6. juuni 2022
Tee tööd ja näe vaeva, siis saab pensionipõlves puhata – nõnda võiks A. H. Tammsaare tsitaati modifitseerides võtta kokku traditsioonilise hoiaku pensioniea saabumisest. Värske uuring näitab, et millenniumi põlvkond (sündinud 1980-2000) tahab seda kontseptsiooni muuta.
Maailma üks suurimaid finantsteenuste pakkujaid ja kokku üle 8 triljoni dollari väärtuses varasid haldav Charles Schwab viis hiljaaegu Ühendriikides 5000 inimese seas läbi küsitluse, mille tulemusi analüüsiti koos oma investoritest kliendibaasi ning kolmanda osapoole majanduslike ning demograafiliste andmetega. Erinevate modelleerimismeetoditega loodi ülevaade sellest, kuidas erineb milleniaalide (ka Y-põlvkond) tuleviku majandusliku kindlustamise plaan ja pensionipõlve hoiak teiste generatsioonide omast.
Pensioniks valmistumine algab esimesest eurost, mis on sellel eesmärgil säästetud ja pikaajaliselt kasvama pandud. Nii võidakse teekond ette võtta sisuliselt päevast, mil sisenetakse tööturule ja tekib sissetulek. Kui vanemad põlvkonnad alustasid säästmist kolmekümnendates eluaastates, siis küsitlus näitas, et keskmine Y-põlvkonna esindaja hakkab koguma juba 20ndate eluaastate keskpaigas ehk üheksa aastat varem võrreldes nende vanematest beebibuumberitega (sündinud 1946-1964).
Üheks põhjuseks selle taga võib olla seik, et kui varasemalt võtsid USA ettevõtted pikaajalise kohustuse oma töötajaid pensionieas toetada, siis selliseid finantseerimisplaane on jäänud ajapikku oluliselt vähemaks ja nõnda tuleb inimestel rohkem iseseisvalt hakkama saada. Kui USA valitsuse andmetel oli kaheksakümnendate alguses 84% täistööajaga töötavatest inimestest seotud ettevõtte pensioniplaaniga, siis 2020. aastaks oli osakaal kahanenud 28% peale.
Teine põhjus võib peituda asjaolus, et praegusel ajal paljude USA ettevõtetega töölepingut sõlmides liitutakse automaatselt kogumispensioni süsteemiga, kus teatud protsendi inimese brutosissetulekust kannab tööandja otse investeerimiskontole.
Nõnda palju varem alustades muutub liitintressi geomeetriline kasvukõver lõpus võimsamaks. Võtkem selle tõestuseks kasvõi tänavu augustis 92aastaseks saav Warren Buffett, kes alustas investeerimisega 11-aastaselt, kuid teenis 99% praegusest 115 miljardi dollari suurusest varandusest pärast 50. eluaastat. Kui ta oleks alustanud 30selt 25 tuhande dollariga, oleks sama pikaajalise tootluse juures (22% aastas) jõudnud 60ndaks eluaastaks teenida 12 mln dollarit.
Charles Schwabi uuring tõi ühtlasi välja ka selle, et milleniaalid veedavad pensioniikka jõudes tõenäoliselt vähem aega oma isiklike rahaasjade ja investeeringute juhtimisega võrreldes beebubuumerite ja X-põlvkonnaga (sündinud 1960ndate keskpaigast 1980ndate alguseni).
Kui eelnevad generatsioonid jätkavad pensionieas kogutud säästude kasvatamist, siis milleniaalid eelistavad raha kasutada oma unistuste elustiili ja kirgede realiseerimiseks. Schwabi kohaselt ei mõtle milleniaalid pensioni puhul mitte kindla rahasumma saavutamisele, vaid seovad eesmärke rohkem elulaadi saavutamisega.
Potentsiaalselt ka sellest johtuvalt hindas 48% küsitlusele vastanud millenniumi põlvkonna esindajatest, et pensionieas omavad nad oma kodu. Samas kui X-põlvkonna ja beebibuumerite puhul on eluaseme omamine oluliselt tähtsam (74-75%).
Kunagi olevat Amazoni asutaja Jeff Bezos küsinud Warren Buffetti käest, et kui tema investeerimispõhimõtted on nii lihtsad, siis miks kõik teised teda ei jäljenda? Buffett vastas sellele: „Sest keegi ei taha aeglaselt rikkaks saada."
Mida hilisemas eas investeerimisega alustada, seda rohkem peab säästma, et saavutada näiteks kahekümnendates eluaastates ette võetud investeerimisteekonna tulemust. Milleenlastel on seega eeldused saavutada järjepidevuse hoidmisel pensionieaks eelnevatest põlvkondadest suuremat jõukust ja nõnda jõuda ka oma soovitud elustiilini.
Täpselt nendel põhimõtetel – võimalikult pikk ja järjepidev investeerimine – töötab II ja III samba näol ka Eesti kogumispensioni süsteem. Iga kuu koos riigiga 6% brutopalgast II sambasse investeerides võib kogutud summa tunduda üsna pikka aega pisikesena, ent aastakümnete möödudes hakkab varade tootlus seda järjest rohkem võimendama. Piltlikult võib seda võrrelda lumepalli veeretamisega – kui esimesel tiirul ei pruugi lisandunud kihti tähele panna, siis mõnikümmend meetrit hiljem seob rotatsioon juba märkimisväärselt suurema koguse lund.
Ja kui lõpuks kunagi pensionieas II ja III sambast raha välja võtta, saab kasu lõigata Eesti pensionisüsteemi veel ühest olulisest plussist. Nimelt küsib riik endale tavapärase 20% tulumaksu asemel 10% ja kui jaotada fondipensioniga väljamaksed piisavalt pika ajaperioodi peale, siis puudub tulumaks sootuks.
Erko Rebane
LHV finantsportaali sisujuht
