Noorte finantskäitumine on viimastel aastatel mõnevõrra muutunud – LHV Noortepanga kliendibaasi analüüs näitab, et noored teevad igapäevased pangatoiminguid suuresti mobiilis ning populaarne on nutimaksete kasutamine. Jätkuvalt kasvab ka noorte üldine suhtumine oma rahaasjadesse – noored peavad üha olulisemaks säästmist ja finantshariduse omandamist.
Üks olulisemaid trende noorte finantskäitumises on pikaajaline investeerimine, mille populaarsus kajastub ka numbrites: LHV Kasvukontot kasutab rohkem kui 25% kuni 25-aastastest LHV klientidest ning vabatahtliku III pensionisamba on endale teinud 27% noortest.
LHV erakliendikasvu juhi Liis Lepiku sõnul on näha, et noored on investeerimises järjepidevad ka väiksemate summadega alustades. “Kui keskmine igakuine sissemakse Kasvukontole on eraklientide puhul 96 eurot, siis noorte puhul on keskmine Kasvukontole kantav summa ühes kuus 56 eurot. See näitab, et hoolimata väiksematest sissetulekutest mõistavad noored juba varakult, miks on investeerimise puhul oluline järjepidevus ja varakult alustamine,” sõnas Lepik.
Järjepidevust näitavad ka noorte teised valikud. Üle 8% noortest kasutab mikroinvesteerimise võimalust ehk kasvatavad oma raha automaatselt iga kaardimaksega. Lisaks näitab LHV eelmisel aastal tellitud uuring, et 67% 18-24-aastastest noortest on oma tuleviku kindlustamiseks usaldanud II samba pensionifonde.
Lepiku sõnul mängib noorte rahatarkuse kujunemisel olulist rolli keskkond. “On väga oluline, et noortega räägitakse säästmisharjumusest ning rahaga targalt ümber käimisest juba kodus. Näeme, et varasemast enam pannakse rahatarkuse õpetamisele rohkem rõhku ka koolis – nii on finantskirjaoskus aina enam ainekavadesse integreeritud ning täiendkoolitusi saavad ka õpetajad,” märkis Lepik.
Lepiku sõnul kasutavad noored investeerimise ja säästmise kõrval võrdlemisi vähe erinevaid krediiditooted nagu laenud, järelmaksud ja krediitkaardid. “Järelmaksu kasutab alla 6% Noortepanga 18 kuni 25-aastastest klientidest, erinevaid laene aga 2%. Vähemalt ühte krediiditoodet kasutab veidi alla 10% selles vanuses Noortepanga klientidest. Nende näitajate puhul tuleb aga arvestada, et krediiditooteid saavad kasutada täisealised Noortepanga kliendid,” sõnas Lepik.
Noorte finantskäitumist mõjutab ka hinnatõus, mis on tekitanud muret paljudes noortes. Pooled noortest vanusegrupis 18–24 märkisid LHV tellitud uuringus, et nad on suuremaid kulutusi inflatsiooni tõttu edasi lükanud. Samas peab 78% noortest säästmist ja raha kõrvalepanemist põhimõtteliselt oluliseks – näiteks aastal 2018 oli see näitaja 67%.
Sama uuring näitas, et noorte peamised raha kogumise eesmärgid on reisimine ja hobid (54%), eluaseme või muu kinnisvara ostmine (50%) ning sõiduki ostmine või remont (45%). Noored omandavad investeerimiseks vajalikke teadmisi eeskätt ise internetist infot otsides (66%) ja tuttavatelt nõu küsides (52%).
Lisaks kasutavad noored oma finantsasjade korraldamiseks üha enam pangaäppe, mis pakuvad neile mugavust ja kiiret ülevaadet oma rahaasjadest – LHV tellitud uuringu kohaselt kasutab pangaäppi juba 95% vastanutest.
