LHV esindusnägu Natalja: Kodulaenuhaldur peab olema hea südamega

Kui LHV kodulaenuhaldur ja tiimijuht Natalja Shvets spordiklubis trenni tehes aknast iseenda üleelusuuruses reklaampilti nägi, tundis ta uhkust, et on LHV-d esindav nägu. Kuigi oma klientide jaoks on ta seda abivalmiduse ja ärakuulava suhtlejana juba varemgi olnud.

Natalja on LHV-s töötanud viis aastat. Selle aja jooksul on ta andnud välja sadu kodulaene, saanud viieliikmelise haldurite tiimi juhiks ja käinud iga päev tööl sooviga inimestele kodusoetamisel toeks olla. „Mulle meeldib inimesi õnnelikuks teha, tunnistada seda emotsiooni, mida inimesed tunnevad, kui nad ostavad endale esimese kodu, oma unistuste kodu,“ kirjeldab Natalja.

LHV Panga kodulaenudega tegeleval tiimil on käesolev aasta olnud väga töörohke. Natalja nimetab seda viimase viie aasta põnevaimaks, kuna panka on õnnestunud meelitada palju uusi rahulolevaid kodulaenukliente. Natalja usub, et on sattunud parimasse tiimi, kus kõigil on üks ühine eesmärk. Kõik on „inimeste inimesed“, väga sõbralikud ja abivalmid. „Tahame pakkuda parimat teenindust kodulaenu klientidele,“ räägib ta.

„Mina ütlen endale alati nii, suhtle klientidega nii nagu tahad, et sinuga suheldakse. Pead kuulama klienti, pead aru saama tervet pilti, mida klient tahab,“ ütleb Natalja. Tema sõnul peab kodulaenuhaldur oma valdkonda väga hästi teadma, kuna kliendid ootavad asjatundlikku nõu.

Oma tiimi jaoks püüab Natalja alati olemas olla. Ta toetab tiimikaaslasi, aga teeb ka ise halduritööd. Töösuhetes toob ta esile ausust ja teineteise ärakuulamist. Sama kehtib ka suhtluses klientidega. Natalja leiab, et kodulaenuhaldur peab olema hea südamega, abivalmis, toetav, kättesaadav ja ka hea huumorimeelega, mis vahel eriti abiks.

Soovitab raha koguda ja eelarvet pidada

Kuid mida igapäevaselt klientide murede ja rõõmudega kokkupuutuv haldur klientidele soovitab? Esiteks ütleb ta, et oma kodu ostmiseks on alati õige aeg ja kunagi ei ole liiga vara asuda kodu jaoks koguma. „Ma soovitan kõigile, juba esimesel töökohal, hakata koguma kodu omafinantseeringuks. Säästmisel on väga oluline harjumus, et kasvõi 10% oma sissetulekust paned kõrvale. See annab teadmise, et kui õige hetk on käes, siis saad hakkama,“ ütleb Natalja. Tema sõnul on tublisid kliente, kellele pole rahakogumine võõras, kuid üldisemalt Eestis, tundub, on säästmisega üsna raske.

Lisaks on tähtis osata raha lugeda. Natalja soovitab igaühel teha eelarve ja plaanida, kui palju läheb raha toidule, kommunaalkuludele, kui palju reisimisele, pidutsemisele ja nii edasi. „Soovitan alati oma rahaotsused läbi mõelda, et oleks teada, kui palju võiks kulutada. Ruumi peaks jätma plaanile B, juhuks kui midagi läheb nii nagu pole plaanitud,“ räägib ta.

