Kinnisvaraturul käib väga aktiivne sagimine. Ka panga kodulaenuosakonnas teeb laenutaotluste arv rekordeid ja klientide hulgas on märgata tavapärasest suuremat ärevust. Kogenud kodulaenuhaldurid teavad klientidele soovitada, et just sellisel ajal toob kasu tasakaalukus ja otsuste põhjalik läbimõtlemine.
Aktiivsus eluasemelaenude turul tõusis eelmise aasta lõpus, kui ühelt poolt koroonaviiruse ehmatusest taastunud inimesed asusid otsima väljundit oma rahale ja energiale ning teisalt suurenes ka laenupakkujate vaheline konkurents. Sellele lisandusid osade inimeste inflatsioonikartus ja tänavu ka teated uute kinnisvaraarenduste mahu vähenemisest ning mullitama kippuv kokteil ongi valmis.
Eesti Panga statistika näitab, et koroonaviiruse leviku tingimustes kasvavad inimeste hoiused kaks korda kiiremini kui enne viiruse levikut. Tegelikult on ju loogiline, et vastutustundlikult kogu perega nelja seina vahel istudes liiguvad mõtted kinnisvarale, näiteks ühe toa võrra suurema korteri ostmisele. Kahjuks tekitab kinnisvaraturul valitsev hüperaktiivsus paljudes ka nn fomo, ehk kui tundub, et kõik ümberringi ostavad, toidab see hirmu millestki ilma jääda ning paneb olenemata vajadusest ka teisi kinnisvara ostmisele mõtlema.
Emotsioonidele aga ei maksa kinnisvaratehingute puhul liiga suurt mõjuruumi jätta. Tegemist on ju suurte summadega ja nii mõnegi jaoks elu ühe olulisema finantsotsusega. Kuidas siis buumi omadustega turul targasti käituda?
Esiteks tasubki meeles pidada, et kinnisvara ost ei ole igapäevane tehing. Esmalt tuleks põhjalikult kaaluda oma võimalusi ja tegelikke vajadusi. Oma kodu ostmiseks ei ole vale aega, küll aga on võimalik teha rutakas ost ning maksta liiga suur summa kinnisvara eest, mis tegelikult polegi kõige sobivam.
Rahastades oma kinnisvaraostu laenuga, tuleb kasuks, kui juba enne laenu taotlemist ise oma maksevõimet hinnata. Jah, pank teeb seda samuti, kuid arusaamatuste vältimiseks võiks juba enne laenutaotluse esitamist mõelda, milline on minu igakuine sissetulek, kui suured on minu ja mu ülalpeetavate igakuised väljaminekud, millised on minu teised laenukohustused jms.
Pangad peavad järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid, samuti regulatsioone, mis seavad kodulaenule üsna põhimõttelised tingimused. Reeglina on võimalik igakuisteks laenumakseteks kulutada maksimaalselt pool sissetulekust, mis on korrigeeritud ülalpeetavate arvuga. Ei maksa pahaks panna, kui pank soovib laenupakkumist tehes lisatagatist, suuremat omafinantseeringut või soovitab kaaluda kaastaotleja leidmist. Kaaslasega laenu taotlemine tagab üldjuhul ka märksa paremad tingimused, sest kahepeale on sissetulekud suuremad ja riskid väiksemad. See pole kellegi huvides, kui võetud laen ületab kliendi võimekust ja hiljem võib tekkida raskusi laenumaksetega. Pankade jaoks on laenude riskisuse hindamine ja hinnastamine eriti oluline, kuna väljalaentav raha tuleb ju teiselt poolt klientidelt, kes oma raha pangas hoiavad. Hoiustajad peavad olema veendunud, et nende raha on kindlas kohas ja laenatud välja vastutustundlikult.
Kinnisvara valides tuleks arvestada, et kallima vara puhul on panga jaoks ka riskid kõrgemad, samuti sissemakse suurus. Tänases olukorras, kui korterite hinnad on pigem kõrged ja pakutavat kinnisvara vähem, ei maksa siiski tormata esimese ettejuhtuva korteri järele. Tasub olla kannatlik ning leida ikkagi igati sobiv kinnisvara. Kui seda täna kinnisvaraportaalis üleval ei ole, siis võibolla homme juba on. Ka uute elamute projekte on kinnisvaraarendajatel töös ja peagi tuleb uusarendusi juurde.
Kui aga kinnisvara ost on plaanis hoopis investeerimise eesmärgil ehk ostetav maja või korter pole sugugi iseenda kodu, vaid mõeldud näiteks väljaüürimiseks, tuleks samuti kaaluda, kui tootlikuks sellise otsuse tegemine hetkel kujuneb. Üürihinnad ei ole viimase aasta jooksul kasvanud ning ostes kallima kinnisvara tähendab see suhteliselt väiksemat üüritulu. Kahjuks tundub paljude Eesti inimeste jaoks kinnisvara ainuvõimaliku investeerimiskohana, kuigi uurida tasuks ka muid võimalusi. Muud varad või väärtpaberid ei ole nii tuttavad, tunduvad keerulisemad ja riskantsed. Samas on kinnisvarasse võimalik investeerida ka näiteks börsilt kinnisvarafondi aktsiaid soetades.
Seega on tark kinnisvaraostja hetkel see, kes teeb piisavalt eeltööd – arvestab, et turul on õhkkond tavalisest pinevam, hinnad kõikuvamad ja riskid suuremad. Samuti on tähtis mõista enda võimalusi ja teada, milline korter või maja on ostmiseks kõige sobilikum.
Vahur Vallistu: "Hea võimalus enda säästumäära suurendada on läbi II pensionisamba sissemaksu suurendamise!"19. november 2024Rahatarkus/Pension
LHV Noortekaardiga säästad, kogud ja kasvatad oma raha13. november 2024Rahatarkus/Pangandus/Noortepank
