tulemuse andnud arenevate aktsiaturgude indeksid ja kui need on hinnastatud täna ka teistest turgudest odavamalt, siis tulevikku vaadates võiks sealt ka ju hea tulemuse saada.\n\nAlates augustist võtab indeksifondide igapäevase juhtimise ja tehingute tegemise üle meie pikaaegne investeerimistiimi liige Erko Rebane. Järgmine kvartali kiri oktoobri alguses tuleb juba temalt.\n\nMinu poolt aitäh teile usalduse eest, kummardan.\n"},{"year":2024,"month":3,"content":"### Märts 2024: Arenevad aktsiaturud on odavad, arenenud turud kallid\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n2024\\. aasta algas indeksiinvestoritele suurepäraselt. Aktsiatesse investeerivad Eesti pensioni indeksifondid näitasid 1. kvartalis tootlust +7,2% kuni +11,1%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega kordades rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivate LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli aasta esimeses kvartalis +8,7%. LHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,3 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,6 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,3% dividendimäära.\n\nNumbrid ei valeta – võrreldes viimase 10 aasta keskmiste kordajatega on portfelli valuatsiooni kordajad veidi kallimad. Kuid „kallidus“ ei ole turgudel ühtlaselt jaotunud. Kui arenevad aktsiaturud kauplevad täpselt oma ajalooliste keskmiste juures, siis arenenud riikide turud on oma ajaloolisest keskmisest selgelt kallimad ja vahe keskmistega kärises esimese kvartali aktsiaralli järel veelgi suuremaks.\n\n**Rekordilised erinevused hinnatasemetes**\n\nEttevaatava hinna-ja-kasumi suhtarvu ehk P/E järgi on arenevad turud juba 36% ja jooksva hinna-ja-raamatupidamisväärtuse suhtarvu ehk P/B järgi 52% odavamad kui arenenud turud. Bloombergi portaal märkis oma [kvartali lõpuloos](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-03-31/billions-flood-active-etfs-in-hunt-for-cheap-developing-stocks?srnd=homepage-europe&sref=BUuGX0sD), et MSCI Arenevate turgude indeksi hinnataset USA S&P500 indeksiga võrreldes on arenevate riikide börside odavus jõudmas rekordilise tasemeni ja paistab täna juba kaugelt silma. Seejuures on arenevate turgude kategooria suurimast riigist Hiinast tulnud viimasel ajal just [infokilde sealse majanduse](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-03-31/china-s-industrial-upswing-is-latest-sign-of-economic-recovery?srnd=homepage-europe&sref=BUuGX0sD) käekäigu paranemisest.\n\nEesti indeksifondide investoritel on võimalus arenevate turgude liikumisest rohkem osa saada läbi LHV II ja III samba indeksifondide, mis investeerivad neile börsidele 38% fondi rahast – võrdluseks Luminori indeksifondil on see 14%, Tuleva ja SEB indeksifondil 10–11% ning Swedbanki indeksifondil 0%. Kuidas eri indeksitel viimastel aastatel läinud on ja mida see indeksiinvestorite jaoks tulevikus tähendada võib, saab lugeda mu märtsikuisest loos [„Indeksifondidel on läinud liiga hästi“](https://news.fp.lhv.ee/uudised/indeksifondidel-on-laeinud-liiga-haesti).\n\n**Üle 5000 eri investeeringu**\n\nLHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku on LHV indeksifondidel osalus üle 5000 erinevas ettevõttes üle maailma ning suurimate positsioonide hulka mahub USA tehnoloogiasektori kõrval nimesid ka mujalt maailmast.\n\n10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta esimese kvartali lõpu seisuga: Taiwan Semiconductor 3,1%, Microsoft 2,9%, Apple 2,4%, NVIDIA 2,1%, Amazon 1,6%, Alphabet 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Tencent Holdings 1,3%, Meta 1,0% ja Alibaba 0,7%.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109419","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET100":{"heading":"SEB III samba pensionifond 18+","id":"seb-iii-18+","code":"seb-iii-18+","dataMarker":"SET100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 5 aastat,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,95%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600074076, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,95%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,18%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600074076","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET35":{"heading":"SEB III samba pensionifond 65+","id":"seb-iii-65+","code":"seb-iii-65+","dataMarker":"SET35","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,85%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600008934, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,85%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,09%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600008934","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NPT100":{"heading":"Luminor Tulevik 16-50 Pensionifond","id":"aktsiad100","code":"Lu_100","dataMarker":"NPT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärk on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt keskmisest kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse, et tagada vara säilimise ka heitlikel perioodidel.