5. oktoober 2022
Inimeste pensioniea sissetulekut tuleks käsitleda riiklikult tähtsa küsimusena – kui pensionieas pole sissetulek minimaalselt piisav, on see ohuks nii riigi finantsilisele kui ka füüsilisele julgeolekule. Seetõttu on pensionivaesuse riski vähendamine ning kogumispensioni süsteemi lisaraha kaasamine ka kesksel kohal FinanceEstonia poliitikasoovituste dokumendis.
Kes II pensionisambasse koguda ei soovi, peab omal käel raha pensionipõlveks säästma ja investeerima. Neile 500 000 inimesele, kes on jätkuvalt II sambas, peab riik andma selge signaali, et oma pensioni tuleviku kindlustamiseks ning paremale järjele saamiseks on vaja koguda suurema määraga kui minimaalne 2%+4% maksemäär. Seda vastavalt igaühe enda võimalustele ja soovidele. Veebruaris kirjutasin, et riik on tegemas tööd eelnõu kallal, mida saab nimetada 20 aasta positiivseimaks pensionimuudatuseks. Tänaseks on II pensionisambasse suuremaid vabatahtlikke sissemakseid võimaldav eelnõu läbinud kõik kooskõlastusringid ning 22. septembril saadeti see edasi valitsuse istungile otsustamiseks.
Kuna II sambasse on juba loodud võimalus sealt soovi korral väljuda, siis nüüd ollakse loomas võimalust, et inimesed saaksid soovi korral oma pensionituleviku eest võtta suurema vastutuse. See tähendab, et 2%+4% maksete baaslahenduse kõrvale tekib tulevikus võimalus valida ka 4%+4% ja 6%+4% makseskeemide vahel. Seeläbi saaks igaüks päriselt sõnaõiguse rääkida kaasa oma pensioni suuruse osas. See on vajalik muudatus, mis tooks Eesti pensionisüsteemi värskeid uusi tuuli.
Raha on lihtne kulutada, aga raske koguda
Selle sügise riigieelarve strateegia aruteludel olid väga suureks teemaks palgatõusud ning riigi poolt võetava vajaliku laenusumma suurus riigi kõigi kulude ja investeeringute katmiseks. Võetav laen on tõepoolest suur – järgmise nelja aasta perspektiivis ei räägi me enam kümnetest või sadadest miljonitest, vaid juba rohkem kui miljardist eurost.
Reaalsus on, et juba täna elame vaikselt üle oma võimete ning see probleem ei ole lähiaastatel kuhugi kadumas. Selleks, et me 10, 20 või 30 aasta pärast ei seisaks silmitsi veelgi suurema probleemiga rahuldava tasemega pensionite väljamaksmisel ning riik end laenusohu ei uputaks, tuleb luua võimalused, et inimesed saaksid oma tulevikupõlve kindlustamise ees ka ise rohkem vastutust võtta.
2018. aastal küsiti LHV brändiuuringu raames tuhandelt inimeselt vanusevahemikus 18-60 eluaastat, kas nad oleksid võimaluse korral huvitatud koguma II sambasse senisest rohkem. Toona vastas sellele küsimusele 22% jaatavalt. Tänavu septembris tutvustas Kantar Emor värske "Finantsseire 2022" uuringu tulemusi, millest võttis osa üle 16 000 inimese üle Eesti. Kui viis aastat tagasi pidas samas uuringus säästmist ja investeerimist oma eesmärgiks 18% eestimaalastest, siis tänaseks juba 33% ning ühtlasi on see teine kõige populaarsem leibkonna eesmärk. Säästetakse, et oleks "parem elu vanaduspõlves / pensionipõlves" – see on tõusnud samuti teiseks kõige populaarsemaks vastusevariandiks.
2%+4%, 4%+4% või 6%+4%
Riigi ülesanne on aidata inimestel oma investeerimise ja säästmise eesmärke ellu viia. Hoolimata II pensionisamba väljumisvõimaluse loomisest on selles Eesti ülekaalukalt populaarseimas ja mahult suurimas investeerimistootes jätkuvalt üle 500 000 investori. Kui kevadel tähistas Tallinna Börs Eestis 100 000 investori täitumist, kes on teinud esimese julgema sammu ja ostnud oma elu jooksul vähemalt ühe väärtpaberi mõnelt Balti börsilt, siis ülejäänud 400 000 inimese jaoks on investeerimismaailm veel liiga keeruline. Just nende jaoks oleks väga suureks abiks, kui nad saaksid sõnaõiguse oma II samba makse suuruse määramise osas.
Mida rohkem vabatahtlikke säästumehhanisme meil on, seda väiksemaks kujuneb tulevikus koormus riigi enda rahakotile ning seda parem elu meie inimesi pensionipõlves ees ootab. Samuti kaasneb sellega ühtlasi stabiilsem majanduskeskkond, mis on vananeva rahvastiku tingimustes riikliku julgeoleku seisukohalt ülimalt oluline. Eestlaste investeerimisteadlikkus on ajas tõusnud, nüüd on aeg positiivseteks tuulteks Eesti kogumispensioni süsteemis!
Kui valitsus varem mainitud eelnõu Riigikokku saadab ning see seal vastu võetakse, tekib inimestel võimalus II pensionisamba senise 2%+4% makseskeemi kõrval alates 2024. aastast esitada avaldusi ka 4%+4% ja 6%+4% maksete valimiseks, et oma pensionikapitali senisest oluliselt kiiremini kasvatada.
Arvamuslugu ilmus 29. septembril FinanceEstonia kodulehel.
Joel Kukemelk
FinanceEstonia kogumispensioni töörühma juht
