15. märts 2021
LHV liitus mullu ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtetega ning seadis üheks eesmärgiks ka oma bürootegevuse kliimaneutraalseks muutmise. Aastaga vähendas LHV oma tegevuse kasvuhoonegaaside jalajälge 28%.
Kui 2019. aastal oli LHV Tallinna ja Tartu kontorite tegevusest tulenev kasvuhoonegaaside jalajälg 1210 tonni CO2-ekvivalenti ehk 2,6 tonni iga töötaja kohta, siis 2020. aastal juba oluliselt madalam – 865 tonni CO2-ekvivalenti ehk 1,7 tonni iga töötaja kohta. Suurima osa ehk 66% LHV bürootegevuse jalajäljest moodustas elektri- ja soojusenergia, 27% töölesõit, 4% ärireisid ja 3% kontorikulud.
LHV ESG valdkonna juhi Ragne Maaseli sõnul on madalama tulemuse taga keskkonnamõjude vähendamise tegevuskava järgimine ning kõigi töötajate ühine pingutus. „Eelmisel aastal töötasime vastavalt oma CO2 jalajälje raportile välja keskkonnamõjude vähendamise tegevuskava, mida oleme järjepidevalt ellu viinud. Suurimat mõju on avaldanud rohelisele elektrienergiale üleminek Tallinna kontoris, aga ka muutused töötajate igapäevastes harjumustes, nagu näiteks rohkema päevavalguse kasutamine, paberi kasutamise vähendamine ja jäätmete sorteerimine,“ selgitas Maasel.
Selle kinnituseks väljastati panga Tallinna kontorile ka BREEAM sertifikaat ja Euroopa Rohelise Kontori tunnistus ning nimetati Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni poolt ka aasta parimaks Roheliseks Kontoriks.
Mõistagi ei saa alahinnata ka koroonaviirusest tingitud ümberkorralduste mõju, sest märkimisväärselt vähenes nii ärireiside arv kui ka töötajate kodust tööle liikumine. Näiteks vähenesid emissioonid lennureiside arvelt 87% ja töötajate tööle-koju liikumise arvelt 21%.
„Mitmed muutused meie töökultuuris, nagu näiteks aktiivsem videokoosolekute kasutamine, kodukontoris töötamine ja ka teadlikum tarbimine, on tulevikus ilmselt üha levinumad ja aitavad samuti emissioonide piiramisele kaasa. Kui me käitume ja tarbime jätkusuutlikult nii tööl kui kodus ning jagame oma kogemusi ka avalikult, paneb see loodetavasti aluse suuremale kultuurilisele muutusele ning aitab paremini mõista ka meie jätkusuutlikkuse ambitsiooni,“ lisas Maasel.
Uuringu tulemustest lähtub, et aastaga on LHV CO2 jalajälg suurenenud soojusenergia tarbimisel, jäätmete osas ning muude ärireisi liikide nagu rong, buss jt arvelt. Jäätmete puhul on jalajälje suurenemise põhjuseks arvutusmetoodikas kasutatud emissioonifaktori väärtuse suurenemine võrreldes varasema aastaga ning jäätmete hävitamisega (nt dokumendid) seotud mõju lisamine arvutustesse.
LHV eesmärk on aga jõuda 2022. aastal kliimaneutraalse bürootegevuseni – selleks tuleb lisaks emissioonide vähendamisele korvata ka see kasvuhoonegaaside jalajälg, mida päris olematuks pole võimalik muuta. Et eesmärk saavutada, on oluline andmeid võimalikult täpselt koguda ning analüüsida.
LHV Groupi kasvuhoonegaaside jalajälg on arvutatud järgides rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit „GHG Protocol Corporate Acconting and Reporting Standard“. Standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist – süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Jalajälje mõõtmise aitas läbi viia Sustinere.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja
LHV Kindlustus. LHV-s töötab üle 520 inimese. LHV pangateenuseid kasutab üle 264 000 kliendi ja LHV hallatavatel pensionifondidel on 180 000 aktiivset klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 140 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.
