Viis küsimust ja vastust seoses lapsele raha kogumisega

Laste tulevikuks raha kogumine on teema, mida üha enam nii erinevates sotsiaalmeediagruppides, aga ka sõpruskondades jutuks võetakse. Selge on see, et koguda on mõistlik ja võimalusi selleks on erinevaid. Vastame viiele levinumale küsimusele, mis vanematel tavaliselt tekib.

1. Kas panna raha lihtsalt kõrvale või kuskile kasvama?

Üks esimesi ja peamisi küsimusi, mis tekib vanematel, kes on võtnud vastu otsuse, et sooviks nüüd ja edaspidi lapse tuleviku hüvanguks raha koguda, on see, kas koguda raha lihtsalt kuhugi purki või kassasse, kanda see eraldi pangakontole või tasuks otsida võimalusi, et kõrvale pandav raha ka kasvaks. Kui eesmärk on raha pikemalt mitme aasta vältel ja järjepidevalt koguda, oleks igal juhul mõistlik selleks ka vastavat raha kasvatamiseks mõeldud toodet kasutada.

Kui niisama kodus või pangakontol seisev raha kaotab ajaga väärtust, siis investeerimise eesmärk ongi panna raha kasvama nii, et teenitav kasum kaitseks raha hinnatõusu eest. Öeldakse, et õige aeg investeerimisega alustamiseks oli eile. Aeg on lihtsalt tähtsaim tegur, sest kõige suurema tulemuse toob just teenitud kasumi uuesti investeerimine pika aja jooksul. Seda nimetatakse liitintressiks ehk juba teenitud kasum hakkab sulle omakorda uut kasumit teenima. Niisama seisvad 50 eurot ei muutu kuidagi ajaga 60 euroks.

2. Kui tihti ja kui palju peaks raha kõrvale panema?

Sellele küsimusele ei ole ühte õiget vastust. Nagu pikaajaliste eesmärkide saavutamise puhul ikka, on üheks olulisimaks elemendiks järjepidevus. Seega selle asemel, et raha kord aastas näiteks lapse sünnipäevajärgselt Kasvukontole panna, oleks märksa kasulikum igakuiselt kasvõi natukesehaaval panustada. Nii on investeeringud ka ajalises mõttes hajutatud ja tekib harjumus regulaarselt koguda

Üha enam kasutatakse praktikat, et lapse kogumiskontole suunatakse igakuine lapsetoetus ning vahel lisatakse omaltpoolt veidi juurde. Riiklik lapsetoetus esimese ja teise lapse puhul on 80 eurot kuus. Näiteks LHV statistikast nähtub, et keskmiselt laekub ühes kuus alaealiste Kasvukontole 90 eurot.

3. Aga ma ei oska – kuidas see käib?

Üks peamisi põhjuseid, miks raha niisama kogumise kasuks otsustatakse või investeerimisega alustamist edasi lükatakse, on hirm – hirm ja teadmatus selle ees, kuhu, kui palju ja kuidas investeerida. LHV Kasvukonto ongi loodud just selle jaoks, et investeerimine oleks kõigile jõukohane.

Kasvukonto on mõeldud eelkõige pikaajaliseks kogumiseks, mitte aktsiatega kauplemiseks. Kogu investeerimine toimub Kasvukonto kaudu automaatselt, mis tähendab, et sina valid välja meelepärased ettevõtted või sektorid, millesse sul usku on, ning igal kolmapäeval tehakse kontol oleva raha eest automaatselt investeering. Ei mingit orderite sisestamist ja ajastamist. Ise valid ja seadistad kuhu, kui sageli ja kui palju soovid investeerida ning edasine toimub kõik automaatselt. Pikaajalise investeerimise suurim võlu seisnebki järjepidevuses – nii on 5, 10 või 30 aasta pärast hea avastada, kui suureks sinu portfell ka väga väikeste summade kaupa kasvanud on.

4. Mille järgi valida, kuhu raha paigutada?

Teine küsimus, mis tekib peale otsust Kasvukonto avada, on see, kuhu või millesse siis seda raha paigutama hakata. Kõige lihtsam vastus oleks, et sinna, millesse sa usud ja millest aru saad. LHV Kasvukonto valikus on ligi poolsada fondi ehk erinevate ettevõtete ja valdkondade vahel hajutatud investeerimisvõimaluse, aga ka 30 üksikaktsiat, mille hulgas ka näiteks kuulsad Apple, Microsoft, Tesla jt. Sageli on edukate ettevõtete aktsiad ka kallid, ent Kasvukonto võimaldab neid aktsiaid osta ka tükkhaaval, kasvõi mõne euro kaupa.

Olenevalt laste vanusest saab ka neid Kasvukonto valikute tegemisse kaasata – arutleda koos, mis võiks olla oluline ja meelepärane, millel võiks olla tulevikku, millel on ajalooliselt hästi läinud ja mis on riskantsemad valikud. Fondide ja üksikaktsiate kirjeldused on leitavad LHV Kasvukonto lehel. Aastate jooksul saab koos oma investeeringutel silma peal hoida, tekitada lastes majanduse ja investeerimise vastu huvi, innustada neid iseseisvalt teadmisi täiendama ning suurendada seeläbi ka tõenäosust, et laps täisealiseks saades rahakasvatamisega jätkab.

5. Mis sellest kogutud rahast saab?

Põhjuseid, miks lapse tulevikuks raha koguda ja kasvatada, on erinevaid. Mõni soovib, et lapsel oleks tulevikus rohkem vabadust, teine anda lapsele peale kooli lõpetamist vabaduse ja aja mõelda, mida edasi teha. Üks viimase aja levinumaid eesmärke on aga koguda Kasvukontoga raha kodu sissemakseks. LHV on selle oma klientidele väga mugavaks teinud, võimaldades Kasvukontole kogunenud raha suunata sobival hetkel teenustasudeta otse kodu sissemakseks. Nii võib laps tulevikus täisealiseks saades kasutada aastate jooksul kasvanud raha kasutada just oma esimese kodu sissemakseks. Muideks, tavaliselt on just sissemakse puudumine või selle kogumise keerukus peamine põhjus, miks noored koduostu edasi lükkavad.