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,99%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600098422, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,99%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,19%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600098422","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30","id":"swedv1","code":"v1","dataMarker":"SWT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled konservatiivne või vanemaealine koguja,\n- oled mõõduka riskivalmidusega,\n- sinu eesmärk on kogutava raha stabiilne kasv pikema aja jooksul (min 5 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 30% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,95%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600007530, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,95%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,95%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600007530","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60","id":"swedv2","code":"v2","dataMarker":"SWT60","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning teadlik väärtpaberite võimalustest ja riskidest,\n- sinu eesmärk on tagada kogutava raha võimalikult suur kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 60% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,05%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071031, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,05%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,05%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071031","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100","id":"swedv3","code":"v3","dataMarker":"SWT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 100% fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,15%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071049, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,15%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,15%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071049","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv100","code":"v100","dataMarker":"SWV100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- sulle sobib 100% aktsiatesse investeerimine ja sa eelistad teha seda valdavalt indeksitesse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109484, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109484","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"TUV100":{"heading":"Tuleva III Samba Pensionifond","id":"tuv100","code":"tuv100","dataMarker":"TUV100","securityId":null,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled noorem kui 55-aastane (üle 55-aastasele sobib fond kombinatsioonis võlakirjafondi või pangadeposiidiga),\n- ja tahad saavutada parimat võimalikku tootlust ning sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse üksnes MSCI All-Country World Index (MSCI ACWI) finantsindeksit, selle all-indekseid või sarnase alusvara koostisega indekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,23%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS","link":null},"depository":{"title":"AS Swedbank","url":"https://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001707, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,23%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,33%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001707","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LRK100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline","id":"roheline","code":"roheline","dataMarker":"LRK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n","strategyCampaign":"### **Eesti ainus rohefond**\n- Eesti pensionituru esimene ja sisult siiani ainus rohepöördetrendi investeeriv fond.\n- Pool portfellist on investeeritud jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvatesse või keskkonnateemalistesse fondidesse.\n- Kõik üksikinvesteeringud on keskkonnapõhised, st seotud taastuvenergia, energiatõhususe, veetehnoloogia, reostuse vähendamise, käitlemise, keskkonna toetustegevuste ning vastutustundliku metsa- ja põllumajandusega.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-maenpaa.png","name":"Jani Mäenpää","profession":"LHV portfellihaldur","quote":"_„LHV Roheline pensionifond on Eesti pensionituru ainus fond, mis investeerib otse jätkusuutlikkuse trendi ja ettevõtetesse, kelle jaoks jätkusuutlik areng on tulu, mitte kulu.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":3954},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":12.98,"unit":"%"},{"name":"Otse kinnisvarainvesteeringud","value":0.98,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":63.34,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.21,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.95,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":16.54,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Global X Copper Miners ETF | 13,43% |\n| Invesco Solar ETF | 11,65% |\n| Global X Lithium and Battery Tech | 8,48% |\n| L and G Battery Value-Chain UCITS | 8,13% |\n| iShares Global Clean Energy ET | 7,28% |\n| First Trust NASDAQ Clean Edge Green Energy Index Fund ETF | 5,43% |\n| iShares Electric Vehicles and Driving Technology UCITS | 4,11% |\n| First Trust NASDAQ Clean Edge Smart Grid Infrastructure Index Fund ETF | 3,99% |\n| QCP PE Fund III | 3,95% |\n| Tesla | 2,26% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 | 2,21% |\n| Sopruse157 omanikulaen | 0,58% |\n| Hepsor | 0,43% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2024) | 30 095 968 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 225 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0439% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,4067%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,81%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_prospekt_122024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Roheline põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_KIID_21052024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_kuuaruanne_2024_12.