Tunneme oma klienti
Avaldame järjepidevalt ja avalikult enda kohta infot (nt majandustulemusi). Sarnaselt soovime ka oma klientidelt infot ja seda mitmel eesmärgil. Esiteks, parima kliendikogemuse pakkumiseks on oluline, et meie klientide andmed on alati õiged ja ajakohased. Lisaks tuleb meil pangana järgida „tunne oma klienti“ põhimõtet (ingl.k. KYC – know your customer). See on seadusest tulenev kohustus mõista, kes on meie klient ja temaga seotud isikud, samuti ka milliseid pangateenuseid ja mis põhjusel klient vajab.
Nõuded meile tulevad õigusnormidest:
- Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
- Krediidiasutuste seadus
- Maksualase teabevahetuse seadus
- Rahvusvahelise sanktsiooni seadus
Vajadusel küsime lisainfot ka konkreetse tehingu kohta (sh raha päritolu, tuluallikad, tehingu sisu jms). Soovime asjakohast ja piisavat infot, et mõista kliendi tegevust. Andmed ja dokumendid peavad olema arusaadavas keeles, vajadusel võime paluda kliendil dokumentide sisu lasta ametlikult tõlkida.
Hea teada
Hoolime oma klientidest ja soovime, et usaldus kliendiga oleks vastastikune. Küsime lisainfot, et klienti paremini mõista ning pakkuda sobivaid tooteid ja teenuseid. Samuti tuleb meil pangana täita seadusest tulenevaid nõudeid. Täpsustavaid küsimusi tehingute, ülekannete, limiitide muutmise jms kohta esitame ka oma klientide kaitseks. Soovime peatada kahtlasi tehinguid, takistada pettuseid ja kaitsta kliente rahalise kahju eest.
Seaduse nõuete täitmiseks peame mõistma, kuidas klient on oma vara teeninud ja teatud juhtudel ka seda, kust pärineb konkreetses tehingus kasutatud raha. See on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.
Infopäringu saamisel palun kirjelda detailselt, kust on raha saadud või millisest tegevusest vara pärineb. Palun lisa juurde ka seda tõendavad dokumendid (nt teise panga konto väljavõte, vara ostu-müügi leping, laenulepingud, tuludeklaratsioonid, pärimisdokumendid jne).
Sinu vara ja andmete turvalisus on meie jaoks kõige tähtsam. Selleks, et saaksime sulle olla parim pangateenuse partner, palun hoia oma andmed ajakohasena. Nii saame tagada sinu kontode turvalisuse, takistada pahatahtlikke tegevusi, teavitada kahtlust äratavatest tehingutest ja seeläbi kaitsta sind võimaliku rahalise kahju eest.
Soovime, et kontrollid ja vajadusel uuendad oma andmeid vähemalt üks kord aastas. Värskete ja tõeste andmete abil on meie omavaheline suhtlemine ladus ning muretu. See annab meile võimaluse sinuga vajadusel kiiresti ühendust saada. Näiteks maksete andmete täpsustamiseks või veendumaks, et just sina oled välismaal oma pangakaardiga tehingut tegemas.
Kui oled muutmas elukohta, vahetanud telefoninumbrit või e-posti aadressi, siis palun anna sellest meile kindlasti teada uuendades andmeid internetipangas või mobiiliäpis.
Meil tuleb kindlaks teha riikliku taustaga isikud, kelle ühiskondlik roll tingib kõrgendatud tähelepanu. Riikliku taustaga isik (ingl.k. PEP – politically exposed person) on füüsiline isik, kes täidab või on täitnud viimase aasta jooksul avaliku võimu olulisi ülesandeid.
Riikliku taustaga isikuks loetakse ka avaliku võimuga seotud isiku perekonnaliikmeid ja lähimaid kaastöötajaid (ingl.k. RCA – relatives and close associates). Pereliige on abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik, lapsed, vanemad ja nende abikaasad või abikaasaga samaväärseks peetavad isikud. Lähedane kaastöötaja on isik, kes on ettevõtte tegelik kasusaaja koos riikliku taustaga isikuga, kellel on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga või kes on riikliku taustaga seotud isiku huvides loodud ettevõtte tegelik kasusaaja.
Riikliku taustaga isikute ametikohtadega saad tutvuda Eesti Pangaliidu kodulehel.
Kogume tegelike kasusaajate infot rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, samuti maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse.
Tegelik kasusaaja on isik:
- kellel on otsene osalus ettevõttes ehk isikule kuulub 25% või enam osalusest;
- kellel on kaudne osalus ettevõttes ehk isikule kuulub teine äriühing või mitu teist äriühingut, millel on hinnatavas ettevõttes kokku osalus üle 25%; või
- kellel on kontrolliv mõju ettevõtte üle muul viisil olenemata aktsiate, osade, hääleõiguse või omandiõiguse suurusest või selle otsesest või kaudsest iseloomust.
Kui tegelikku kasusaajat ei ole võimalik tuvastada otsese või kaudse osaluse kaudu või lõplikku kontrolli omava isiku kaudu, siis märgitakse tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige, st kas
- ühingu juhatuse või nõukogu esimees;
- tema puudumisel kõik juhatuse või nõukogu liikmed. Üle viieliikmelise juhtorgani puhul märgitakse suurema esindusõigusega liikmeid (info leitav äriregistri B-kaardil); nõukogu olemasolu korral märgitakse tegelikuks kasusaajaks need kuni viis nõukogu liiget, kes kõige enam
- osalevad ühingu strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ning
- mõjutavad ühingu igapäevast tegevust, tehinguid ja finantssuhteid.
