29. oktoober 2024
II pensionisamba sissemaksete suurendamisest võidavad enim noored, kuid enda panust paremaks toimetulekuks pensionieas tasub suurendada kõigil vanusgruppidel pensionieelikuteni välja.
30. novembrini saab enda kodupangas või pensionikeskus.ee lehel suurendada oma II pensionisamba sissemakseid, sest nüüd saab oma brutopalgast II pensionisambasse suunata 2% asemel ka 4% või 6%. Maksed hakkavad uue soovi järgi liikuma 2025. aasta jaanuarist.
“Mida varem alustad, seda parema tulemuse saad,” meenutas LHV pensioninõustaja Reet Roos pensioniks kogumise lihtsat üldreeglit. Ta lisas, et rahalise puhvri kogumine pensionipõlveks ei toimu üleöö ja regulaarseid sissemakseid II pensionisambasse tasub teha pikema perioodi vältel. “Uuringud näitavad, et Eesti inimeste ootus tulevase pensioni suurusest on optimistlikum kui tegelikkus. See tähendab, et paljud inimesed peavad hakkama saama väiksema pensioniga, kui nad arvavad,” ütles Roos.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringu kohaselt ootab Eesti töötajaid pensionieas üks suuremaid sissetulekute langusi kogu Euroopa Liidus. Kui 2023. aastal moodustas keskmine riiklik pension keskmisest brutopalgast 38%, siis analüüside kohaselt on tulevikus vastav näitaja veel madalam ja küündib umbes kolmandikuni. Eestis väheneb maksumaksjate hulk, kuid pensionäride arv on tõusutrendis. Isegi tänast keskmist riiklikku pensioni on sotsiaalmaksu tänase taseme juures keeruline säilitada. “Seda enam tuleb ise oma pensionipõlve kindlustamisega tegeleda ja kasutada iga võimalust, mis tulevast pensioni suurendab,” ütles Roos ja rõhutas, et aeg on investori parim sõber. “Inimestel, kes soovivad oma II pensionisamba sissemakseid suurendada, kuid seda veel teinud pole, tasub tegutseda kohe. Kui teha avaldus maksemäära muutmiseks pärast 30. novembrit rakenduvad uued maksemäärad ja hakkavad uued sissemaksed laekuma alles 2026. aastal. See tähendab aasta jagu ilmajäämist suurematest sissemaksetest ja potentsiaalsest tootlusest,” märkis Roos. Näiteks 2000 eurose brutopalga juures tähendab see ainuüksi sissemaksete arvelt ligi 1000 eurost ilmajäämist aastas (jätkates 2% sissemaksetega 6% asemel), rääkimata tootluse positiivsest mõjust.
LHV veebilehel on kalkulaator, kust saab oma palka sisestades aimu, milline positiivne mõju II pensionisamba sissemaksete suurendamisega kaasneb. Kalkulaator võtab arvesse, et pensioniiga saabub 65-aastaselt, riigipoolne panus II sambasse on 4% ja palgakasv aastas 3%.
Võttes aluseks Eesti keskmise brutopalga ehk 2000 eurot, siis näiteks 25-aastasele praegu sellist palka teenivale inimesele koguneb 2% sissemakse korral pensionieaks 112 000, 4% puhul 150 000 ja 6% puhul juba 186 000 eurot. Neis arvutustes pole seejuures arvesse võetud fondide tootlust ega liitintressi mõju. Lisades valemisse näiteks Eesti keskmise II samba fondide aastase nominaaltootluse alates 2002. aastast (3,9%), saame 2% sissemaksete korral pensionieaks kogutud vara väärtuseks 223 800 eurot, 4% korral 298 300 eurot ja 6% puhul 372 900 eurot.
Ometi pole hilja alustada ka keskeas. Näiteks 45-aastasel, kellel on aastate jooksul raha pensionikontole kogunenud, jõuab pensionieaks 2%lise sissemakse korral koguneda 40 000, 4% puhul 53 000 ja 6% puhul 66 400 eurot. Lisades valemisse ka Eesti keskmise II samba fondide aastase nominaaltootluse alates 2002. aastast (3,9%), saame 2% sissemaksete korral pensionieaks kogutud vara väärtuseks 56 600, 4% korral 75 400 ja 6% puhul 94 300 eurot.
Vaata kõiki uudiseid