LHV Pensionifond Roheline III

Veebruar 2025: Euroopa tagasitulek

Jani Mäenpää, portfellihaldur

Veebruar oli aktsiaturgudel volatiilne kuu, mida mõjutasid nii tariifid kui ka geopoliitilised pinged. President Donald Trumpi sõnavõtud panid lõpuks ka Euroopa riigid Saksamaa eestvedamisel tegutsema. Kui seni on Euroopas peamiselt räägitud muutuste vajadusest, siis seekord näevad investorid ka reaalset tegutsemistahet, mida kinnitab pika aja järel Euroopa suunas liikuma hakanud kapital.

Lisaks kaitsetööstuse ja julgeolekuga seotud teemadele tuli Euroopa Komisjon veebruaris välja mitmete ettepanekutega majanduse elavdamiseks, millel on laiaulatuslik mõju ka rohelistele investeeringutele.

Näiteks jätkusuutlikkuse aruandluse lihtsustamine mõjutab oluliselt ettevõtetelt saadavat infot, kuid samas vähendab see eelkõige väikeste ja keskmise suurusega firmade administratiivset koormust.

Teine oluline suund on Euroopa plaan liikuda taskukohasema energia poole, kus varasem puhta energia fookus on muutunud laiemaks ja paindlikumaks. See on tingitud praktilisest vajadusest: Euroopa energia salvestusvõimekus või madala CO₂ emissiooniga juhitava energia tootmine pole veel piisaval tasemel, et tagada stabiilne varustuskindlus ainult tuule- ja päikeseenergia baasil. Laiemas plaanis loob see kohalikele ettevõtetele võimalusi turumajandusel põhinevate kestlike lahenduste väljatöötamiseks. Nagu viimaste aastate taastuvenergia investeeringud on näidanud, on majanduslik jätkusuutlikkus oluline, eriti kui turu- ja riigipoolsed rahastamisvõimalused peaksid vähenema.

Tugeva aasta alguse järel oli veebruaris LHV Pensionifondi Roheline tootlus –1,63% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus –1,42%. Peamine mõju tuli eelkõige USA-ga seotud aktsiatest, mis hakkasid kuu viimastel päevadel allapoole liikuma. Euroopa aktsiad liikusid veebruari jooksul pigem positiivselt, kuid see ei olnud piisav, et tasakaalustada USA turu volatiilsust.

Euroopa kohapealse tootmise ja majandusaktiivsuse kasv toob paratamatult kaasa ka emissioonide suurenemise, mistõttu on investeeringute taastumise juures võtmeküsimus nende jätkusuutlik rakendamine. Selle taustal vähendasime veebruaris positsioone USA cleantech fondis ja globaalses akutehnoloogia fondis, suunates kapitali Euroopa tööstuse ja investeeringute elavnemisega seotud atraktiivsetesse võimalustesse.

Investeeringute ja tootmise tagasitulek Euroopasse loob tugeva kasvuplatvormi kohalikele jätkusuutlikele ettevõtetele. Keskendume eelkõige Euroopa rohelistele ettevõtetele, mis vastavad Paris Aligned välistusnimekirja kriteeriumitele ja aitavad edendada rohelisemat ning jätkusuutlikumat majandust.

Samal ajal muutuvad veega seotud teemad üha olulisemaks, kuna kliimamuutused, rahvastiku kasv ja piiratud veevarud suurendavad nende strateegilist tähtsust. Meie uus temaatiline positsioon vee fondis pakub kokkupuudet kvaliteetsete ettevõtetega, mis tegutsevad veetöötluse, veevarustuse ja -jaotuse ning veega seotud tehnoloogiate ja seadmete tootmise sektorites.

Pikas perspektiivis on veemajanduse kasv stabiilne ja vältimatult vajalik – veetarbimise suurenemine ning infrastruktuuri uuendamise vajadus loovad struktuurset kasvupotentsiaali. Lisaks toetab see suund ka Euroopa investeeringute vajadust taristu arendamisse, mis on regioonis üks peamisi strateegilisi prioriteete.

Jaanuar 2025: Rohepööre ja tööstuse tagasitulek

Jani Mäenpää, portfellihaldur

Uus aasta on aktsiaturgude jaoks alanud pigem positiivselt, kuid mitmed poliitilised ja majanduslikud tegurid tekitavad volatiilsust. Ühelt poolt on see Hiina tehisintellekti kiire areng, teiselt poolt aga võimalikud tariifipoliitika muutused seoses president Trumpi ametisse naasmisega, mis võivad mõjutada rahvusvahelisi kaubavooge. Kuigi turud hindavad olukorda hetkel kohati optimistlikult ja eeldavad tariifide leebet mõju, võib poliitiline ebakindlus kiiresti suurendada volatiilsust ja mõjutada investorite riskiisu.

