Raha kandmine „turvalisele kontole“

Võid saada telefonikõne või SMS-sõnumi, et sinu kontole on nö sisse murtud ja nüüd on vaja raha kohe „turvalisele kontole“ kanda. Tavaliselt rõhutakse sellele, et tegutseda tuleb väga kiiresti, et sa kogu oma rahast ilma ei jääks. Võid saada ka juhised ja kontonumbri, kuidas võimalikult kiiresti ise makse „turvalisele kontole“ ära teha. Paraku see konto on petturi kontrolli all ja raha sealt enam tagasi ei saa.

Kirjasõbra ja/või romantilise suhte pettus

Ohvriteks on tihti üksikud vanemad inimesed, kellele lähenetakse sotsiaalmeedia (nt Facebook) või kohtingu äppide (nt Tinder) kaudu. Soovitakse hakata kirjasõbraks, vestlus on sõbralik ja võib kujuneda ka romantiliseks. Selline petuskeem võib aega võtta mitmeid kuid. Esialgu on eesmärgiks ohvri usalduse saavutamine kuni ohver usub, et ta on kohtunud oma elu armastusega. Mõne aja möödudes hakkab „usaldusväärne kirjasõber“ raha küsima või palub enda nimel ülekandeid teha. Põhjuseid ja ettekäändeid selleks võib olla palju. Neist kõige levinum on äkiline haigestumine, kus palutakse raha haiglaarvete tasumiseks. Vahel tuuakse põhjuseks ka ootamatu reisitõrge, kus „kirjasõber“ palub rahalist abi lennupiletite ostmiseks, et kodumaale naasta. Sealjuures võib ta lubada näiteks ohvrile külla tulla, et siis raha tagasi maksta. Lisaks võidakse paluda ka ligipääsu ohvri kontole. Selline petuskeem on väga populaarne nn rahamuulade leidmiseks, st ohvri pangakontot kasutatakse ära kriminaalsel teel saadud raha ülekandmiseks, et tagada tegelike kasusaajate anonüümsus. Tavaliselt tuuakse ettekäändeks, et endal ei ole hetkel võimalik kontole ligi saada (nt ununenud parool vms). Kui heauskne inimene satub nn rahamuula rolli, siis osaleb ta rahapesus ja sellel võivad olla väga tõsised tagajärjed.

Sõnum sõbralt või tuttavalt sotsiaalmeedia kaudu

Sellise petuskeemi puhul on sõbra/tuttava sotsiaalmeedia konto petturite poolt nö üle võetud. Ohver saab näiteks Facebooki või Instagrami vahendusel sõnumi näiliselt oma sõbralt või tuttavalt, kes palub kiiresti raha ülekannet. Põhjuseks toob olukorra, et ta on reisil olles sattunud raskustesse ja vajab lahendamiseks või koju jõudmiseks lisaraha. Samuti võidakse seda petuskeemi kasutada linkide jagamiseks, mis nakatab ohvri seadme pahavaraga. See võimaldab kelmidel kopeerida ohvri andmeid või tuvastada tema internetipanka sisenemise andmed.

Kahtlased „investeerimislehed“ sotsiaalmeedias

Ohvritele pakutakse sotsiaalmeedias uskumatult heade tingimustega investeerimisvõimalust, kus lubatakse olematut riski ja väga suurt kasumit. Põhiliselt on see seotud krüptovarasse investeerimisega. Ohvril palutakse avada konto kindlal krüptovara platvormil ja saata krüpto kelmide poolt antud Walletitele. Kasutatakse ka petuskeeme, kus esialgse investeeringu korral tagastatakse ohvrile mingi osa nö teenitud kasumina, et seejärel ohvrit veenda veelgi suuremate summade „investeerimiseks“. Üks osa investeerimispettustest on ka nn Ponzi skeemid, mille korral suunatakse ohvreid investeerima erinevatesse ettevõtmistesse, mille tulusus on väga kõrge. Esialgu tagastatakse ohvrile teatud summa, et ta investeeriks järjest suuremaid summasid. Ka Eestis on olnud palju juhtumeid, kus investeerimisskeemide reklaamimiseks kasutatakse tuntud inimesi. Näiteks avaldatakse artikleid, kus tuntud inimene kiidab teatud investeerimiskampaaniat ja tihti on lisatud artiklile ka link, et investeerimisplatvormile pääseda.

