Inimesed sageli alahindavad riske ja ülehindavad enda võimeid petuskeemide äratundmisel

Pankadega otsesemalt või kaudsemalt seotud pettused on Eestis viimastel aastatel märgatavalt sagenenud. Kurjategijad on välja töötanud uusi ja keerukaid skeeme, millega soovitakse inimeste pangakontodel olevat raha välja petta.

Kuna sularaha kasutatakse üha vähem ning raha liigutatakse valdavalt digitaalselt, püüavad petturid leida erinevaid võimalusi inimeste pangakontodel oleva raha varastamiseks läbi maksete või kaarditehingute. Klientide ootus pangale on, et nende raha on igati kaitstud. Pangad hoiavadki klientide vara turvaliselt, kuid probleemid tekivad siis, kui kliendid annavad petturitele ise ligipääsu oma kontodele.

Silmast silma petujutu asemel on tänased kelmid haaranud telefonid, et tõmmata inimesed kõnega konksu otsa, pakkudes näiteks investeeringutele ulmelisi kasumeid. Nad loovad autentsena tunduvaid, aga vale aadressiga veebilehti, mis panevad uskuma, et oled õiges kohas, kuhu maksmiseks oma PIN-koodid sisestada. Ringlevad ka petukirjad ja SMS-id, mille kurjategijad saadavad panga või mõne muu teenusepakkuja nime alt, et suunata pahaaimamatuid edasi lingile, kus on jälle vaja PIN-koodid sisestada.

Veel mõned aastad tagasi olid petukirjad ja -lehed kergesti äratuntavad, kuid täna näevad need väga usutavad välja. Olgu öeldud, et ükski teenusepakkuja ei palu kliendil kunagi telefoni, SMS-i ega e-kirja teel pangakonto paroole või krediitkaardi andmeid kuhugi saata või sisestada.

Levinud arusaam: "minuga seda ei juhtu ja ma saan aru, kui mind petetakse"

Panga töös näeme iga päev haritud ja arukaid inimesi igas vanuses, olenemata soost, kes on sattunud mõne petuskeemi ohvriks. Pettuste ohvriks võib langeda igaüks. Uuringud tõestavad, et inimesed sageli alahindavad riske ja ülehindavad enda võimeid petuskeeme ära tunda. Sageli sõltub petta saamine pelgalt juhusest.

On oluline mõista, et PIN-koodide sisestamine võrdub allkirjaga ning iga tehingu kinnitamisel peab kasutaja olema äärmiselt ettevaatlik.

Kliendid eeldavad sageli, et pangad suudavad kurjategijaid jälitada ja raha tagasi saada. See on keerulisem kui paljud arvavad, kuna raha liigub kiiresti välisriikidesse ning saaja kontolt edasi. Näiteks kaardiandmete lekkimise korral võib kaardiorganisatsioon aidata raha tagasi saada, kuid see ei laiene kõikidele maksetele.

Kui inimene satub pettuse ohvriks, on oluline teha politseisse avaldus, kuna pettuste uurimine ja lahendamine kuulub politsei pädevusse. Pettuste lahendus- ja ennetusmeetmete täpsed üksikasjad ei ole sageli avalikud, et vältida kurjategijate teadlikkust meetmetest.

Mida saavad pangad teha klientide kaitsmiseks ja mida mitte?

Pettuste ennetamiseks tegelevad pangad teavitustööga, arendavad oma süsteeme pettusekindlamaks ning teostavad aktiivset monitooringut petulehtede avastamiseks ja eemaldamiseks. Näiteks on tänavu tehtud juba üle 150 petulehe, mis matkivad LHV veebilehte: enamjaolt jõuavad need internetis üleval olla vaid mõnikümmend minutit, sest pank saab nendele reeglina kiirelt jälile.

Pettuste lahendamise osas tegelevad pangad klientide informeerimise ja nõustamisega ning suhtlevad kaardiorganisatsioonidega kaardipettuste korral. Lisaks teevad pangad koostööd politseiga andmete jagamiseks ja teiste pankadega suhtlemiseks.

Lisaks pettuste vastu võitlemisele arendavad pangad tööriistu, mis suudaksid pettusemustreid ära tunda, ennetada riske ning pettusi peatada. Kiiresti muutuvas maailmas on kelmid muutunud üha nutikamaks ning kasutavad erinevaid meetmeid, et inimeste tähelepanu eemale juhtida. Nii pangad kui ka politsei teevad jõupingutusi turvalisema elukeskkonna tagamiseks, kuid ka inimesed peavad olema valvsad ning arvestama, et pettused võivad tabada ka neid endid.

Pettuste vastu võitlemine on pankade ja klientide ühine ülesanne. Pangad tegelevad pettuste ennetamise ja lahendamisega erinevate meetmete abil ning klientidel on oluline olla teadlik petuskeemidest ja kasutada oma raha ettevaatlikult.