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Roheline_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n"}]},{"id":"sustainability","title":"Kestlikkust käsitlev teave","content":[{"type":"markdown","column":"left","content":"- [Jätkusuutlikkuse alane info](/assets/files/pension/Jatkusuutlikkuse_alane_info_LHV_Pensionifond_Roheline.pdf)\n- [Kestlikkuse perioodiline raport](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_ESG_lisa_2023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Tõusud ja mõõnad rohelistes investeeringutes\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nDetsembri lõpus muutus energia varustuskindlus taas päevakajaliseks teemaks seoses EstLink 2 ja andmekaablite lõhkumise juhtumitega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium defineerib varustuskindlust mõõdikuna, mis näitab, kas ja millises mahus vastab energia pakkumine nõudlusele ning kas tarbijal on võimalik saada energiat soovitud koguses, nõutud ajal ja vastuvõetava hinnaga. Selles kontekstis muutub energiatootmise keskkonnasõbralikkus teemaks, mis on seotud hoopis laiemalt ressursside ja infrastruktuuriga.\n\nRiikidevaheliste ühenduste kaudu imporditud energia puhul on võimalik tugineda näiteks Soome või Baltikumi võrgu baaskoormusele. Viimasel ajal on teema leidnud kõlapinda ka Norras, kus on esile tõusetunud kohaliku energia kallinemise probleem. Eriti teravaks on küsimus muutunud seoses Saksamaaga, keda süüdistatakse Norra kohaliku energia kallinemises, kuna Saksamaa ei suuda piisavalt elektrit toota taastuvate allikate ja kivisöe abil.\n\nOmetigi on selge, et ainult taastuvenergiast koosnevas elektrivõrgus kontrollib soovitud koguse kättesaadavust ja hinda kokkuvõttes emake loodus. Tuul puhub siis, kui ta puhub, ja päike paistab ainult kindlatel aegadel. See tekitab investori jaoks keerulise olukorra: kui kõik tootjad toodavad samaaegselt, avaldab see ökonoomika nõudluse ja pakkumise seaduste järgi tootlusele negatiivset mõju. Tarbija seisukohast on madalam hind muidugi meelepärane, sest see täidab vastuvõetava hinna kriteeriumi ning on eriti oluline tööstussektoris, kus see toetab riigi konkurentsivõimet. Kallis või ebakindel energia võib aga tööstusettevõtetele tähendada otsust viia tootmine mujale. See on narratiiv, mida energiapoliitika kujundajad peavad kindlasti arvesse võtma.\n\nAntud narratiiv iseloomustab hästi ka Roheliste fondide viimast aastat, mis kujunes investeeringute jaoks keeruliseks. Detsembris oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus –3,39% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus –3,12%, viies kogu 2024. aasta tootluse vastavalt –9,47% ja –9,90% tasemele. Suurimat negatiivset mõju avaldasid päikeseenergiaga seotud investeeringud ning investeeringud rohelistesse tehnoloogiatesse, sealhulgas tuuleturbiinide tootjasse Vestas ja laiapõhjalisse fondi, mis keskendub taastuvenergiale ja rohelistele tehnoloogiatele. Aasta jooksul läks hästi energiatõhususe, elektrifitseerimise ja ringmajandusega seotud investeeringutel, mis näitasid head tootlust. Siiski polnud nende positiivne mõju piisavalt suur, et kompenseerida taastuvenergiaga seotud investeeringute negatiivset mõju.\n\n![Investeerimisteemade lõikes panus roheliste fondide 2024. aasta tootlusele.](/assets/images/pension/roheline_kuukiri_12.2024.png){.pension-img}\n_Joonis 1. Investeerimisteemade lõikes panus roheliste fondide 2024. aasta tootlusele._\n\nUus aasta on alanud pigem positiivselt, kuid märkimisväärne ebakindlus püsib nii poliitilises keskkonnas kui ka intressimäärade osas. USA Föderaalreservi (FED) otsus langetada intresse oodatust aeglasemas tempos võib samuti turge mõjutada. Kuigi järelduste tegemiseks on veel vara, näevad investorid võimalusi madalatele hinnatasemetele langenud rohelistes valdkondades. Samuti on märgata ootusi, et president Donald Trumpi mõju võib osutuda kardetust väiksemaks. Eelmisel Trumpi ametiajal näitasid rohelised varad märkimisväärselt paremat tootlust võrreldes nafta- ja gaasitootmisega seotud varadega. See näitab, et roheliste investeeringute atraktiivsus võib püsida tugevana ka poliitiliselt keerulistel aegadel. Siiski tuleb Trumpi puhul alati valmis olla üllatusteks, kuna tema poliitilised otsused ja avaldused võivad ootamatult mõjutada turge ja konkreetseid ettevõtteid.\n"},{"year":2024,"month":11,"content":"### November 2024: Väljakutsed ja võimalused rohelistes investeeringutes\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nLHV Pensionifondid Roheline ja Roheline III loodi inimestele, kes soovivad toetada rohepööret ja muuta maailma rohelisemaks. Roheliste fondide strateegia keskendub temaatilistele investeeringutele, mis erinevad suuremate aktsiaturgude indeksitest. Tsüklilisuse tõttu võivad tulemused ka erineda üldisest turuliikumisest. Seega on ilmne, et viimaste aastate vaates ei ole tulemused olnud rahuldavad. Kuigi sellel aastal on elektrifitseerimise, energiatõhususe ja ringmajanduse investeeringud liikunud positiivses suunas, on suurim takistus ja negatiivne mõju fondide tootlusele olnud päikeseenergiaga seotud investeeringud. \n\nNovembris oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus 1,9% ja Pensionifondi Roheline III 1,5%. Olulise panuse andis roheliste fondide ühe suurima üksikpositsiooni Renewi aktsia tugev tõus. Belgias ja Hollandis jäätmekäitlusega tegelev ettevõte sai võimaliku ülevõtupakkumise varahaldurilt Macquarie Asset Management, kõrgema hinna pealt kui seda pakuti mullu sügisel ja mille nõukogu toona tagasi lükkas. Nüüd aga on nõukogu nõus pakkumist aktsionäridele soovitama, kui Macquarie peaks detsembri teises pooles ametliku ettepaneku tegema. Kasutasime hinnatõusu võimalusena lüüa osa kasumist lukku. \n\nInvesteerimine on seotud varade hinnakõikumise riskiga ja nagu Renewi näide ilmestab, tuleb säilitada pikaajaline perspektiiv kui investeerimisteesis ei toimu vahepeal muutusi. Iga tsükkel hõlmab nii tõusu- kui ka langusperioode. Roheliste investeeringute sektorit tabas kõigepealt poliitiline taganttuul ja investorite poolne eufooria. Finantsturud on loomult ettevaatavad: esialgu oodatakse poliitiliste lubaduste täielikku elluviimist, seejärel tekib lahjendamise efekt, mis lõpuks viib ootuste hääbumiseni.