Viimastel aastakümnetel on maailm harjunud globaliseerumise, tootmise ümberpaigutamise ning sellest tuleneva emissioonide ekspordiga, eelkõige Hiinasse ja teistesse arenguriikidesse. President Trumpi plaan tuua tootmine tagasi kodumaale (reshoring) on sellega samuti seotud. Kohapealne tootmine suurendab vältimatult kohalikke heitmeid, kuid seda rangemate keskkonnanõuete tingimustes arenguriikidega võrreldes. Samal ajal kasvavad kodumaise tootmisega koos ka SKT ja investeeringud.

Kuna riikide kohapealne tootmine on vähenenud, on tariifid muutunud oluliseks teguriks rahvusvahelise kaubanduse ja inflatsioonisurve kujundamisel. Siiski ei ole kaubandustariifid midagi uut – riigid on neid alati kasutanud oma kriitiliste tööstusharude pikaajalise konkurentsivõime ning kohaliku majandusliku ja strateegilise julgeoleku kaitsmiseks, alates tööstustoodangust kuni põllumajandussektorini. Sama kehtib ka roheliste tehnoloogiate tootmise ja arendamise kohta, kus tugev tööstuslik positsioon võib määrata riigi tulevase majandusliku ja energiapoliitilise sõltumatuse.

Kunagi oli Saksamaa juhtiv jõud päikesepaneelide tehnoloogia ja pooljuhtmaterjalide tootmises, samal ajal kui Taani oli esirinnas tuuleturbiinide tehnoloogia arendamises. Tänaseks on tehnoloogiline areng, tootmise efektiivsus ja kiirus suures osas Hiinasse liikunud, jättes Euroopa sõltuvaks kriitiliste komponentide impordist. Tulenevalt Trumpi poliitikast on Euroopa Komisjoni sõnavõttudest juba tunda survet kohalike investeeringute soodustamiseks. See on vajalik Euroopa strateegilise julgeoleku säilitamiseks ja tehnoloogilise iseseisvuse tagamiseks rohelise ülemineku ajastul.

Jaanuaris oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus 1,34% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus 1,58%. Tulemusse panustas positiivselt eelkõige Nextracker, mille päikesepaneelide jälgimissüsteemid (solar trackers) võimaldavad päikesepaneelidel järgida päikese liikumist, suurendades seeläbi päikeseelektrijaamade efektiivsust ja energiatoodangut. Positiivset mõju avaldasid ka Rootsi tööstusettevõtted Sandvik ja Epiroc, kes toodavad kaevandustele elektri- ja akutoitel masinaid ning automatiseeritud lahendusi, aidates kaasa kaevanduste emissioonide vähendamisele ja energiaefektiivsuse suurendamisele.

Tehisintellekti, andmekeskuste ja energiavajaduse kiire kasv suurendab globaalset nõudlust toormaterjalide järele, mistõttu süsinikuemissioonide vähendamine kaevandustes on üha olulisem. Sektori ettevõtted, kes arendavad keskkonnasõbralikke ja efektiivseid tehnoloogiaid, on sellest trendist ühed suurimad kasusaajad. Tarbimise kiire kasvu tingimustes on energia ülemineku (energy transition) teema muutunud pigem energia lisandumise (energy addition) teemaks – uued rohelised energiaallikad ei asenda senist tarbimist, vaid täiendavad seda.

Selgelt negatiivne toon oli Taani meretuuleparkide operaatori ja arendaja Orstedi ümber, kuna ettevõte teatas järjekordsest projektide väärtuse mahakirjutamisest Ameerika Ühendriikides ning tegevjuhi vahetusest. Mõnikord võib strateegilise ebaõnnestumise järel juhi vahetus olla investoritele positiivne signaal, kuid see ei muuda fakti, et ettevõttel seisavad ees suured väljakutsed. Ettevõtte opereeritavad varad tekitavad küll rahavoogu, kuid aktsia hinnas peegeldub tuleviku kasvuootuste eemaldumine. Samas on investeerimine pikaajaline protsess, kus oluline on hinnata mitte ainult hetkeprobleeme, vaid ka ettevõtte potentsiaali oma väärtust kasvatada ja muutuda tugevamaks. Kui turu ootused on juba madalad, võib ka väike positiivne signaal anda suure tõuke taastumiseks – mõnikord piisab ka ühest päikesekiirest, et pilvede vahelt valgust tuua.

