21.03.2025
Eesti inimestest 31% hindab enda finantskirjaoskust heaks ja 16% halvaks, selgub LHV tellitud Norstati uuringu tulemustest. Seejuures on noorte hinnang enda rahatarkusele erinevate vanusegruppide seas kõrgeim.
Vanuserühma 18-29 kuuluvatest noortest 37% usub, et nende rahatarkus on heal tasemel. Ometi ei kipu nad enda tulevikukindluse kasvatamiseks sageli astuma konkreetseid samme. “Noorte sissetulekud pole reeglina suured, kuid kulutusi nõudev seltsielu on aktiivne. Kindlasti ei tasu säästmise nimel püksirihma lõpmatult pingutada ja elu endast mööda lasta, sest nii kipuvad kaduma järjepidevus ning motivatsioon, mis moodustavad investeerimisharjumuse loomise vundamendi. Küll on aeg investori suurim sõber ja isegi pisikesed, kuid regulaarsed panused aitavad ehitada rahalist vundamenti,” ütles LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Head lahendused on näiteks automaatsed maksed kogumiskontole või III pensionisambasse. “Taustal toimuvad protsessid aitavad säästmise ja investeerimise muuta mugavaks ning pea märkamatuks harjumuseks,” andis Janson soovituse.
Võrreldes noortega hindavad keskealised oma finantskirjaoskust madalamalt. Uuringust selgus, et 40-49-aastastest peab oma finantskirjaoskust heaks 27% ja 50-59-aastastest 28% vastanutest. Jansoni sõnul on neisse vanuserühmadesse kuuluvatel inimestel veel küllalt aega oma tulevikukindluse kasvule hoogu anda. „Tänaste keskealiste nooruspõlves polnud rahatarkus ja finantsvabadus levinud teemad, kuid uute teadmiste omandamiseks pole kunagi hilja. Kõige rohkem saab enda rahalise turvatunde kasvatamisel ära teha iga inimene ise ja täna on turul palju erineva riskitasemega varaklasse, kus kätt proovida, õppida ning isu kasvatada,” ütles Janson.
Ta sõnas, et Eesti inimeste rahatarkus küll kasvab, kuid teoreetilistest teadmistest olulisem on nende rakendamine praktikas. „Üksnes reaalsed otsused ja teod loovad muutust ning investeerimine on pikas perspektiivis ainus võimalus raha kasvatamiseks,” märkis Janson. Ta tõi rahvusvahelistele uuringutele tuginedes välja, et 80% mitte investeerivatest inimestest sisendavad endale sellega alustamist millalgi hiljem. Paraku ei tule seda hetke tihtipeale kunagi, sest aju leiab uue ettekäände. Selle tulemusena jääb raha inflatsiooni pureda. “Pensioniks kogumine, investeerimine ja säästmine peaksid olema loomulik osa igapäevasest rahaplaneerimisest kõigis vanuserühmades,” usub Janson. Ta lisas, et see toetab ka vaimset tervist, sest hirm toimetuleku ees on üks olulisemaid ärevuse allikaid. “Uuringud näitavad, et regulaarselt investeerivad inimesed tunnevad 40% vähem rahalist stressi kui need, kes ei tee midagi,” tõi Janson välja.
Ühtlasi selgus Norstati uuringust, et hinnang oma finantskirjaoskusele kasvab koos sissetulekuga. Näiteks kui 2751-3000 eurot teenivatest inimestest peab oma finantskirjaoskust heaks 67%, siis keskmise palgaga (ehk 1751-2000 eurot) vastanute seas oli vastav näitaja 44% ja 1001-1250 eurose sissetulekuga inimeste puhul üksnes 18%.
Vaata kõiki uudiseid