II sammas · LHV

Kriisidele kõige paremini vastu pidavad fondid leiad meilt

Laiapõhjaliste indeksifondide kasutamise asemel eelistame juhtida varasid aktiivselt. See tähendab, et sinu pensionivara investeerimise otsuseid teeb meie tugev tiim, kes pidevalt jälgib ümbritsevat keskkonda, otsib parimaid investeerimisvõimalusi ja hajutab riske erinevate varaklasside vahel. See muudab LHV investeerimisportfellid turul ainulaadseks.

II samba pensionifondi valimisel tuleb arvestada

Kaua on sul jäänud pensionini ja kui palju soovid riskida
Kuidas on fondidel läinud pikas plaanis

Vajad abi fondi leidmisel?

Ei. Kas odav on alati parim? See, kui tulemuslik on sinu valitud fond pensioniraha kasvatamisel, sõltub kõige rohkem fondi võimekusest toota uut raha. Kui tootlus on miinuses, siis on väiksest teenustasust vähe abi. Indeksifondid meelitavad madalate haldustasudega, kuna fondi juhtimine võtab vähem aega, aga see ei ole garantii, et su pensionifond on edukas.

Kas väiksed teenustasud tagavad pensionifondi edu?

Ei. Meie arvates ei ole ühe kümnendi jooksul sündinutel ühesugune riskitaluvus ja -isu. Võib-olla soovid sa ka pärast 55-aastaseks saamist jätkata pensioni kogumist suurema aktsiaosakaaluga fondis kui vaikimisi seadistatud alla 50% aktsiaosakaal? Usume, et parimad valikud on hästi mõtestatud ja nad peavad aja jooksul muutuma, nii nagu muutud sina.

Kas elutsüklifond sobib kõikidele?

Jah. Erinevad ajad loovad erinevaid võimalusi. Aktiivselt juhitud pensionifondis teevad otsuseid asjatundjad, lähtudes majandusolukorra põhjalikust analüüsist. Selle alusel hajutavad nad riske, paigutades investeeringuid erinevate varaklasside vahel (näiteks mets, kinnisvara ja toormed). Indeksifondides aga investeeritakse kogu vara aktsiaindeksitesse ja fondi edukus sõltub ainult aktsiaturgude käekäigust.

Kas aktiivselt juhitud fondid on tõhusamad kui indeksifondid?

Investeerime teisiti kui teised

Suur pikaajaline tootlus on võimalik saavutada ainult siis, kui vältida suuri langusi, sest langused löövad alati valusamalt. Matemaatika näitab, et pensionifondi väärtuse 50% vähenemise korral on vaja selle tagasi teenimiseks 100% tõusu. Ulatuslike kaotuste vältimiseks juhime pensionivarasid aktiivselt ning paigutame raha erinevatesse varaklassidesse: börsiaktsiatesse, börsivälistesse aktsiatesse, kinnisvarasse, metsa, võlakirjadesse ja laenudesse ettevõtetele. Sarnaselt paigutavad varasid ka teised suured pensionifondid läänemaailmas.

Investeerimine börsiväliselt on seotud suuremate tasudega, ent just see annab kindluse, et pensionivara kasvab stabiilsemalt ja ilma suuremate kõikumisteta ning ei sõltu volatiilsete börside tuultest.

Tänu teistmoodi investeerimisstrateegiale oleme saavutanud fondis L viimasest viiest aastast kõik aastad positiivse tulemuse.

II samba fondid	Viimase 5 kalendriaasta positiivse tootlusega aastate arv	Viimase 5 kalendriaasta suurim langus	Keskmine aastane tootlus 20 kalendriaasta jooksul	Kogukulu, sellest fondivalitseja tasu
LHV Pensionifond L	5	-7,15%	5,79%	1,56%, sellest 0,61%
LHV Pensionifond M	5	-3,06%	4,39%	1,09%, sellest 0,61%
LHV Pensionifond XL	5	-10,51%	5,75%	1,22%, sellest 0,61%
LHV Pensionifond S	3	-3,64%	3,35%	0,68%, sellest 0,61%
LHV Pensionifond XS	3	-5,12%	3,12%	0,57%, sellest 0,50%
LHV Pensionifond Indeks	3	-35,51%	-	0,32%, sellest 0,20%
LHV Pensionifond Roheline	-	-38.07%	-	0,81%, sellest 0,41%

Vaata, kuidas on läinud teistel fondidel

Vali endale sobiv fond

Kui soovid suuremat tootlust, siis tuleb sul arvestada ka suurema riskiga. Üldiselt on nii, et mida suuremas mahus investeerib fond aktsiaturgudele, seda kõrgem on fondi riskitase. Kuna inimesed taluvad riske erinevalt, siis peaks igaühe fondivalik olema läbimõeldud. Näiteks elutsüklifondi investeerija ei saa ise otsustada, kui suurt riski on ta mingil ajal nõus võtma. Samuti võid oma portfelli jaotada ka mitme fondi vahel: ise otsustad, kuidas on just sulle parem.