\n\nSee võtab aega, et ootused kohaneksid muutunud olukorraga. Poliitilised ootused sektorile on Euroopas ja kohalikul turul ikka jätkuvalt kõrgeks seatud. Netonullheide aastaks 2050, 100% taastuvenergia aastaks 2030, fossiilkütuste kasutamise lõpetamine ning sisepõlemismootoriga autode keelustamine ja vastavad keelud. Roheliste fondide investeeringud aitavad nendele eesmärkidele leida lahendusi. \n\nKäsukorral põhinev majandus saavutab harva edu. Uued tehnoloogiad peavad vanadest olema paremad, mugavamad või odavamad, et saavutada laialdane kasutus. See hõlmab ka ettevõtteid, mille tooted on keskkonnasõbralikkuse tõttu paremad, mugavamad ja odavamad. Parem energiaefektiivsus tähendab väiksemat energiakasutust, algusest peale jätkusuutlikult loodud toode saastab vähem ning loob kliendile suuremat väärtust. Kokkuvõttes peaks see looma ka investorile meeldiva olukorra. \n\nPortfelli investeeringud on peamiselt jaotatud taastuvenergia, elektrifitseerimise, energiatõhususe, akutehnoloogia, ringmajanduse ja elektriautode vahel. Need valdkonnad pakuvad praeguses turuolukorras rohkelt investeerimisvõimalusi. Näiteks Euroopas ja Ameerikas pakub vananev taristu võimalusi elektri- ja veevõrkude uuendamiseks, reostuse vähendamiseks, jäätmekäitluseks ja ringmajanduseks – valdkonnad, mida kliimaaruteludes tihti alahinnatakse. Liigne keskendumine ainuüksi CO₂ vähendamisele jätab märkamata paljud muud võimalused, mis aitavad elukvaliteeti parandada.\n"},{"year":2024,"month":10,"content":"### Oktoober 2024: Muutlikud poliitilised tuuled \n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nPoliitiliste muutuste puhul võib ennustamine olla sama keeruline kui tuule kiiruse prognoosimine. Lühiajaliselt võivad mõlemad suunamuutused olla ettearvamatud ja põhjustada volatiilsust. \n\nSaksamaal nimetatakse taastuvenergia tootmise ebasoodsaid perioode dunkelflaute’iks, mis tähendab vabas tõlkes pimedat tuulevaikust. See on ajavahemik, mil tuul ei puhu ja päike ei paista, luues keerulise olukorra taastuvenergia tootmiseks. Piltlikult öeldes on sarnast ebakindlust toonud ka Ameerika Ühendriikide presidendivalimised kohalikule turule.\n\nPresident Donald Trumpi võidu korral võib oodata muutusi taastuvenergiapoliitikas, sealhulgas võimalikke tariife Hiinas toodetud päikeseenergia komponentidele ja teistele seadmetele. Kuigi see võib esialgu tunduda karmina, pakub see tegelikult võimalusi kohalikele ettevõtetele. \n\nTaastuvenergia väärtusahelas on Hiina juhtival kohal madalate tootmiskuludega. Samuti ei pruugi president Bideni ajal loodud taastuvenergia toetusprogrammid Trumpi juhtimisel enam sama soodsad olla, mistõttu peab USA taastuvenergiasektor leidma uusi viise, nagu näiteks kohalikud töökohad või kapitali tootlikkuse orgaaniline kasvatamine, et oma positsiooni säilitada. Head ettevõtted leiavad viise, kuidas igas majanduspoliitilises keskkonnas hakkama saada, ja see kehtib kindlasti ka taastuvenergiaettevõtete puhul.\n\nValimiskuu jooksul reageerisid taastuvenergiaga seotud varad positiivselt Kamala Harrise võiduvõimaluste kasvule, kuid Trumpi võiduvõimaluste suurenemine ja lõpuks valimisvõit mõjutasid kuu tulemust negatiivselt. Oktoobris oli LHV pensionifondi Roheline tootlus –4,29% ja pensionifondi Roheline III –4,17%.\n\nTrumpi tariifide eesmärk oleks kaitsta ameeriklaste huve ja luua kohalikke töökohti, kuid sellel on ettevaatavalt inflatsiooniline mõju. Trumpi teine valimislubadus on energiahindade langetamine, mis on varasemalt tähendanud fossiilkütuste kasutamise toetamist. Taastuvenergiaga tootmine on aga päikeseliste ja tuuliste päevade korral marginaalsete tootmiskulude puudumise tõttu väga odav. Probleemid tekivad aga juhul, kui esineb mainitud pime tuulevaikus.\n\nEuroopa Liit on tugeva Hiina sõltuvuse tõttu hiljuti kehtestanud kriitilise tähtsusega toorainete määruse, mille eesmärk on suurendada oluliste toorainete varustuskindlust, mis on eriti oluline Euroopa taastuvenergia ja muu tehnoloogilise arengu seisukohalt. Nagu USA valimised näitavad, vajab ka Euroopa peagi tegusid, mitte ainult loosungeid.\n"},{"year":2024,"month":9,"content":"### September 2024: Lainete lummuses\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nFinantsturud liiguvad oma olemuselt kohati lainetena. Laineharjal sõites kogub optimism ja eufooria võimu, täpselt nagu majanduse hoogsa kasvutsükli ajal. Populaarsed sektorid ja üksikaktsiad haaravad tähelepanu, samas kui moest väljas teemad jäävad justkui piltlikult lainepõhja.\n\nInvesteerimise psühholoogiat arvesse võttes võib antud olukorras mõelda, kas lainehari tuleb alla või hoopis algab uus sõit ülespoole. See peegeldab suurepäraselt üleilmselt finantsturgude ettevaatavaid ootusi majanduse väljavaate osas.\n\nFinantsturud hindavad ka erinevate riikide poliitilisi riske ja võimalusi ning kajastavad seda jooksvalt varade hinnaliikumistes. USA presidendivalimiste aastal on see hea näide, kuid sama kehtib ka Euroopa rohepöörde ja teiste sarnaste teemade puhul. \n\nSeptembrikuus oli LHV pensionifondi Roheline tootlus 3,9% ja pensionifondi Roheline III 3,5%.