Koduostjatele soovitab Natalja põhjalikult valikut kaaluda – tuleks enda vajadustele ja võimalustele ausalt otsa vaadata. „Milline ostetav kinnisvara on? Kuskohas asub? Kas kinnisvara vajab renoveerimist või on selline, et koli sisse ja ela,“ loetleb haldur. Näiteks toob ta noormehe, kes soovis osta endale väga kallist 4-toalist korterit ja kellele tuli ka maksevõime tõttu öelda, et sobilikum oleks osta hoopiski 2- või 3-toaline korter. „Et ei oleks nii, et klient maksab ainult laenu tagasi, vaid saaks ikka elada ka – et näeks maailma, mitte ainult kuumakse kohustust,“ teab Natalja. Laenuhaldurid peavad jälgima, et iga klient saaks kuumaksetega hakkama ja et oleks veel natuke puhvriruumi.

Lisaks soovitab Natalja koduotsijatel pangaga rohkem suhelda. Laenutaotluse võib esitada aegsasti, et oma maksevõime või laenusumma täpsemalt välja selgitada. Nii näeb haldur kogupilti ja saab paremini nõu anda. „Alati võib meiega suhelda ja küsida, ei maksa pabistada,“ ütleb ta.

Kuigi täna on osadel huvilistel aega pangaga suhtlemiseks rohkem, siis laenuhalduritelt oodatakse ikkagi kiiret tegutsemist. „Kui korter on valitud, siis on kliendil väga kiire. Meie eelis LHV-s on see, et teeme pakkumise juba 24 tunni jooksul. Pole haruldane, et klient teeb esmaspäeval taotluse, reedel saab juba lepingu ja notar on järgmisel nädalal,“ kiidab Natalja.

Teenindajana alustamine aitab inimesi mõista

Panganduses alustas Natalja juba 16 aastat tagasi. Ta on töötanud nii tellerina, finantsnõustajana kui ka privaatpanganduse suhtehaldurina. Teenindusvaldkonnas alustamine annab inimesele hea arusaamise erinevatest inimestest ja vajaliku suhtlusoskuse, leiab Natalja. Hariduselt on tänane kodulaenuhaldur hoopiski juristi abi, kuid õppinud Tallinna ülikoolis põhjalikult ka eesti keelt ja kultuuri.

Natalja sõnul on vene emakeelega kliendid vahel rõõmsalt üllatunud, et eesti pangas saab vene keeles asju ajada. See on aga vajalik, kuna venekeelsed kliendid on suhtluses sageli nõudlikumad, soovivad laenutingimused punkt-punktilt läbi arutada. Näiteks Ukrainast saabunud klientidele tuleb Eestis kehtivaid kodulaenureegleid algusest lõpuni selgitada, samal ajal kui eestlased on siinsetest teenustest pigem teadlikud.

Nataljal on hea meel, kui kliendid teda sel sügisel reklaampiltidelt ära tunnevad. Kodulaenuhalduri sõnul on kliendid juba nagu pereliikmed, kellega ollakse koos kuni tehingud notaris tehtud. Ja vahel klient kirjutabki lõpetuseks, et „aitäh ma olen nüüd uues kodus, nii mõnus tunne“. Natalja sõnul on positiivset tagasisidet väga lahe kuulata: „Siis saangi aru, miks mulle meeldib seda tööd teha. Olen õnnelik, et sain aidata klientidele soetada endale unistuste kodu.“

Natalja enda unistuse kodu võiks olla üldsegi linnast väljas, näiteks maja metsas. Aga ka mitte liiga kaugel Tallinnast, sest kodus töötamise asemel meeldib talle iga päev kontoris kohal olla. Kui pikk tööpäev selja taga ja vaja füüsilist koormust, võib Nataljat kohata töökaaslastega poksitrennis. Ei midagi vägivaldset – harjutused poksikotiga. Muul vabal ajal meeldib talle aga metsas või mere ääres jalutada. „Imetlen ikka kui ilus meie loodus, meie Eesti on. Meil on kõik olemas: jõed, järved, sood ja meri. Meri rahustab, mets rahustab ja annab mulle energiat ja motivatsiooni,“ kirjeldab kodulaenuhaldur Natalja.