Kõrge riskitase

Kui oled suure riskitaluvusega, siis võivad sulle sobida sellised pensionifondid, mille aktsiate või aktsiafondide osakaal on suurim. Sellised on näiteks LHV fondid XL, Indeks ja Roheline.

Keskmine riskitase

Kui tunned, et sooviksid veidi väiksemat aktsiate osakaalu, siis vaata lähemalt LHV fonde L või M.

Madal riskitase

Kui su eesmärk on raha säilitada, siis vali LHV fond S või XS.

Pensionifondide turuülevaade

Jaapani keskpanga otsus raputas finantsturge
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

2022. aasta lõpus alguse saanud tõusutrend jätkus kuni juuli keskpaigani. USA suurimate ettevõtete väärtust kajastav S&P 500 indeks saavutas oma kõigi aegade tipu 16. juulil, jõudes 5669 punktini. Ka Jaapani Nikkei 225 indeks, mis oli tänavu 22. veebruaril ületanud oma 34 aastat tagasi tehtud tippmargi (38 915,87), saavutas 11. juulil 42 426,77 punkti taseme.

Investorid on aktsiahindade pideva tõusu ja uute tippudega nii ära harjunud, et mingit erilist joovastust nendest rekorditest ei tuntud. Juulikuu teises pooles andsid turud võitudest natuke ka tagasi, nii et kuu arvestuses olid suurimate aktsiaindeksite muutused suhteliselt väikesed.

31. juulil tehti aga Jaapanis üks haruldane rahapoliitiline otsus, mille mõju võib olla suurem ja pikaajalisem kui USA Föderaalreservi või Euroopa Keskpanga intressimäärade korrigeerimistel. Nimelt tõstis Jaapani keskpank jeeni intressimäära 0,25%-ni.

Kui vaadata Jaapani inflatsioonitempot – juunis 2,8% ja juba mõnda aega kiirem kui 2% –, siis oli see igati loogiline ja võiks öelda, et isegi kauaoodatud otsus. Seevastu Jaapani rahapoliitikat arvestades oli see otsus vägagi erakordne ja ajaloolises kontekstis suisa hirmuäratav: pärast 1990. aastat on kõik maailma majandus- ja finantskriisid sattunud kokku just Jaapani keskpanga intressimäärade tõstmisega.

Üheksakümnendate alguses laskis Jaapani keskpank intressimäärasid kergitades pauguga lõhki Jaapani aktsia- ja kinnisvaraturu mulli ning aastal 1997 langes jeeni intressimäärade tõus kokku Aasia finantskriisiga. Kui Jaapani keskpank kolm aastat hiljem taas intressimäärasid tõstis, lõhkes USA-s internetiaktsiate mull. 2006. aasta intressimäärade kergitamise ajal ilmnesid esimesed muremärgid USA kinnisvaraturul ja see viis hiljem üleilmse finantskriisini.

Kui nüüd Jaapani keskpank tõstis 31. juulil intressimäära 25 baaspunkti võrra, hüppas järgnenud päevadel niinimetatud finantsturgude hirmuindeks VIX erakordselt kõrgele tasemele. Üks finantsanalüütik kommenteeris seda platvormil X naljatades järgmiselt: „VIX-indeks näitab, et meie eluajal on olnud halvimad turusündmused 2008. aasta finantskriis, COVID ja Jaapani keskpanga otsus tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra“.

Pilt

Tänu väga pikka aega väga madalal hoitud intressimääradele on Jaapani jeen olnud valuuta, milles võtavad laenu spekulatiivsed investorid. Nad investeerivad seda raha teistele turgudele ja teistes valuutades, mis pakuvad suuremat tootlust. Näiteks kui laen võetakse jeenides, kuid raha investeeritakse USA tehnoloogiasektorisse, siis tuleb jeenid vahetada dollariteks.

Kirjeldatud investeerimisstrateegiat kutsutakse carry trade’iks. Kasumit on võimalik teenida ainuüksi sellega, et jeenides võetakse madala intressimääraga laenu ja see investeeritakse dollarites, kuid kõrgemate intressimääradega. Seda saab teha juhul, kui valuutakurss ei liigu ebasoodsas suunas. Kui väga paljud investorid võtavad laenu jeenides ning seejärel müüvad neid ja ostavad dollareid, siis jeeni kurss dollari suhtes odavneb.

Investorid on seda strateegiat ekspluateerinud väga pikka aega ja see on olnud ka põhjus, miks on Jaapani jeeni kurss olnud languses. Nüüd aga, kui Jaapani keskpank hakkab intressimäärasid tõstma ajal, mil nii USA kui ka Euroopa on intressimäärasid alandamas, muutub carry trade vähem kasumlikuks. See võib tähendada, et hoovus, mis viis raha Jaapanist välja, võib pöörduda: paljusid suure tootlusega positsioone, mis on võetud teistes valuutades, hakatakse realiseerima, et osta jeene ja maksta tagasi selles vääringus võetud laene.