\n\nPositiivse kuu taga oli nii USA Föderaalreservi otsus langetada intressimäära 50 baaspunkti võrra kui ka Hiina valitsuse plaan majandust elavdada. Madalamad intressimäärad toetavad eriti taastuvenergiavarasid ning ka erinevaid salvestuslahendusi, mis on vajalikud taastuvenergia katkendlikkuse tõttu.\n\nTeine toetav trend on andmekeskuste ja tehisintellekti arendamisega seotud kasvav vajadus energia järele. Andmekeskused töötavad 24/7 ning vajavad stabiilset energiat. \n\nNäiteks on nii Microsoft kui ka Alphabet (varem Google) suures mahus taastuvenergia ja süsinikuvaba energia kasutajad ning soovivad sellega tarbimise kasvu rahuldada. Andmekeskused vajavad jahutamiseks ka olulises koguses vett.\n\nMõlemad teemad on head näited sellest, kuidas tehnoloogia arenguga on võimalik esmalt luua uus ressursside kasutamise valdkond ja seejärel arendada tehnoloogiaid, mis võimaldavad neid ressursse tõhusamalt kasutada. See on hea näide sellest, kui keeruline võib olla tehnoloogilise arengu ja keskkonnasäästliku mõtlemise sobitamine ühte lausesse. \n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001723","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":3.62,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Roheline III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/roheline","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LRT100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline III","id":"roheline","code":"rohelinepluss","dataMarker":"LRT100","securityId":189345,"suitability":"**Sobib kui**\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n\nRoheline III võib võtta kontsentratsiooniriski senisest suuremas ulatuses, samuti investeerida varaklassidesse, millesse ei olnud tal seni lubatud investeerida. Näiteks võib Roheline III nüüd investeerida rohepöördega seotud väärismetallidesse ja toormaterjalidesse kuni neljandiku fondi varast.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,49%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"7 003 906,73 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":21.74,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":62.46,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.03,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.71,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":10.07,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Global X Copper Miners ETF | 14,32% |\n| Invesco Solar ETF | 10,19% |\n| L and G Battery Value-Chain UCITS | 9,41% |\n| Global X Lithium and Battery Tech | 7,65% |\n| iShares Global Clean Energy ET | 6,40% |\n| First Trust NASDAQ Clean Edge Green Energy Index Fund ETF | 5,85% |\n| Cie de Saint-Gobain | 4,34% |\n| First Trust NASDAQ Clean Edge Smart Grid Infrastructure Index Fund ETF | 4,30% |\n| QCP PE Fund III | 3,71% |\n| iShares Electric Vehicles and Driving Technology UCITS | 3,68% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 | 2,03% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","active":true,"content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2024) | 6 416 447 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 0 osakut |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0.0439%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,49%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,01%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_III_tingimused.pdf) \n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_vabatahtlike_pensionifondide_prospekt_18122024.pdf)\n- [Põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_III_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_III_kuuaruanne_2024_12.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Roheline_III_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_Pluss_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_Pluss_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n"}]},{"id":"sustainability","title":"Kestlikkust käsitlev teave","content":[{"type":"markdown","column":"left","content":"- [Jätkusuutlikkuse alane info](/assets/files/pension/Jatkusuutlikkuse_alane_info_LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss.pdf)\n- [Kestlikkuse perioodiline raport](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_III_ESG_lisa_2023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Roheline III","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Tõusud ja mõõnad rohelistes investeeringutes\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nDetsembri lõpus muutus energia varustuskindlus taas päevakajaliseks teemaks seoses EstLink 2 ja andmekaablite lõhkumise juhtumitega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium defineerib varustuskindlust mõõdikuna, mis näitab, kas ja millises mahus vastab energia pakkumine nõudlusele ning kas tarbijal on võimalik saada energiat soovitud koguses, nõutud ajal ja vastuvõetava hinnaga. Selles kontekstis muutub energiatootmise keskkonnasõbralikkus teemaks, mis on seotud hoopis laiemalt ressursside ja infrastruktuuriga.\n\nRiikidevaheliste ühenduste kaudu imporditud energia puhul on võimalik tugineda näiteks Soome või Baltikumi võrgu baaskoormusele. Viimasel ajal on teema leidnud kõlapinda ka Norras, kus on esile tõusetunud kohaliku energia kallinemise probleem. Eriti teravaks on küsimus muutunud seoses Saksamaaga, keda süüdistatakse Norra kohaliku energia kallinemises, kuna Saksamaa ei suuda piisavalt elektrit toota taastuvate allikate ja kivisöe abil.