07.03.2025
Mulle jääb koroona leviku alguse aeg 2020. a märtsis igaveseks muuhulgas seostuma esmapilgul eriti kummalise asjaga – rahvusvaheliste võlakirjadega. Lockdowni esimestel päevadel müüsin ma iga päev pensionifondidest rahvusvahelisi võlakirju. Päev päeva järel. Nii Lääne-Euroopa kui Põhja-Ameerika majandused oli jõuga seisma pandud, kinnisvaraturg külmunud, aktsiaturg kukkus kivina. Milline oli samal ajal seis võlakirjaturul? Nende päevade jooksul müüsime me LHV pensionifondidest enam kui 200 miljoni euro ulatuses rahvusvahelisi võlakirju, et osta languse läbi teinud aktsiaid.
Euro võlakirjad (inglise keeles eurobonds) on 1960ndatel Inglise, Hollandi, Luxembourgi ja Itaalia pankurite ja juristide koostööst alguse saanud väärtpaberi tüüp. Nimi on eksitav, sest rangelt võttes pole siin seost euro kui valuutaga (60ndatel ei saanud ju nii ollagi), vaid tähistab selle asemel hoopis rahvusvahelisust. Tänaseks on see võlakirja tüüp osa süsteemist, mille kaudu liigub maailmas tõeliselt suur raha. Aktsiaturgudel võib globaalselt suurimate ettevõtete väärtus küündida hoomamatu triljoni dollarini kuid tegemist on vaid olemasolevate aktsiate ostmise ja müümisega. Rahvusvaheliste võlakirjade tähtsus tuleneb vastupidisest asjaolust – need on üks peamine viis uue raha kaasamiseks, et muuhulgas ehitada ja luua uut. Võimalik, et ekraan, kust hetkel neid ridu loed on „valgustatud“ euro võlakirjade poolt. Nimelt on Soomes 2023. aastal uue tuumajaama avanud ettevõtte Teollisuuden Voima uue elektrijaama ehitust rahastanud väljastades 3.5 miljardi euro ulatuses euro võlakirju.
Tuumajaam on populaarne aastal 2025. Ent milline oli arvamus viis aastat tagasi tollesama koroona ajal madalate elektrihindade juures? Või kümme aastat tagasi Fukushima avarii järel? Väga paljud pangad oleks hoidunud uue tuumajaama ehitamiseks raha laenamisest. Soome on jõukas riik kuid nii mitut miljardit uue investeeringu tegemiseks poleks kohalikust majandusest kuidagi leitav. Euro võlakirjade turu võlu ongi selles, et sellel turul on palju osalejaid ehk investoreid, mis võimaldab raha leida isegi suurte, keeruliste ja pikaajaliste projektide jaoks.
Ja investoreid on turul palju, sest alates 1960ndatest on aastakümnetega üles ehitatud terve süsteem – rahvusvahelise võlakirjalepingu vorm, krediidireiting, vaidluste lahendamise süsteem, investorite kaitse mehhanismid ja tehniline lahendus raha liigutamiseks ettevõtetele ja siis tagasi investoritele. Võlakirja väljastajal jääb vaid üle tõestada investoritele oma äriplaan. Nii ongi kujunenud olukord, kus olgu see tuumajaam Soomest, kindlustusettevõte Saksamaalt või Rootsist, toorainevahendaja Sveitsist, Dublini lennujaam, Belgia omavalitsus, riigid Singapurist Bulgaariani, suur pank Ameerikast Jaapanini, energiaettevõte Briti ja Araabia naftakompaniist või Portugali taastuvenergia – kõigi nende jaoks on üheks peamiseks raha kaasamise viisiks kujunenud euro võlakirjad. Neis kõigis on viimase kahe aastakümne jooksul olnud investeeritud ka LHV klientide raha.
Euro võlakirjade turg areneb ja kasvab, sest see täidab olulist ülesannet nii laenu võtjate kui säästjate jaoks.
Vaata kõiki uudiseid