5 küsimust, mida enne aktsiate ostmist endalt küsida

Öeldakse, et iga investor on iseenda suurim vaenlane, sest emotsioonid võivad sageli ratsionaalsest mõtlemisest võitu saada. Emotsioonid võivad viia kahjulike otsusteni, nagu tormijooks mõnele populaarsele aktsiale, paanikas müümine lühiajalise languse ajal või armumine ühte ideesse.

Selleks, et hinnatõus pidevalt sinu vara ostujõudu ei vähendaks, on sularaha omamise asemel üheks parimaks võimaluseks omada osa mõnest börsiettevõttest. Millistele küsimustele tuleks enne aktsiate ostmist vastused leida, et riske enda jaoks maandada?

Millega ettevõte tegeleb?

Pealtnäha väga lihtne küsimus, kuid vastus pole alati nii selge, kui esmapilgul tunduda võib. Näiteks laevafirmana tuntud Tallinki puhul võiks eeldada, et ettevõtte põhitegevus on reisijate ja kaupade vedu. Tegelikkuses tuleb aga üle poole ettevõtte müügitulust hoopis laevadel ja maismaal asuvatest restoranidest ja kauplustest. Vastava info ettevõtete ja nende tegevusalade kohta leiab üsna lihtsasti ettevõtte majandusaasta- või kvartaliaruannetest ja investoresitlustest.

Milline on ettevõtte konkurentsieelis?

Inglise keeles kasutatakse konkurentsieelise väljendamiseks sõna moat, mis tähendab vallikraavi. Keskaegsed valitsejad ehitasid oma kindluse ümber võimalikult suure vallikraavi, varustasid selle ümbruse kahuritega ja panid müüridele vibumehed, et teha kindluse vallutamine vastase jaoks võimalikult raskeks. Ettevõtte konkurentsieelised tagavad ka äris sarnase kindlustunde. Konkurentsieelised võivad olla näiteks tugev bränd (Nike), monopoolne turupositsioon (Tallinna Sadam reisilaevade peatuspaigana) või tugev disain (Apple) – kõik need võimaldavad küsida tarbijalt kõrgemat hinda. Konkurentsieelised võivad aja jooksul tekkida ja kaduda, kuid ilma konkurentsieeliseta ettevõttesse ei tasuks investeerida.

Kes ettevõtet juhivad?

Kõrvaltvaatajal võib olla keeruline hinnata ettevõtte juhtkonda, kuid üsna hea pildi saab, kui lugeda juhatuse iga-aastast ülevaadet aktsionäridele. Oluline on jälgida, kas juhatus suudab oma eesmärgid ellu viia ja kui mitte, siis kas ebaõnnestumise korral süüdistatakse väliseid tegureid või kas ettevõtte strateegiat muudetakse tihti. Nendest vastustest saad aimu juhtkonna võimekusest eesmärkide elluviimisel. Lisainfot juhtide kohta saab koguda ka kõige lihtsama internetiotsinguga ning võimalusel tasuks külastada ka ettevõtte aktsionäride üldkoosolekut (kui oled juba aktsionär). Investorkohtumistelt saab sageli väärt infot nii ettevõtte hetkeolukorra kui ka tuleviku kohta.

Kas ettevõte suudab teenida raha?

Kasumlikkus ei näita veel seda, et ettevõte suudaks oma põhitegevusest raha teenida. Raamatupidamislik kasum võib tekkida ka vara ümberhindlusest. Raha teenimise võime on oluline näiteks võimalike dividendide maksmise seisukohast. Lihtsustatult võiks investor välja arvutada vaba rahavoo, kasutades järgmist valemit: rahavoog äritegevusest miinus investeeringud. Sisuliselt tähendab saadav summa raha, mida ettevõte on võimeline teenima pärast kulusid, mis on tehtud ettevõtte käimas hoidmiseks ja arendamiseks. Investeeringu väärtust hinnatakse peamiselt ettevõtte võimena teenida kasumit tulevikus.

Kust leida ettevõtte kohta informatsiooni?

Enne investeerimisotsuse tegemist on lausa kohustuslik lugeda ettevõtte majandusaasta aruannet, eriti selle auditeeritud versiooni, mis peaks tagama, et kogu oluline finantsinfo on kirja pandud korrektselt ja selle on üle kontrollinud audiitor. Lisaks tasub ise proovida ettevõtte ja tema konkurentide tooteid või teenuseid. See annab juba hea võrdlusbaasi ja pildi sellest, mida ettevõte teeb oma konkurentidest paremini. Üsna hea ülevaate vastavast majandussektorist saab ka konkureerivate ettevõtete aruandeid lugedes. Eesti firmade kohta on need äriregistrist väikese tasu eest kättesaadavad. Juhul kui ettevõtte tegevusest puudub arusaam, ei ole antud ettevõte ilmselt hea koht, kuhu oma raha paigutada. Üsna palju infot kohalike ettevõtete kohta leiab börsi kodulehelt www.nasdaqbaltic.com.