\n\nOmetigi on selge, et ainult taastuvenergiast koosnevas elektrivõrgus kontrollib soovitud koguse kättesaadavust ja hinda kokkuvõttes emake loodus. Tuul puhub siis, kui ta puhub, ja päike paistab ainult kindlatel aegadel. See tekitab investori jaoks keerulise olukorra: kui kõik tootjad toodavad samaaegselt, avaldab see ökonoomika nõudluse ja pakkumise seaduste järgi tootlusele negatiivset mõju. Tarbija seisukohast on madalam hind muidugi meelepärane, sest see täidab vastuvõetava hinna kriteeriumi ning on eriti oluline tööstussektoris, kus see toetab riigi konkurentsivõimet. Kallis või ebakindel energia võib aga tööstusettevõtetele tähendada otsust viia tootmine mujale. See on narratiiv, mida energiapoliitika kujundajad peavad kindlasti arvesse võtma.\n\nAntud narratiiv iseloomustab hästi ka Roheliste fondide viimast aastat, mis kujunes investeeringute jaoks keeruliseks. Detsembris oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus –3,39% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus –3,12%, viies kogu 2024. aasta tootluse vastavalt –9,47% ja –9,90% tasemele. Suurimat negatiivset mõju avaldasid päikeseenergiaga seotud investeeringud ning investeeringud rohelistesse tehnoloogiatesse, sealhulgas tuuleturbiinide tootjasse Vestas ja laiapõhjalisse fondi, mis keskendub taastuvenergiale ja rohelistele tehnoloogiatele. Aasta jooksul läks hästi energiatõhususe, elektrifitseerimise ja ringmajandusega seotud investeeringutel, mis näitasid head tootlust. Siiski polnud nende positiivne mõju piisavalt suur, et kompenseerida taastuvenergiaga seotud investeeringute negatiivset mõju.\n\n![Investeerimisteemade lõikes panus roheliste fondide 2024. aasta tootlusele.](/assets/images/pension/roheline_kuukiri_12.2024.png){.pension-img}\n_Joonis 1. Investeerimisteemade lõikes panus roheliste fondide 2024. aasta tootlusele._\n\nUus aasta on alanud pigem positiivselt, kuid märkimisväärne ebakindlus püsib nii poliitilises keskkonnas kui ka intressimäärade osas. USA Föderaalreservi (FED) otsus langetada intresse oodatust aeglasemas tempos võib samuti turge mõjutada. Kuigi järelduste tegemiseks on veel vara, näevad investorid võimalusi madalatele hinnatasemetele langenud rohelistes valdkondades. Samuti on märgata ootusi, et president Donald Trumpi mõju võib osutuda kardetust väiksemaks. Eelmisel Trumpi ametiajal näitasid rohelised varad märkimisväärselt paremat tootlust võrreldes nafta- ja gaasitootmisega seotud varadega. See näitab, et roheliste investeeringute atraktiivsus võib püsida tugevana ka poliitiliselt keerulistel aegadel. Siiski tuleb Trumpi puhul alati valmis olla üllatusteks, kuna tema poliitilised otsused ja avaldused võivad ootamatult mõjutada turge ja konkreetseid ettevõtteid. \n"},{"year":2024,"month":11,"content":"### November 2024: Väljakutsed ja võimalused rohelistes investeeringutes\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nLHV Pensionifondid Roheline ja Roheline III loodi inimestele, kes soovivad toetada rohepööret ja muuta maailma rohelisemaks. Roheliste fondide strateegia keskendub temaatilistele investeeringutele, mis erinevad suuremate aktsiaturgude indeksitest. Tsüklilisuse tõttu võivad tulemused ka erineda üldisest turuliikumisest. Seega on ilmne, et viimaste aastate vaates ei ole tulemused olnud rahuldavad. Kuigi sellel aastal on elektrifitseerimise, energiatõhususe ja ringmajanduse investeeringud liikunud positiivses suunas, on suurim takistus ja negatiivne mõju fondide tootlusele olnud päikeseenergiaga seotud investeeringud. \n\nNovembris oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus 1,9% ja Pensionifondi Roheline III 1,5%. Olulise panuse andis roheliste fondide ühe suurima üksikpositsiooni Renewi aktsia tugev tõus. Belgias ja Hollandis jäätmekäitlusega tegelev ettevõte sai võimaliku ülevõtupakkumise varahaldurilt Macquarie Asset Management, kõrgema hinna pealt kui seda pakuti mullu sügisel ja mille nõukogu toona tagasi lükkas. Nüüd aga on nõukogu nõus pakkumist aktsionäridele soovitama, kui Macquarie peaks detsembri teises pooles ametliku ettepaneku tegema. Kasutasime hinnatõusu võimalusena lüüa osa kasumist lukku. \n\nInvesteerimine on seotud varade hinnakõikumise riskiga ja nagu Renewi näide ilmestab, tuleb säilitada pikaajaline perspektiiv kui investeerimisteesis ei toimu vahepeal muutusi. Iga tsükkel hõlmab nii tõusu- kui ka langusperioode. Roheliste investeeringute sektorit tabas kõigepealt poliitiline taganttuul ja investorite poolne eufooria. Finantsturud on loomult ettevaatavad: esialgu oodatakse poliitiliste lubaduste täielikku elluviimist, seejärel tekib lahjendamise efekt, mis lõpuks viib ootuste hääbumiseni.\n\nSee võtab aega, et ootused kohaneksid muutunud olukorraga. Poliitilised ootused sektorile on Euroopas ja kohalikul turul ikka jätkuvalt kõrgeks seatud. Netonullheide aastaks 2050, 100% taastuvenergia aastaks 2030, fossiilkütuste kasutamise lõpetamine ning sisepõlemismootoriga autode keelustamine ja vastavad keelud. Roheliste fondide investeeringud aitavad nendele eesmärkidele leida lahendusi. \n\nKäsukorral põhinev majandus saavutab harva edu. Uued tehnoloogiad peavad vanadest olema paremad, mugavamad või odavamad, et saavutada laialdane kasutus. See hõlmab ka ettevõtteid, mille tooted on keskkonnasõbralikkuse tõttu paremad, mugavamad ja odavamad. Parem energiaefektiivsus tähendab väiksemat energiakasutust, algusest peale jätkusuutlikult loodud toode saastab vähem ning loob kliendile suuremat väärtust. Kokkuvõttes peaks see looma ka investorile meeldiva olukorra. \n\nPortfelli investeeringud on peamiselt jaotatud taastuvenergia, elektrifitseerimise, energiatõhususe, akutehnoloogia, ringmajanduse ja elektriautode vahel. Need valdkonnad pakuvad praeguses turuolukorras rohkelt investeerimisvõimalusi. Näiteks Euroopas ja Ameerikas pakub vananev taristu võimalusi elektri- ja veevõrkude uuendamiseks, reostuse vähendamiseks, jäätmekäitluseks ja ringmajanduseks – valdkonnad, mida kliimaaruteludes tihti alahinnatakse. Liigne keskendumine ainuüksi CO₂ vähendamisele jätab märkamata paljud muud võimalused, mis aitavad elukvaliteeti parandada.