Ehkki Jaapani valitsus ägab ülisuure võlakoorma all, on sealsed ettevõtted ja kodumajapidamised suured säästjad. Seepärast on Jaapan maailma suurim neto kapitali eksportija.

Pilt
10 suurima majandusega riigi rahvusvaheline investeerimispositsioon (mld EUR) 2023. a. Allikas IMF, EKP ja Eurostat

Jeeni carry trade on kestnud väga pikka aega ja väga suures mahus. Kui seda hakatakse sulgema, siis tähendab see pikema aja jooksul ulatuslikke vastupidiseid kapitalivoogusid, mis mõjutavad väga paljusid nii suuremaid kui ka väiksemaid kapitaliturgusid.

LHV pensionifondide investeerimisstrateegia põhineb eelkõige fundamentaalsel analüüsil ja me pigem hoidume spekulatiivsetest investeeringutest. Ulatuslikud trendid ja järsud muutused rahvusvahelistel turgudel puudutavad paratamatult kõiki. Siiski on ettevõtted, mis suudavad aasta-aastalt kasvatada müüki ja teenida korralikku kasumit, sellest vähem mõjutatud kui need ettevõtted, mille kõrge väärtus põhineb pelgalt uutel tulevikutrendidel.

Tänu sellele on LHV pensionifondid praegu positsioneeritud turgudel soliidselt ja konservatiivselt. Me ei panusta liiga palju moes olevale, vaid oleme hajutanud riske väga erinevate varaklasside vahel.

Rohkem...

Iga neljas investeeritud euro aitab kasvada Eesti majandusel

Liitu LHV pensioniga

Küsi nõu

Reet Roos
pensionikonsultant
E–R 8–17
680 2743
Registreeru nõustamisele

Kas sa oled juba mõelnud III samba peale?

Loe lähemalt

II samba fondid	Viimase 5 kalendriaasta positiivse tootlusega aastate arv	Viimase 5 kalendriaasta suurim langus	Keskmine aastane tootlus 20 kalendriaasta jooksul	Kogukulu, sellest fondivalitseja tasu
LHV Pensionifond L	5	-7,15%	5,79%	1,56%, sellest 0,61%
LHV Pensionifond M	5	-3,06%	4,39%	1,09%, sellest 0,61%
LHV Pensionifond XL	5	-10,51%	5,75%	1,22%, sellest 0,61%
LHV Pensionifond S	3	-3,64%	3,35%	0,68%, sellest 0,61%
LHV Pensionifond XS	3	-5,12%	3,12%	0,57%, sellest 0,50%
SEB pensionifond 60+	4	-12,07%	-	1,03%, sellest 0,70%
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele	4	-12,33%	2,30%	0,77%, sellest 0,53%
SEB pensionifond 65+	4	-12,95%	1,46%	0,56%, sellest 0,39%
Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele	4	-15,94%	3,95%	0,79%, sellest 0,53%
SEB pensionifond 55+	4	-17,21%	3,09%	0,96%, sellest 0,70%
Luminor 56+ pensionifond	4	-17,79%	-	1,19%, sellest 0,93%
Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond	3	-18,92%	-	0,32%, sellest 0,21%
Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele	4	-27,29%	-	0,77%, sellest 0,53%
Luminor 16-50 pensionifond	4	-29,03%	-	1,18%, sellest 0,93%
Luminor 50-56 pensionifond	4	-20,85%	-	1,23%, sellest 0,93%
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond	4	-25,99%	-	0,32%, sellest 0,25%
SEB pensionifond indeks	4	-33,33%	-	0,33%, sellest 0,25%
Swedbanki pensionifond indeks 1990-99 sündinutele	4	-33,54%	-	0,31%, sellest 0,29%
Swedbanki pensionifond Konservatiivne	3	-11,90%	1,01%	0,47%, sellest 0,29%
Luminor 61-65 pensionifond	3	-19,03%	-	0,87%, sellest 0,70%
LHV Pensionifond Indeks	3	-35,51%	-	0,32%, sellest 0,20%
Luminor Indeks Pensionifond	-	-19,26%	-	0,49%, sellest 0,25%
Swedbank Pensionifond Indeks	-	-19,35%	-	0,30%, sellest 0,29%
LHV Pensionifond Roheline	-	-38,07%	-	0,81%, sellest 0,41%
SEB pensionifond 18+	-	-31,51%	-	0,92%, sellest 0,70%
Swedbanki pensionifond 2000-09 sündinutele	-	-	-	0,66%, sellest 0,53%

Tabelis toodud andmete aluseks on võetud Pensionikeskuse andmed ajavahemikul 31.12.2018–31.12.2023. Languse arvutamiseks on võetud arvesse kumulatiivselt kõik maksimaalsed tootlused ja maksimaalsetele tootlustele järgnenud minimaalne tootlus. Suurim langus on kõige väiksem väärtus nendest minimaalsetest tootlustest. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste geomeetriliste tootlustega.