30. juuli 2020
Palju räägitakse koroonaviiruse teisest lainest ja uuest löögist majandusele, olgugi et mitmel pool ei ole suudetud veel esimesestki toibuda. Aktsiaturgudel lähtutakse pigem optimistlikust stsenaariumist, mis avab riski uueks kukkumiseks, kui valitsused ja keskpangad jäävad toetamise ja turgutamisega hätta. Mida saavad investorid teha selleks, et oma portfell järgmiseks kukkumiseks paremini ette valmistada?
Tihtilugu ei saa säästude kasvatamisel vaenlaseks mitte börside ootamatud liikumised, vaid hoopis investori enda vead (ka loomulik instinkt). Kui on olemas teadmised turu käitumisest ning negatiivseks stsenaariumiks loodud plaan, aitab see vähendada paanikasse sattumise riski ning portfellile potentsiaalselt asjatu kahju tekitamist. Järgnevalt on välja toodud viis soovitust, kuidas uuele võimalikule langusele parema ettevalmistusega vastu minna.
1) Aktsiaturgude kukkumine ei tohiks olla üllatus
Võib üsna kindel olla, et ühel hetkel tabab finantsturgusid taas sügavam langus. Keegi aga ei oska öelda, millal see täpselt juhtub. Märtsi kukkumine oli ehmatav, sest nõnda kiiresti pole sellises ulatuses aktsiaturud varem väärtust kaotanud. Ilmselt kerkisid paljudel kohe esile mälestused 2008. aasta kriisist, kuid tegelikult leiavad suuremad langused turgudel aset tihemini, kui me mäletama.
Alles 2018. a neljandas kvartalis kaotas üleilmne aktsiaturg oma väärtusest ligi 17% ning keskmiselt on MSCI World indeksi aastasisene korrektsioon olnud –14%. Tagantjärele saame öelda, et siiani on suudetud igast august lõpuks välja ronida, mistõttu on see tõenäoline ka järgmise languse puhul. Mida pikem on investeerimishorisont, seda vähem peaksid kukkumised korda minema.
2) Mugav riskitase
Kui aktsiaturu väärtus kahaneb lühikese ajaga 40% ja portfell üksikinvesteeringute tõttu võib-olla rohkemgi, kas see paneks sind muretsema ja segaks und? Kui jah, siis peaks aktsiarisk olema väiksem. Näiteks aktsiate 60% osakaalu korral tähendaks aktsiaturu 40% kukkumine portfelli 24% langust. Kõikumisi on võimalik aktsiainvesteeringutes vähendada veelgi, kui eelistada kasvuaktsiate asemel firmasid kaitsvamatest valdkondadest nagu esmatarbekaubad, kommunaalteenused ja tervishoid. Arvestama peab mõistagi sellega, et mida turvalisemad on investeeringud, seda madalam peab olema ka tootluse ootus. Kui paigutada osa portfellist võlakirjadesse ning hoida ka vaba raha, mängib see trumbid kätte krahhi ajal, mil seda ressurssi saab aktsiaturgudel kasutada kuiva püssirohuna.
3) Loo kriisifond
Kuigi tööturg on praeguseks hakanud pandeemia leviku tõkestamiseks suletud majanduste tõttu juba taastuma, ilmestasid kiired arengud kevadel, kui järsult võib olukord muutuda ning ebakindlus töökoha suhtes tekkida. Juhul kui töö kaotanud inimesel on aktsiainvesteeringud, võidakse sattuda sundseisu, kus turu madalpunktis tuleb hakata portfellis väärtpabereid müüma, et igapäeva- või erakorraliste kulutuste katmiseks vahendeid tekitada. Ajal, mil suurem osa investoreid soovib korraga riske vähendada, kipub tulemuseks olema ebasoodne hind, mis võib investeeringu muuta kokkuvõttes kahjumlikuks.
Vaba raha, mis aitaks koondamise korral elamiskulusid katta kuus või enam kuud, vähendaks portfellis väärtpaberite müümise vajadust.
4) Tunne oma investeeringuid
Need, kes otsustavad fondide asemel investeerida konkreetsesse ettevõttesse, peaksid iseenesest mõistetavalt tegema eelnevalt ära firma aruannete põhjaliku analüüsi ja oskama hinnata väljavaadet. Paraku eelistatakse otsuseid langetada tihti lihtsama vaevaga, mistõttu ei pruugi olla täit arusaama tööstusharu või ettevõtte spetsiifikast väliskeskkonna võimaliku muutumise korral. Heaks näiteks oli koroonakriisis e-kaubandusettevõtted, mida veebruari teises pooles investorid hülgasid samamoodi nagu kõiki teisi aktsiaid. Kuid kui hoolikamalt mõtlema hakati ja nähti, et antud sektoris palgatakse hoopis inimesi suurenenud nõudluse rahuldamiseks juurde, saadi aru, et koos vanniveega oli ka nö laps välja visatud. Tausta põhjalik teadmine ja tulevikutrendide hoomamine aitavad läbi hammustada lühiajalisest mürast ning säilitada fookus pikaajalistel arengutel.
5) Koosta lemmikutest nimekiri
Seda on alati lihtsam öelda, kui teha – aga kui portfell pole 100% investeeritud ainult riskantsetesse varadese, vaid sealt leiab ka võlakirju ja vaba raha ning investeerimishorisont on pikk, tasub finantsturgudel krahhide korral suurendada aktsiate osakaalu. Seda eeldaks ka sinu investeerimisplaan, sest kui aktsiate väärtus portfellis kahaneb võlakirjadest rohkem, lähevad eesmärgiks seatud varade osakaalud paigast ära ning ressursse peaks siis ümber jaotama riskantsemate väärtpaberite kasuks.
Koosta jälgimisnimekiri ettevõtetest, mida sooviksid omada ja mille tegemistega oled kursis. Headel aegadel ei pruugi hind olla atraktiivne, kuid kunagi ei või teada, millal saabub järgmine soodusmüük ning selleks ajaks peaks eeltöö olema juba tehtud, et krabada paanika käigus just kõige kvaliteetsemat vara. Börsikrahhi ajal ilma visioonita tegutsemise korral võidakse ostukandidaate otsima hakata kõige suuremate kukkujate seast, ent see ei pruugi alati tähendada, et tegemist on hea ostuga, sest majanduses või sektoris aset leidvad muutused võivad tähendada, et firma on põhjendatult odav.
Kõik need sammud aitavad vähendada stressi portfelli väärtuse lühiajalise kõikumise pärast ning näha paremini pikaajalist pilti, mis kokkuvõttes peaks tulema kasuks ka portfellile. Teades börside ajalugu, viies varade osakaalud paremini kooskõlla oma riskiprofiiliga, tekitades vabadest vahenditest finantspuhvri ning omades paremat ülevaadet nii olemasolevatest investeeringutest kui ka potentsiaalsetest kandidaatidest – nõnda suudetakse ditstsiplineeritumalt kinni pidada pikaajalisest plaanist ning järgmise kriisi pelgamise asemel otsida sellest hoopis võimalusi.
Erko Rebane
LHV finantsportaali sisujuht