\n"},{"year":2024,"month":10,"content":"### Oktoober 2024: Muutlikud poliitilised tuuled \n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nPoliitiliste muutuste puhul võib ennustamine olla sama keeruline kui tuule kiiruse prognoosimine. Lühiajaliselt võivad mõlemad suunamuutused olla ettearvamatud ja põhjustada volatiilsust. \n\nSaksamaal nimetatakse taastuvenergia tootmise ebasoodsaid perioode dunkelflaute’iks, mis tähendab vabas tõlkes pimedat tuulevaikust. See on ajavahemik, mil tuul ei puhu ja päike ei paista, luues keerulise olukorra taastuvenergia tootmiseks. Piltlikult öeldes on sarnast ebakindlust toonud ka Ameerika Ühendriikide presidendivalimised kohalikule turule.\n\nPresident Donald Trumpi võidu korral võib oodata muutusi taastuvenergiapoliitikas, sealhulgas võimalikke tariife Hiinas toodetud päikeseenergia komponentidele ja teistele seadmetele. Kuigi see võib esialgu tunduda karmina, pakub see tegelikult võimalusi kohalikele ettevõtetele. \n\nTaastuvenergia väärtusahelas on Hiina juhtival kohal madalate tootmiskuludega. Samuti ei pruugi president Bideni ajal loodud taastuvenergia toetusprogrammid Trumpi juhtimisel enam sama soodsad olla, mistõttu peab USA taastuvenergiasektor leidma uusi viise, nagu näiteks kohalikud töökohad või kapitali tootlikkuse orgaaniline kasvatamine, et oma positsiooni säilitada. Head ettevõtted leiavad viise, kuidas igas majanduspoliitilises keskkonnas hakkama saada, ja see kehtib kindlasti ka taastuvenergiaettevõtete puhul.\n\nValimiskuu jooksul reageerisid taastuvenergiaga seotud varad positiivselt Kamala Harrise võiduvõimaluste kasvule, kuid Trumpi võiduvõimaluste suurenemine ja lõpuks valimisvõit mõjutasid kuu tulemust negatiivselt. Oktoobris oli LHV pensionifondi Roheline tootlus –4,29% ja pensionifondi Roheline III –4,17%.\n\nTrumpi tariifide eesmärk oleks kaitsta ameeriklaste huve ja luua kohalikke töökohti, kuid sellel on ettevaatavalt inflatsiooniline mõju. Trumpi teine valimislubadus on energiahindade langetamine, mis on varasemalt tähendanud fossiilkütuste kasutamise toetamist. Taastuvenergiaga tootmine on aga päikeseliste ja tuuliste päevade korral marginaalsete tootmiskulude puudumise tõttu väga odav. Probleemid tekivad aga juhul, kui esineb mainitud pime tuulevaikus.\n\nEuroopa Liit on tugeva Hiina sõltuvuse tõttu hiljuti kehtestanud kriitilise tähtsusega toorainete määruse, mille eesmärk on suurendada oluliste toorainete varustuskindlust, mis on eriti oluline Euroopa taastuvenergia ja muu tehnoloogilise arengu seisukohalt. Nagu USA valimised näitavad, vajab ka Euroopa peagi tegusid, mitte ainult loosungeid.\n"},{"year":2024,"month":9,"content":"### September 2024: Lainete lummuses \n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nFinantsturud liiguvad oma olemuselt kohati lainetena. Laineharjal sõites kogub optimism ja eufooria võimu, täpselt nagu majanduse hoogsa kasvutsükli ajal. Populaarsed sektorid ja üksikaktsiad haaravad tähelepanu, samas kui moest väljas teemad jäävad justkui piltlikult lainepõhja.\n\nInvesteerimise psühholoogiat arvesse võttes võib antud olukorras mõelda, kas lainehari tuleb alla või hoopis algab uus sõit ülespoole. See peegeldab suurepäraselt üleilmselt finantsturgude ettevaatavaid ootusi majanduse väljavaate osas.\n\nFinantsturud hindavad ka erinevate riikide poliitilisi riske ja võimalusi ning kajastavad seda jooksvalt varade hinnaliikumistes. USA presidendivalimiste aastal on see hea näide, kuid sama kehtib ka Euroopa rohepöörde ja teiste sarnaste teemade puhul. \n\nSeptembrikuus oli LHV pensionifondi Roheline tootlus 3,9% ja pensionifondi Roheline III 3,5%.\n\nPositiivse kuu taga oli nii USA Föderaalreservi otsus langetada intressimäära 50 baaspunkti võrra kui ka Hiina valitsuse plaan majandust elavdada. Madalamad intressimäärad toetavad eriti taastuvenergiavarasid ning ka erinevaid salvestuslahendusi, mis on vajalikud taastuvenergia katkendlikkuse tõttu.\n\nTeine toetav trend on andmekeskuste ja tehisintellekti arendamisega seotud kasvav vajadus energia järele. Andmekeskused töötavad 24/7 ning vajavad stabiilset energiat. \n\nNäiteks on nii Microsoft kui ka Alphabet (varem Google) suures mahus taastuvenergia ja süsinikuvaba energia kasutajad ning soovivad sellega tarbimise kasvu rahuldada. Andmekeskused vajavad jahutamiseks ka olulises koguses vett.\n\nMõlemad teemad on head näited sellest, kuidas tehnoloogia arenguga on võimalik esmalt luua uus ressursside kasutamise valdkond ja seejärel arendada tehnoloogiaid, mis võimaldavad neid ressursse tõhusamalt kasutada. See on hea näide sellest, kui keeruline võib olla tehnoloogilise arengu ja keskkonnasäästliku mõtlemise sobitamine ühte lausesse. \n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001764","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":2.03,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv30","code":"v30indeks","dataMarker":"SWV30","securityId":204900,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled mõõduka riskitaluvusega konservatiivne või vanemaealine pensionikoguja,\n- sinu eesmärk on varade stabiilsus ja pikaajaline kasv (min 5 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning Sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- soovid investeerida kuni 30% aktsiatesse ning eelistad seda teha valdavalt indeksisse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 30% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinevate valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtteid.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001749, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001749","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv60","code":"v60indeks","dataMarker":"SWV60","securityId":204901,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning Sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- soovid investeerida kuni 60% aktsiatesse ning eelistad seda teha valdavalt indeksisse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 60% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinevate valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtteid.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001731, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001731","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NIT100":{"heading":"Luminor Jätkusuutlik Tulevik 50-55 Indeks Pensionifond","id":"jatkusuutlik-taiendav","code":"jatkusuutlik-taiendav","dataMarker":"NIT100","securityId":213281,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- Sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk;\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi, et pikemas perspektiivis teenida potentsiaalselt keskmisest kõrgemat tootlust.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% aktsiatesse ja sarnast riski kandvatesse varadesse. Fondi eesmärk on saavutada tootlus, mis pikas perspektiivis ületab inflatsiooni. Fond sobib pikaajaliseks kogumiseks, mille puhul aktsiaturgude lühiajalised kõikumised ei tohiks lõpptulemusele olulist mõju avaldada.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0,25%","managementFee":"0,25%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001798, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,25%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,54%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001798","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWI100":{"heading":"Swedbank III Samba Pensionifond Indeks","id":"swi100","code":"SWI100","dataMarker":"SWI100","securityId":218897,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- soovid, et sinu pensionivara jälgiks globaalsete aktsiaturgude liikumist,\n- sinu eesmärk on vara suurem kasv pikema aja jooksul (vähemalt 10 aastat),\n- oled valmis säästude väärtuse suurema kõikumisega.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond on moodustatud n.n passiivse investeerimispoliitikaga fondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinete valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtted.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001822, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001822","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":0,"transactionDaysForSell":1,"transactionDaysForExchange":3},"SWK100":{"heading":"Swedbank Pensionifond Indeks","id":"swk100","code":"SWK100","dataMarker":"SWK100","suitability":"**Sobib kui**\n- kogud pensioni veel vähemalt 10 aastat;\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega;\n- soovid koguda indeksfondis.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond on moodustatud n.n passiivse investeerimispoliitikaga fondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinete valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtted. Aktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":16406},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.53,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.48,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi MSCI World SRI Climate Net Zero Ambition | 24,64% |\n| UBS Lux Fund Solutions - MSCI | 24,30% |\n| iShares MSCI World SRI UCITS E | 18,58% |\n| Access Global A | 18,17% |\n| Access Edge Global A | 13,84% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,30%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001814","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"swk09":{"heading":"Swedbank pensionifond 2000-09 sündinutele","id":"swk09","code":"swk09","dataMarker":"swk09","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 00-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":5499},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":4.15,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":94.06,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":0.7,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.49,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.65,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.08.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi S&P 500 Climate Net Zero Ambition Pab Ucits | 15,12% |\n| Amundi MSCI World SRI Climate Net Zero Ambition | 14,70% |\n| UBS Lux Fund Solutions - MSCI | 13,97% |\n| Amundi MSCI World ESG Leaders UCITS ETF | 13,95% |\n| Access Edge Global A | 13,30% |\n| Globalfond A | 8,89% |\n| Xtrackers MSCI Japan ESG UCITS ETF | 5,20% |\n| Amundi MSCI EM ex China ESG ETF | 4,87% |\n| Access USA A | 1,81% |\n| Transition Energy A | 1,29% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| TKM Grupp | 0,74% |\n| LHV Group AS | 0,73% |\n| Enefit Green | 0,65% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,83%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001848","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":3.44,"fundManager":"Swedbank"}}<meta name="robots" content="noindex">