Järgi tehtud töökuulutuse pettus

Sotsiaalmeedias jagatakse töökuulutusi, sh ka väga usaldusväärsete firmade nimedega. Pakutakse lihtsat tööd, mis ei vaja väga palju oskusi. Pettuse käigus hakatakse raha küsima näiteks taustauuringu tegemiseks või töölevõtu avalduse läbivaatamiseks. Lisaks on võimalus, et ohver suunatakse pangas kontot avama. Seejärel küsitakse tema kontole sisenemise andmed ja kasutatakse tööle kandideerimise käigus kogutud ohvri isiklikku infot. Selle abil võetakse ohvri nimel laene, avatakse krediitkaarte jms. Lisaks kasutatakse töökuulutuste pettust laialdaselt ka nn rahamuulade palkamiseks, kus töökuulutuse sisuks on raha kandmine ühelt kontolt teisele. Töökuulutuse pettuse ohvrid valitakse tihti riigi nendest piirkondadest, kus tööpuudus on kõige suurem.

Tuntud ametkonna või teenusepakkuja pettus

Ohvrid saavad petukõne „politseist“, „maksuametist“ või muust tuntud ametkonnast. Kõnes väidetakse kliendile, et tal on maksmata trahvid või maksud ning nõutakse kohest tasumist. Vastasel juhul lubatakse ohver kohe „arreteerida“ ja vanglasse saata. Sarnast skeemi kasutatakse ka teeseldes teenusepakkujat. Näiteks saab ohver telefonikõne, kus öeldakse, et tal on probleeme oma teenusega (nt interneti kiiruse ja levi või teel oleva saadetisega). Palutakse teha ülekanne või näiteks arvutisse alla laadida mõni lisaprogramm, mille abil kliendi konto petturite poolt üle võetakse ja rahast tühjaks tehakse.

Facebook Marketplace

Ohvriteks on inimesed, kes panevad Facebook Marketplace’i keskkonnas kaupa müüki. Petturist ostja võtab müüjaga Messengeri teel ühendust, tunneb kauba vastu huvi ja palub selle saata endale kulleriga koju. Ostja saadab müüjale võltsitud kullerteenuse lingi, kuhu palub sisestada müüja isiklikud andmed (nt pangakaardi numbri, mobiil-ID või Smart-ID koodid jms). Samal ajal teeb pettur müüja sisestatud kaardiandmetega või makse kinnitusega tehingu näiteks krüptovaluuta platvormil või lisab müüja pangakaardi kuritarvitamiseks võõrasse digirahakotti. Petuleht võib välja näha nagu tavapärane Omniva või muu kullerteenuse veebileht, kuhu saab sisestada saatja ja pangakaardi andmeid. Samuti võivad kelmid ise luua võltsitud müügikeskkonna, kus pakuvad tooteid, mida tegelikult ei ole olemas – ohvrid teevad petturist müüjale ettemaksu, aga kaupa kunagi kätte ei saa.

Omniva ja pakiteenused

Petturid saadavad võltsitud Omniva pakiteatiseid, millega üritavad meelitada inimesi jagama oma isiklikke andmeid. Samuti helistatakse inimestele, esitledes end Omniva töötajatena ja püütakse raha välja petta. Pakiteatise SMS-sõnumis on link, mille kaudu saab saadetise eest näiliselt (nt tollimaksu) tasuda. Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on usutava Omniva lingiga, kuhu saab sisestada kaardiandmeid ja sisestades kaardiandmeid saabub ka SMS-kinnituskood. Tegelikult on tegemist petulingiga, kuhu sisestatud kaardiandmeid kuritarvitatakse (nt tehakse tehinguid erinevate teenusepakkujate juures või lisatakse pangakaart võõra isiku digirahakotti).

Loosimängud

Petturid loovad võltsitud sotsiaalmeediakonto, mille kaudu korraldavad petturlikke loosimänge või pakuvad müügiks kalleid tooteid (nt nutitelefonid, tööriistad jms) väga soodsate hindadega. Kelmid kirjutavad inimestele, et nad võitsid auhinna. Tegelikult on see petuskeem, mille eesmärk on saada ligipääs inimeste isiklikele andmetele või petta neilt raha välja. Petturid saadavad loosi võitjale lingi, kuhu paluvad sisestada oma kaardiandmeid, mida hiljem tegelikult kuritarvitatakse.