07.03.2025
Koguni 73% Eesti inimestest on viimasel kahel aastal tajunud säästmisvõimekuse langust, selgub LHV tellitud Norstati uuringust. Oluliselt vähem suudab võrreldes varasemaga kõrvale panna iga teine Eesti elanik.
Eriti tugevalt mõjutab säästmisvõimekuse langus madalama sissetulekuga inimesi,” ütles LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Nimelt selgus, et alla 750-eurose sissetulekuga inimestest suisa 80% säästavad varasemast vähem. Ühtlasi tõi uuring esile erinevused vanuserühmade vahel - mida eakam on inimene, seda teravamalt on hakanud rahakott pitsitama. “Vanematega koos elavate noorte kulutused on üsna madalad. Lastega pered kogevad seevastu väljaminekute hüppelist kasvu ja pensionäride toimetulek on iseäranis keeruline,” sõnas Janson.
Hoolimata vanusest on säästud rahalise turvatunde vundament. Üldine soovitus on luua meelerahufond, millest saab vajadusel katta oma kulud vähemalt 3 kuu ulatuses. Jansoni sõnul avaldab elukalliduse tempokas kasv leibkondade säästmisvõimekusele küll olulist survet, kuid rahaline puhver on ootamatustega toimetulekuks hädavajalik. “Loomulikult on iga inimese võimalused ja eesmärgid erinevad, kuid säästmisega pole kunagi hilja alustada,” toonitas Janson. Küll on aeg investori suurim sõber ehk mida varem alustada, seda kauem saab raha inimese heaks töötada. “Tänu liitintressile võib isegi väikeste summade investeerimine pika perioodi vältel luua märkimisväärse portfelli. Kõige olulisem on alustada ja olla järjepidev,” ütles Janson.
Säästude vähenemisel on oht tuua kaasa pikaajalisi negatiivseid mõjusid. Näiteks võivad ootamatud kulutused suurendada laenukoormust, piirata tuleviku investeerimisvõimalusi või sundida tegema järeleandmisi igapäevastes vajadustes, sealhulgas tervise ja hariduse valdkonnas. "Säästmisharjumuse kujundamine aitab inimestel paremini toime tulla elu keerdkäikudega - olgu selleks tervisekulud, töökaotus või hoopis lekkiva katuse vahetus. Tänases majandusolukorras on eriti oluline kriitiliselt hinnata oma kulutusi ja leida võimalusi säästmiseks,” märkis Janson.
Ta soovitab inimestel põhjalikult üle vaadata oma eelarve ja analüüsida, kuhu raha kulub. Väljaminekute jälgimine annab ülevaate, millised kategooriad igakuisest eelarvest kõige rammusama tüki hammustavad. Kui kuludest ja võimalikest kokkuhoiukohtadest on ülevaade olemas, tasub järgmiseks kaaluda väikeste, kuid tulevikukindluse kasvatamiseks olulise mõjuga säästmisharjumuste tekitamist.
Janson tõi välja, et inimesed ei armasta pikaajalisi otsuseid ja enda aju trikitamine võib osutuda tõeliseks proovikiviks. “Evolutsiooniliselt eelistame kohest tasu, sest see tähendab ellujäämist. Mammut söödi ära esimesel võimalusel, mitte ei oodatud homset. Tuhanded aastad hiljem töötab meie aju endiselt viisil, kus kiire nauding kaalub üle pikaajalise kasu. Ometi annab just säästude olemasolu inimesele võimaluse oma tulevikku kontrollida. Seetõttu tasub erinevaid nähtamatu säästmise võimalusi kindlasti katsetada. Hea võimalus algust teha on seadistada regulaarsed ja automatiseeritud sissemaksed kogumislahendusse,” ütles Janson.
Vaata kõiki uudiseid