15. november 2017
Sul on vaja langetada oluline otsus, mis mõjutab otseselt seda, milline on su tulevik 5, 10 või 40 aasta pärast. Nii nagu iga otsusega elus, puudub 100% õnnestumise garantii, kuid otsus tuleb langetada tänaste parimate teadmiste juures. Seetõttu julgustame sind läbi mõtlema, mida saab sulle pakkuda ühe või teise strateegiaga pensionifond ning milline neist läheb kõige enam kokku sinu vajaduste ja ootustega tuleviku suhtes. Räägime käesolevas postituses lihtsalt ja selgelt lahti, mis on põhilised erinevused aktiivsetel ja passiivsetel pensionifondidel ning kellele milline fondistrateegia paremini võiks sobida. Loe lähemalt ja jaga infot ka sõpradega!
1. Kuhu raha investeeritakse?
Aktiivsed pensionifondid investeerivad aktsiaturgudele, ettevõtete võlakirjadesse, kinnisvarasse, metsa jt atraktiivsetesse börsivälistesse võimalustesse. Suurt osa aktiivselt juhitud fondide portfellist moodustavad ka otseinvesteeringud. LHV aktiivsed pensionifondid on väga selgelt võtnud eesmärgi leida häid investeerimisvõimalusi Eestis ning on seeläbi pensionifondidest suurimad Eesti majandusse investeerijad, moodustades 82,65% kõigist Eesti-suunalistest investeeringutest, mis pensionifondide poolt tehtud on (Eesti-Kaubandus Tööstuskoda, 2017. a III kvartali andmed).
Passiivsed pensionifondid on aga pidevalt finantsturgudele investeeritud. Kõigi Eesti passiivsete aktsiariskiga pensionifondide puhul saab öelda, et nende põhiliseks investeerimisinstrumendiks on fondid. LHV Pensionifond Indeks on ligi 75% varast paigutanud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse, investeerides nii arenenud kui arenevatele turgudele ja piiririikidesse. Oluline on see, et kunagi ei saa fondis olla rohkem kui 2% vaba, investeerimata raha. Kui raha osakaal ületab 2% piirmäära, tuleb see investeerida 5 tööpäeva jooksul.
2. Milline on fondijuhi roll investeeringute valikul?
Aktiivsete pensionifondide juhtidel on oluliselt suuremad võimalused fondi investeeringute struktuuri muutmiseks, olles pidevalt heade investeerimisvõimaluste otsingutel. Samuti on aktiivsetel pensionifondidel valdavalt küllaltki arvestatav osa fondi väärtusest rahas ja hoiustes kiirete otsuste tegemisteks.
Passiivne pensionifond eeldab teadlikumat pensionikogujat, kel on juba varasem kokkupuude investeerimisega ning kes otsustab ise, millisel hetkel ta soovib fondist lahkuda või fondiga taas liituda. Investorilt eeldatakse valmisolekut taluda turgude langusega kaasnevaid mõõnasid fondi tootluses, mis võivad lühikese perioodi jooksul olla märkimisväärsed.
3. Millised on fondi haldustasud?
Aktiivsetel pensionifondidel on reeglina kõrgemad haldustasud kui passiivsetel fondidel. Põhjus on lihtne: nagu ütleb ka pensionifondide nimi, eeldavad nad fondijuhtide aktiivset sekkumist ja fondi igapäevaste investeerimisotsuste langetamist. LHV II samba aktiivsete pensionifondide puhul jäävad hetkel kohaldatavad haldustasud vahemikku 0,62% kuni 1,33% aastas. Kusjuures mida riskantsem on fondi strateegia, seda suurem on ka haldustasu. Mida rohkem teevad aktiivsed pensionifondid otseinvesteeringuid, seda madalam on kogukulu fondi kliendi jaoks, kuna tasu ei maksta sama raha pealt korraga kahele fondivalitsejale.
Passiivsetel pensionifondidel on haldustasud üldjuhul madalamad, kuna igapäevane fondijuhi roll on väiksem. LHV Pensionifondi Indeks haldustasu on 0,39% aastas. Passiivsete fondide poolt võetavale haldustasule lisandub omakorda neisse fondidesse ostetavate aktsia-, võlakirja- ja kinnisvarafondide valitsemistasu, kuna otseinvesteeringuid üksikinstrumentidesse ei tehta. LHV passiivsete fondide mudelportfelli koostamisel on ühe aspektina eelistatud madalama haldustasuga börsil kaubeldavaid fonde, et hoida kogukulud madalamad.
4. Millised on olnud viimase 12 kuu tootlused?
LHV aktiivsed II samba pensionifondid, millel on julgem strateegia (pensionifondid L ja XL), on viimase 12 kuu jooksul saavutanud vastavalt tootluse +3,65% ja +4,79%. Pane tähele, pensionifondide tootlusi kuvatakse nii, et neist on kõik fondide valitsemisega seotud tasud ja kulud juba maha arvatud.
LHV passiivse pensionifondi Indeks viimase 12 kuu tootlus on olnud +9,95%. Erinevus tootlustes tuleb sellest, et passiivsel fondil on aktsia- ja kinnisvarariski komponent oluliselt kõrgem kui LHV aktiivsetel fondidel ja uute rekorditeni kerkinud aktsiaturgude tõus peegeldus ka passiivse fondi tulemustes. Samas, tuleb mõista, et viimase aja indeksite kiire tõus suurendab aktsiaturgudele investeerimisega kaasnevaid riske lühemas perioodis.
5. Lühidalt – kellele milline strateegia sobib?
Fondi valikul lähtu kogumisperioodi pikkusest ja enda riskitaluvusest – see reegel kehtib nii aktiivselt juhitud kui ka passiivsete fondide puhul.
Kui pensionini on jäänud vähem kui 3 aastat, oleks sobivamad väiksema riskiga konservatiivsed fondid, mille eesmärk on kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine. LHV fondide valikus vastavad sellele eesmärgile XS ja S.
Mida pikem aeg pensionieani, seda julgema investeerimisstrateegiaga pensionifondis võid oma tulevikuvara hoida. Pikas perspektiivis tähendab riskialtim investeerimine enamasti kõrgemat võimalikku tootlust. Kui pensionini on jäänud rohkem kui 15 aastat, sobivad LHV pensionifondide valikust aktiivselt juhitud L, XL ja passiivne Indeks.
Küll aga tasub passiivse pensionifondi puhul pidada silmas, et neisse kogutav vara tantsib täielikult turgude pilli järgi, tehes kaasa kõik nende võnked. Passiivne pensionifond sobib sulle, kui soovid oma pensionisammast kasvatada minimaalsete kuludega ning oled enda jaoks läbimõelnud fondi investeerimisstrateegiaga kaasnevad riskid.
Sobiva pensionisambaga saad liituda mugavalt kodust lahkumata siin.
Pensionikeskuse andmed on toodud 14.11.17 seisuga. LHV pensionifonde valitseb LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti, mudelportfelli ja põhiteabega lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.
Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.
Vaata kõiki uudiseid