Detsember 2024: Tõusud ja mõõnad rohelistes investeeringutes

Jani Mäenpää, portfellihaldur

Detsembri lõpus muutus energia varustuskindlus taas päevakajaliseks teemaks seoses EstLink 2 ja andmekaablite lõhkumise juhtumitega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium defineerib varustuskindlust mõõdikuna, mis näitab, kas ja millises mahus vastab energia pakkumine nõudlusele ning kas tarbijal on võimalik saada energiat soovitud koguses, nõutud ajal ja vastuvõetava hinnaga. Selles kontekstis muutub energiatootmise keskkonnasõbralikkus teemaks, mis on seotud hoopis laiemalt ressursside ja infrastruktuuriga.

Riikidevaheliste ühenduste kaudu imporditud energia puhul on võimalik tugineda näiteks Soome või Baltikumi võrgu baaskoormusele. Viimasel ajal on teema leidnud kõlapinda ka Norras, kus on esile tõusetunud kohaliku energia kallinemise probleem. Eriti teravaks on küsimus muutunud seoses Saksamaaga, keda süüdistatakse Norra kohaliku energia kallinemises, kuna Saksamaa ei suuda piisavalt elektrit toota taastuvate allikate ja kivisöe abil.

Ometigi on selge, et ainult taastuvenergiast koosnevas elektrivõrgus kontrollib soovitud koguse kättesaadavust ja hinda kokkuvõttes emake loodus. Tuul puhub siis, kui ta puhub, ja päike paistab ainult kindlatel aegadel. See tekitab investori jaoks keerulise olukorra: kui kõik tootjad toodavad samaaegselt, avaldab see ökonoomika nõudluse ja pakkumise seaduste järgi tootlusele negatiivset mõju. Tarbija seisukohast on madalam hind muidugi meelepärane, sest see täidab vastuvõetava hinna kriteeriumi ning on eriti oluline tööstussektoris, kus see toetab riigi konkurentsivõimet. Kallis või ebakindel energia võib aga tööstusettevõtetele tähendada otsust viia tootmine mujale. See on narratiiv, mida energiapoliitika kujundajad peavad kindlasti arvesse võtma.

Antud narratiiv iseloomustab hästi ka Roheliste fondide viimast aastat, mis kujunes investeeringute jaoks keeruliseks. Detsembris oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus –3,39% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus –3,12%, viies kogu 2024. aasta tootluse vastavalt –9,47% ja –9,90% tasemele. Suurimat negatiivset mõju avaldasid päikeseenergiaga seotud investeeringud ning investeeringud rohelistesse tehnoloogiatesse, sealhulgas tuuleturbiinide tootjasse Vestas ja laiapõhjalisse fondi, mis keskendub taastuvenergiale ja rohelistele tehnoloogiatele. Aasta jooksul läks hästi energiatõhususe, elektrifitseerimise ja ringmajandusega seotud investeeringutel, mis näitasid head tootlust. Siiski polnud nende positiivne mõju piisavalt suur, et kompenseerida taastuvenergiaga seotud investeeringute negatiivset mõju.

Investeerimisteemade lõikes panus roheliste fondide 2024. aasta tootlusele

Joonis 1. Investeerimisteemade lõikes panus roheliste fondide 2024. aasta tootlusele.

Uus aasta on alanud pigem positiivselt, kuid märkimisväärne ebakindlus püsib nii poliitilises keskkonnas kui ka intressimäärade osas. USA Föderaalreservi (FED) otsus langetada intresse oodatust aeglasemas tempos võib samuti turge mõjutada. Kuigi järelduste tegemiseks on veel vara, näevad investorid võimalusi madalatele hinnatasemetele langenud rohelistes valdkondades. Samuti on märgata ootusi, et president Donald Trumpi mõju võib osutuda kardetust väiksemaks. Eelmisel Trumpi ametiajal näitasid rohelised varad märkimisväärselt paremat tootlust võrreldes nafta- ja gaasitootmisega seotud varadega. See näitab, et roheliste investeeringute atraktiivsus võib püsida tugevana ka poliitiliselt keerulistel aegadel. Siiski tuleb Trumpi puhul alati valmis olla üllatusteks, kuna tema poliitilised otsused ja avaldused võivad ootamatult mõjutada turge ja konkreetseid ettevõtteid.