Eraisikute puhul eeldame, et tema nimel avatud kontol olevad varad ja tehtavad tehingud kuuluvad talle. Kui kontol oleva raha tegelik omanik on keegi teine või kontol tehakse tehinguid kellegi teise kasuks, siis tuleb sellest kindlasti panka teavitada.
Kasusaajate andmeid peavad pangale esitama kõik kliendid, v.a isikud, kelle puhul on seaduses välja toodud erand.
Tegelike kasusaajate tuvastamise juhise leiad Rahandusministeeriumi kodulehelt.
TEKSA on tegelike kasusaajate andmekogu Eesti Äriregistris.
Seadusest tulenevalt peame tegelike kasusaajate infot, mille on meile esitanud juriidilisest isikust klient, võrdlema TEKSA-s oleva kasusaajate infoga. See on vajalik nii kliendisuhte loomisel kui ka hilisemate hoolsusmeetmete rakendamisel. Juhul, kui meile esitatud ettevõtte kasusaajate info erineb TEKSA-s kasusaajate infost, juhime sellele kliendi tähelepanu. Lisaks palume veenduda, et nii meie andmetes kui TEKSA-s oleks ühtmoodi värske ja korrektne info ning vajadusel teha parandused. Juhul, kui klient seda ei tee, siis peame Äriregistrile esitama lahknevusteate. Seepeale lisab Äriregister ettevõtte andmetele TEKSA-s lahknevusmärke ja pangal on õigus kliendiga koostöö lõpetada.
Vajalikud tegeliku kasusaaja andmed on nimi, sünniaeg, Eesti isikukood, elukoha aadress, sünniriik, kodakondsus, maksuresidentsus, maksukohustuslase number ja ettevõtte üle kontrolli teostamise viis ja määr (nt otsene või kaudne osalus või kontrolli teostamine ettevõtte kõrgema juhtorgani liikmena).
Selleks, et ettevõttel ei tekiks arusaamatusi ja ebamugavusi, on oluline hoida kasusaajate info korrektse ja ajakohasena nii LHV andmetes kui ka Äriregistris. Muudatuste korral on vaja sellest esimesel võimalusel kindlasti teavitada.
Kõrge riskiga tegevusalade puhul tuleb meil kasutada tugevdatud hoolsusmeetmeid. Lisaks peame tegevusest tulenevate riskide maandamiseks kulutama tavapärasest rohkem ressursse. Seepärast on meil kõrge riskiga tegevusalade puhul kehtestatud erihind nii kliendisuhte loomisel kui ka igakuise kontohooldustasu puhul.
Maksualase teabevahetuse raames peame küsima kõikidelt oma klientidelt nende maksuresidentsust ja jagama infot Maksu- ja Tolliametiga, kui meie klient on välisriigi maksuresident. Eesmärgiks on vältida maksudest kõrvalehoidmist.
CRS (Common Reporting and Due Diligence Standard) ja FATCA (Foreign Account Tax Compliance Act) aruandluse raames esitatakse Maksu- ja Tolliametile info (sh isiklikud andmed, kontaktandmed, maksekonto andmed, hoiuste ja väärtpaberitega seotud andmed) klientide finantskontode kohta. Pangana on meil kohustus FATCA aruandluse raames teha kindlaks USA maksuresidendid, CRS aruandluse käigus esitada infot Euroopa Liidu residentide finantskontode kohta ning OECD aruandega ülejäänud riikide (va EE, US, EL) maksuresidentide kohta.
Seepärast vajame kliendilt infot tema maksuresidentsusriigi (või -riikide) kohta, samuti tema maksukohustuslase numbrit (TIN – tax identification number).
Soovime oma klientideks eraisikuid ja ettevõtteid, kellel on olemas piisav seos Eestiga.
Eraisiku puhul näitab seost Eestiga muuhulgas:
- töötab või õpib Eestis;
- omab Eesti elamisluba või -õigust;
- pereliikmed on Eestis;
- omab Eestis ettevõtet või kinnisvara;
- on Eesti maksumaksja;
- omab muud olulist ja kontrollitavat seost Eestiga.
Ettevõtte puhul näitab seost Eestiga muuhulgas:
- töökohtade olemasolu Eestis;
- kontori ja/või lao olemasolu Eestis;
- investeeringud Eestisse;
- teenuse osutamist, mis toimub Eestis või on suunatud Eestile;
- ettevõtteid, kelle peamised partnerid on Eestis;
- ettevõtte juhatus või omanikud on Eestis.
Seadusest tulenevalt peame välja selgitama olukorrad, millal tuleb rakendada rahvusvahelisi finantssanktsioone.
Eesti, Euroopa Liidu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia poolt kehtestatud rahvusvaheliste finants- ja kaubandussanktsioonidega keelatakse sanktsioneeritud isikutele (või nendega seotud üksustele) teha kättesaadavaks raha, finantsteenuseid, majanduslikke ressursse, muud vara või muid seotud teenuseid.
Sellises olukorras küsime kliendilt täiendavat infot või dokumente makse vastaspoole ja temaga tehtud tehingu kohta.